24.11.1987, isikukood 38711242224, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri ülemkonstaabel Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Stanislav SOLODOV
Süüdi tunnistada Stanislav SOLODOV
summas 60 (kuuskümmend) eurot. Karistusseadustiku §64 lg.2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg.3 p.2 alusel kohaldada Stanislav SOLODOVILE lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 7 (seitse) kuud. Aresti kandmise aja alguseks lugeda Stanislav SOLODOVI kinnipidamise aeg, s.o. 14.10.2012 kell 00.48. 1
alusel on Stanislav SOLODOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 06.11.
lg.5 ja §38 lg.3 ning pani toime
Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 15.10.2012 määrusega saadeti väärteoasi menetlemiseks maakohtule. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et Stanislav Solodov pani toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ta ei olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õiguserikkumised saavad karmilt karistatud. Stanislav Solodovi on ka varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumise toimepanemise eest kriminaalkorras, isikul on kuni 07.09.2014 kehtiv katseaeg. Määratud karistus ei ole suutnud täita oma eesmärki mõjutamaks isikut seaduskuulekalt käituma. Karistusregistri andmebaasi andmetel on isikul viis kehtivat väärteokaristust, mille eest oli teda karistatud rahatrahvidega, ainult üks rahatrahv on tasutud. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et arvestades toimepandud teo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole karistuseks rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus isikule, kes ületab mootorsõidukit juhtides lubatud alkoholi piirmäära, seades sellega reaalsesse ohtu teised liiklejad ning aresti mõistmine võib isikut mõjutada edaspidi käituma seaduskuulekalt. 2 Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde ja palus menetlusalusele isikule määrata
lg.2 järgi karistuseks arest 25 päeva,
lg.1 alusel rahatrahv 60 eurot ning
Kohtuvälise menetleja esindaja toetas kohtualluvusse saatmise määruses väljendatud seisukohti, rõhutades eraldi veelkord menetlusaluse isiku katseaega ning asjaolu, et vaid üks rahatrahv on tasutud. Menetlusalune isik palus aresti mitte määrata, kuna tal on pere ja lapsed ja ta on nõus tasuma rahatrahvi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus menetlusalusele isikule karistuseks muuhulgas aresti mõistmiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.2 ja §242 lg.1 rikkumiste kohta.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, kui isiku ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §201 – 203, §205 – 207, §209, §211 ja §212, §214 – 219, §221 – 224 või §226 – 241 sätestatud väärteokoosseis. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas alkoholijoove oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas ta lahkus loata juhikohalt ja missugune on antud tegude eest põhjendatud karistus. Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-23 p.1 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile või allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise 3 vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvatest indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 14.10.2012 protokollidest koos väljatrükiga (lk-d 6-7), on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud 14.10.2012 kell 00.48 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr.A111224 (alkoholijoove 0,55 mg/l) ja 14.10.2012 kell 00.57 tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr.80005392 (lõplik mõõtetulemus 0,51 mg/l). Samadest protokollidest ja väljatrükist nähtub, et joobeseisundi tuvastamise allutatud isikul taotlusi ja märkusi ei olnud ning kõikidele dokumentidele on ta alla kirjutanud. Maakohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholi piirmäära. Alkoholijoove on käesolevas väärteoasjas tuvastatud seadusekohaselt. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näidule ei ole vastu vaielnud ka menetlusalune isik, kinnitades, et jõi enne sõidu alustamist õlut. Väärteoasja materjalide kohaselt tegi Stanislav Solodov koheselt peale peatumist sõiduki juhiukse lahti ja püüdis ära joosta. Vastavalt
lg.3 peab mootorsõidukijuht andma kontrollimiseks vajalikud dokumendid kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.
lg.1 sätestatud väärteo toimepanemist on menetlusalune isik ja ei ole selle toimepanemisele vastu vaielnud. tunnistanud ka Maakohus leiab, et süüteoskoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4
lg.1 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud isikule
lg.2 järgi karistuseks aresti 25 päeva ja
Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist määras, mis on ligemal maksimaalsele aresti määrale. Kohtuvälise menetleja esindaja on nii kohtualluvusse saatmise määruses kui kohtuistungil põhjendanud nii sellise karistusliigi kui ka -määra taotlemise põhjendusi. Maakohus nõustub nende põhjendustega ning leiab, et need on piisavad ja asjakohased. Maakohus leiab, et aresti mõistmine menetlusalusele isikule
Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid. Sellise väärteo toimepanemisega asetab menetlusalune isik ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, vara ja tervise. Lisaks sellele arvestab maakohus käesolevas väärteoasjas ka seda, et menetlusalust isikut on sõidukit alkoholijoobes juhtimise eest 27.08.2008 karistatud väärteokorras (
S §424). Käesoleva väärteo toimepanemise ajal kulgeb menetlusalusel isikul katseaeg. Menetlusalust isikut on väärteokorras kokku karistatud 5 korda, kõikidel kordadel on karistuseks määratud rahatrahv. Asjaolu, et menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, näitab seda, et karistuseks rahatrahvi mõistmine ei ole piisavalt mõjus ja ei välista uute väärtegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Karistuseks mõistetud rahatrahvide tasumist ta eirab ning uute väärtegude toimepanemist jätkab. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga ka selles, et
Rahatrahvi mõistmine 15 trahviühiku ulatuses, s.o. keskmisest tunduvalt väiksemas määras, on põhjendatud ning vastab toimepandud väärteo raskusele, asjaoludele ning väärteo toimepannud isikule. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 ja §242 lg.1 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 nõudeid, väärtegude toimepanemise asjaolusid, rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada vaid rahatrahviga. Kuigi menetlusalune isik kinnitas maakohtu istungil, et ta töötab oma isa juures, seletas ta ka, et tal on pere ja ülalpidamisel lapsed. Karistuseks vaid rahatrahvi mõistmisega halveneb menetlusaluse isiku ja tema alaealiste laste majanduslik olukord ning sellisel juhul on rahatrahvi tasumine menetlusalusele isikule sedavõrd koormavaks, et muutuv iseenesest eraldi karistuseks. 5 Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Keskmine aresti määr antud väärteoasjas on 15 päeva. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta, menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ning muid käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud asjaolusid, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule
lg.2 järgi karistuseks aresti 5 päeva ja
Mõlemad karistusmäärad on tunduvalt alla keskmiste määrade. Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Vastavalt Karistusseadustiku §67 lg.2 arvutatakse aresti tähtaega päevades ja ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti menetlusalune isik kinni 14.10.2012 kell 00.48. Seega algab menetlusaluse isiku poolt aresti kandmise aeg samast ajast.
lg.3 p.2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on 2008 karistatud
S §424 järgi karistamisel on juhtimisõigus menetlusalusel isikul ära võetud tähtajaga 3 kuud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ja alused selleks on täielikult olemas. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud samuti määras, mis on suurem varasematest lisakaristuse tähtaegadest, kuid mitte maksimaalmääras. Maakohus arvestab siinjuures lisaks käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud väärteo toimepanemise asjaolule ka seda, et väärtegu oli toime pandud linnas, s.o. tiheda liiklusega tänaval. Maakohus leiab, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine keskmises määras ja määrab lisakaristuse tähtajaks 7 kuud. Lühemat lisakaristuse tähtaega ei pea maakohus põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.