← Eesti

1-12-11100/5

Obsah (5)§ 414§ 418§ 73§ 65§ 63

Kriminaalasi nr 1-12-11100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11100 ( 12913000011) Ko

§-de 414 lg2 p2 ja 418 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav JAAK RUSS, ik.36008010029, , Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Jaak Russ kuriteos

§ 414lg2 p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

(2)aastat kuus
(6)kuud. 2. Süüdi tunnistada Jaak Russ kuriteos

§ 418lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta. 3.

§-de 63 lg2 ja 64 alusel lugedes Jaak Russ’ ile mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista Jaak Russile liitkaristus vangistus kaks

(2)aastat kuus
(6)kuud. 4.

§ 73alusel jätta Jaak Russ’ ile mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga kolm

(3)aastat. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 20. novembrist 2012.a. 1 1 Kriminaalasi nr 1-12-11100 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega.

  1. Jaak Russi suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
  2. Välja mõista Jaak Russ’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-1211100 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - Jaak Russ. - sundraha 725 eurot; - kaitsjatasu 115,20 eurot.
  4. KrMS § 280 lg3 alusel vabastada Jaak Russ ekspertiisitasu 420,00 euro tasumisest riigituludesse.
  5. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb Jaak Russil tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 60,42 eurot ja kaitsjatasul 9,60 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks. Esimesed osamaksed tuleb tasuda hiljemalt 30.01.2013.a.
  2. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Jaak Russ’ i süüdistatakse selles, et tema omamata Lõhkematerjaliseaduse § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, omandas kohtueelsel 2 2 Kriminaalasi nr 1-12-11100 uurimisel täpselt tuvastamata ajal, hoidis ja valdas ebaseaduslikult: - kuusnurga kujulisi pikriinhappe brikette kokku ca 4,5 kg ning andis need 2007 aasta suvel ebaseaduslikult üle XY´ale elukohas Saare maakonnas, XXX; - 10 tk brisantse lõhkeaine trotüüli brikette (a-200g, kokku 2000 g) ning andis need 2008 aasta suvel ebaseaduslikult üle XY´ale elukohas XXX. Lõhkematerjaliseaduse kohaselt: §
  5. Seaduses kasutatavad mõisted
(1)Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi; 2) lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta; 6) lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine; § 4. Leitud ja pärand- või pankrotivaras oleva lõhkematerjali käitlemine Isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile. Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu. § 14. Lõhkematerjali käitlemise luba
(1)Lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali: 2) hoidmiseks; 3) kasutamiseks;
(11)Käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Käitlemisluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks. Oma sellise tegevusega, mis seisnes suures koguses lõhkeaine ebaseaduslikus valdamises ja muus ebaseaduslikus käitlemises, pani Jaak Russ toime

§ 414lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohast, omamata Relvaseaduse § 32 sätestatud relva soetamisluba või Relvaseaduse § 34 sätestatud relvaluba, omandas, hoidis ja valdas, so käitles Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes, ebaseaduslikult ca 200 tk vintpüssi padrunit. Ebaseaduslikult omandatud vintpüssi padrunid andis Jaak Russ aastal 2007 ebaseaduslikult üle XYale tema elukohas Saare maakonnas, XXX. Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseadus sätestab: § 11. Mõisted

(1)Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.
(2)Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. §
  1. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu; 3 3 Kriminaalasi nr 1-12-11100 §
  2. Tulirelvade liigitamine
(3)Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on: 1) sileraudne – tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta; 2) vintraudne – tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned; 3) kombineeritud – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. § 17. Laskemoona liigitamine
(1)Laskemoona liigitamisel lähtutakse relva, mille jaoks laskemoon on määratud, parameetritest. Oma sellise tegevusega, mis seisnes laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, pani Jaak Russ toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus Jaak Russile nõutud karistus:

§ 414lg 2 p2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks

(2)aastat kuus
(6)kuud;

§ 418lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistust üks

(1)aasta.

§ 63lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus kaks

(2)aastat kuus
(6)kuud.

§ 73alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kolm

(3)aastat. Süüdistatav Jaak Russ andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Võimalusel palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja kui võimalik, siis osaliselt vabastada ka menetluskulude tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust menetluskulude tasumisest osaliseks vabastamiseks. Prokuröril puudusid vastuväited süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisele vähendamisele. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kokkulepitud karistus vastab

§-s 56 sätestatule. Tsiviilhagi Puudub. Asitõendid: Puuduvad Tõkend – Kohtueelses menetluses ei ole Jaak Russi suhtes tõkendit kohaldanud. Tõkendi kohaldamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei pea vajalikuks ka kohus. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x290 eurot =725 EUR-i. 4 4 Kriminaalasi nr 1-12-11100 Ekspertiisitasud. Kriminaalasjas on teostatud Jaak Russi elukohast läbiotsimise käigus äravõetud tulirelva-püstoli maketi suhtes tulirelvaekspertiis, ekspertiisi maksumuseks vastavalt õiendile on 420 eurot (tl.54). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS §-le 175 menetluskulu, mis kuuluks KrMS § 180 lg1 alusel süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Jaak Russile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 115,20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Jaak Russ on varem kriminaalkorras karistamata isik, väärteokaristatust ei oma. Jaak Russ on oma süüd tunnistanud ja väljendanud siirast kahetsust toimepandu üle. Eeltoodu alusel saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. Jaak Russ XXX. Arvestades J. Russi reaalseid sissetulekuid on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus peab põhjendatuks vabastada J. Russi osaliselt menetluskulu, so. ekspertiisitasu 420 euro tasumisest riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus J.Russilt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu (kaitsjatasu ja sundraha) tasumise ositi. - Kristel Pedassaar Kohtunik 5 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.