1-12-4148/12

(11267000787)Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi Üldmenetluse korras Uido Grossthali süüdistuses KarS § 424 järgi Prokurör Merry Tiitus, ringkonnaprokurör Süüdistatav Kaitsja 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: 3) Isikukood või sünniaeg: 4) Kodakondsus: 5) Haridus: 6) Emakeel: 7) Töökoht või õppeasutus: 8) Karistatus: ole, kehtivaid väärteokaristusi 4 9) Kuriteo kvalifikatsioon: Uido Grossthal xxx 36701044231 xx xxx xxxxx xxxxxxxxxx kehtivaid kriminaalkaristusi ei KarS § 424 Heldur Otti, vandeadvokaat kokkuleppel Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 312, 314, § 181 kohus RESOLUTSIOON otsustas:

1. Õigeks mõista Uido Grossthal esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi.
2. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt õigeksmõistetu Uido Grossthali kasuks 2400 eurot viimase õigusabi kulude katteks. Jätta riigi kanda: 1 /8 1-12-4148 45 eurosenti kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu; 27 eurot ekspertiisikulu.
3. Tõkendit ei ole.
4. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsusele edasikaebamisel on motiveeritud otsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuninga tn kantselei kaudu alates
6. november kell 16:
7. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Uido Grossthal on antud kohtu alla alljärgmises süüdistuses: Uido Grossthal´ i süüdistatakse selles, et tema 01.12.2011.a kella 18.57 ajal juhtis Pärnumaal Häädemeeste vallas Massiaru külas sotsiaalmaja juures alkoholijoobes mootorsõidukit Mitsubishi Pajero (registreerimismärk 882ASL). Uido Grossthal´ il tuvastati toksikoloogiaekspertiisiga verest etanooli (1,95±0,06) mg/g, k=2, millega ta rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. Seega Uido Grossthal, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistugil uuritud tõendid: 1) Istungil ülekuulatud tunnistaja L S ütluste kohaselt täitis ta süüdistuses toodud ajal teenistuskohustusi kontstaabel J. Va. Tunnistaja ütluste kohaselt peeti sõiduk kinni eeskätt mitte tema kahtluste tõttu, vaid konstaabel J. V kahtluste tõttu. Roolis istus U. Grossthal ja autos oli veel üks meesterahvas. Lähendal oli ka korrusmaja, seal hoovis oli inimesi. Hoovi aga sõiduk ei jõudnud, sündmuskohal teisi peale süüdistatava poja juures ei olnud, samas oli pime. L. S ütluste kohaselt tuli autost alkoholi lõhna ja juhi esmane reaktsioon oli rahulik ja ütles ka ise, et oli tarvitanud alkoholi. Seejärel kontrolliti joovet indikaatorvahendiga, mis näitas joovet. J. V oli väljas ja U. Grossthal oli puhumise ajal oma autos. L. Suviste ütluste kohaselt oli ta joobe mõõtmise ajal samuti väljas – auto tagumise nurga 2 /8 1-12-4148 juures. Protokollile ei olnud ta aga nõus alla kirjutama pärast telefoni teel suhtlemist advokaadiga. Sealjuures käitus ta rahulikult ja agressiivsust ei olnud, ehkki oli pisut provotseeriv. Seejärel sõideti Pärnusse, kus tõenduslikust alkomeetrist näitu ei tulnud. Samas tunnistaja ütluste kohselt konkreetselt tema ei saa ka välistada, et tegemist ei olnud rikkega. Süüdistatav pidevalt katkestas puhumist ja suhtles advokaadiga telefoni teel. L. S ütluste kohaselt üritati tal puhuda lasta neli korda. Ühtegi puhumist ta lõpuni ei teinud. Tunnistaja järeldas viimast sellest, et näitu ei tulnud või oli aparaadil rike. Seejärel selgitati, et minnakse haiglasse verd võtma. Ta tuli haiglasse vabatahtlikult, kuid kui juba toolil istus, siis ütles, et annab verd vaid siis, kui tähendatakse üles, et ei tee seda vabal tahtel. Pärast seda andis vere ära vabatahtlikult. Eelnevalt anti ka hoiatus, et võidakse kasutada sundi-jõudu protseduurist keeldumisel. L. S ütluste kohaselt oli ta vere võtmise protseduuri juures, kuid ei vaadanud, kuhu veri pandi ja ei mäleta, kas meditsiini töötaja lahkus ruumist koos verega või mitte ja ta ei tea kuidas veri jõudis ekspertiisiasutusse. 2) Istungil ülekuulatud tunnistaja E G ütluste kohaselt 01.12.2011 tegi ta remondi hommikust õhtuni koos isaga Pärnus korteris ja seejärel sõitsid nad koju. Sel päeval isa alkoholi ei tarvitanud ja nad olid koos terve päeva. Massiarus pidas neid kinni politseiauto. Meesterahvast politseinik tundis huvi, kas isa oli joonud või mitte ja kutsus ta oma autosse. Sel ajal naispolitseinik ei olnud tema kõrval. E. Grossthal läks ise ka 10-15 sekundit hiljem autost välja oma sõbra juurde, kes tegi väljas suitsu. Ta nägi kuidas isa istus politseiautos, kus oli nii mees – kui naispolitseinik. Ta ei näinud, et isal oleks midagi mõõdetud. 3) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (koostatud 01.
8. 2011.a.) ja joobeseisundi kontrollimise protokoll – märgitud on indikaatorvahendi näiduna 092 mg/l kohta välja hingatavas õhus ja pöördel, et isikul olid silmad punased, kõne kiire, pupillid väiksed, kuid käitumine ärritatud jm. 4) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (koostatud 01.12.2011) 5) Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (koostatud 01.12.2011) 6) Ekspertiisiakt nr 73-I koos fotoga vereproovi katsutisest, õiend ekspertiisi maksumuse kohta 7) Väljatrükk Uido Grossthali juhiloa andmetest 8) Tõend Uido Grossthali maksustatava tulu kohta 9) Õiend koopiate kulu kohta 10) Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt süüdistuses toodud ajal pidas ta kinni konstaabel J. V. Süüdistatav leiab, et tal on põhjust pidada J. V mitte objektiivseks menetlejaks varasemate asjaolude tõttu. Puhumine toimus politseiautos indikaatorvahendisse, millesse aga süüdistatav keeldus puhumast. Pärnus toimus aga puhumine tõenduslikku alkomeetrisse. Süüdistatava ütluste kohaselt esmalt puhus ta kaks korda korralikult, J. V võttis tšeki välja ja ütles, et siin on null ja see ei ole võimalik ja pani tšeki kõrvale. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas ta siis H. Ottile peale puhumist ja küsis, kas ta peab veel puhuma ja kaitsja ütles, et vabal tahtel enam ei pea. Pärast kahte korda puhumist puhus ta aga veel ca vähemalt seitse korda. Muidu pärast teist korda puhumist võttis J. V telefoni küsis kellegi käest, et kas on võimalik aparaati ära petta. Kui süüdistatav oli juba ca 10 korda puhunud, helistas ta oma advokaadile ja keeldus puhumast. Süüdistav sai ka advokaadilt teada, et ei pea verd andma, kuna juba puhus ja seega palus ta ka fikseerida, et teeb seda vastu tahtmist. Kohtuvaidlus: 3 /8 1-12-4148 Kohtuvaidluses nõudis prokurör U. Grossthali süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karitamist rahalise karsitusega 160 päevamäära (1päevamäär= 13,77 €) ulatuses - summas 2203.20 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada süüdimõistetu suhtes lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, üheks aastaks

(1a). Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõenditest kujunenud siseveendumust ja võistleva kohtumenetluse reegleid, on seisukohal, et esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et süüstavate ja õigustavate tõendite vahel ei ole käesoleval juhtumil võimalik vastuolusid kõrvalda, mis tõttu dubio pro reo tuleb süüdistatav esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tunnistaja E. Grossthali ja süüdistatava ütluste kohaselt ei toimunud indikaatorvahendisse puhumise toiming süüdistatava autos. Vastupidist kinnitab aga L. S ütlused. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik kõrvaldada ka indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt, puuduvad selle kohta sellel andmed. Tegemist ei ole iseenesest ka tõendamiseseme seisukohalt olulises küsimuses tekkinud vastuoluga. Samas puudub ka võimalus sellise vastuolu kõrvaldamiseks. Seega kohus arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada, et kohtuistugil ülekuulatud isikute ütlused oleksid ebausaldusväärsed ja seega vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodu alusel ei ole võimalik kohtul ka kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ja saab otsuses arvestada seetõttu viimase vastuväiteid. Tunnistaja L. S ütluste kohaselt oli ta J. V poolt joobe mõõtmise ajal samuti väljas – auto taga nurga juures ja väljas oli ka pime ning läheduses ei olnud teisi isikuid. E. Grossthali ütluste kohaselt aga kui politseinik tuli isa auto juurde ja kutsus ta oma autosse, siis naispolitseinik ei olnud tema kõrval. Kohus on seisukohal, et selles puudub vastuolu, sest tunnistaja L. S oli auto taga ja mitte kõrval ning väljas oli ka pime. Seega võis teda E. Grossthal ka mitte näha. Nimetatud asjaoludes seega puudub vastuolu. L. S ütluste kohaselt U. Grossthali auto kinnipidamisel tuli autost alkoholi lõhna ja juhi esmane reaktsioon oli rahulik ja juht ütles ka ise, et oli tarvitanud alkoholi. U. Grossthali ja E. Grossthali ütlused ei kinnita alkoholi tarvitamist. Nimetatud vastuolu ei ole aga võimalik kõrvaldada. Lisaks L. S ütluste kohaselt indikaatorvahendi kasutamise protokollile ei olnud U. Grossthal aga nõus alla kirjutama pärast telefoni teel suhtlemist advokaadiga. Sealjuures L. S ütluste kohaselt käitus U. Grossthal rahulikult ja agressiivsust ei olnud, ehkki oli pisut provotseeriv. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt olid aga isikul muuhulgas nt pupillid väiksed, käitumine ärritatud jm. Nimetatud protokollidele keeldus L. S ütluste kohaselt süüdistatav allakirjutamast ja tekkinud on ka olukord, kus tunnistaja L. S on korduvalt väitnud kohtuistungil, et süüdistatav ei olnud ärritunud, olles viibinud ka ise antud menetlustoimingu juures tunnistajana. Seega ei ole võimalik ka usaldusväärselt selgitada antud vastuolusid nimetatud protokolli ja tunnistaja ütluste kohaselt. Nimetatud vastuolu ja tekkinud kahtluste korral jääb kehtima aga eeldus, et süüdistatav ei olnud joobeseisundis ja puudusid ka sellistele tunnustele viitavad märgid. 4 /8 1-12-4148 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav viidi Pärnusse tõenduslikku alkomeetrisse puhuma ja vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, kõrvaldati ta politseiametniku poolt mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobekahtlusega. Protokolli kohaselt on U. Grossthal keeldunud ka sellele allakirjutamast. Süüdistatava ütluste kohaselt tõenduslikku alkomeetrisse ta puhus ca 10 korda ja tunnistaja L. Suviste ütluste kohaselt neli korda. Politsei ja Piirivalve seadus (PPVS) § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. PPVS § 724 lg 3 kohaselt enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. Kohus tuvastab, et käesolevas asjas aga puudub järelevalve meetme protokoll – s.o tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, kus oleks kajastatud kohaldatud meetmete tingimused, käik ja tulemused ning kuhu isik saanuks soovi korral ka kirjutada avaldused ja märkused protokolli kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud protseduuris on järelikult eiratud nimetatud sättes toodud isiku õigusi. Neid asjaolusid ei saaks asendada ka politseitöötajate ütlused. Samuti ei ole jälgitav, et antud toimingus olid isikule õigused selgitatud. Kui isik juba allutati menetlustoimingule, peab olema ka protokoll, mille järgi oleks võimalik jälgida menetlustoimingu käiku, tingimusi, sh tuvastada asjaolu, miks isik vereproovi uuringutele hilisemalt viidi ja millest see tulenes jm. Nimetatud protokolli olemasolu minimaliseeriks võimalused, et hiljem hakatakse asjaolusid juurde mõtlema, muutma või tekitataks vaidlus, milles varem vaidlust ei olnud. Oleks tagatud ka pooltele võrdsed võimalused enda seisukohtade kaitsmiseks. See on ka vajalik selleks, et võimalikes sõna-sõna vastu olukordades, oleks kohtul täiendavad võimalused asjaolude selgitamiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi nimetatud asjaolu on juba õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks, sest PPVS § 724 lg 6 kohaselt kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga. Järelikult, kui politsei on juba otsustanud tõendusliku alkomeetri kasutamise, siis üksnes sellest protseduurist keeldumisel, võib isiku viia vereproovi uuringule. Nimetatud keeldumist ei ole fikseeritud protokollis. Samuti võib menetlustoimingule allutatav isik ise nõuda vereproovi uuringuid, mida ta aga ei teinud. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et isik oleks keeldunud puhumisest – puudub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, kus see asjaolu peaks olema kajastatud. 5 /8 1-12-4148 Siseministri määrusega 15.12.2009 on kehtestatud „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“. Nimetatud korra § 5 kohaselt peab olema tõendusliku alkomeetri kasutamine dokumenteeritud, kas väljatrükina või protokollina. Määrusest alati ülimuslikum seadus –PPVS § 724 lg 3 nõuab siiski ka lisaks protokollimist. Isikul peab olema võimalus toimingu kohta märkusi ja taotlusi esitada. Korra § 5 lg 4 kohaselt väljatrükk või protokoll lisatakse süüteomaterjalidele ning säilitatakse vastavalt süüteomenetluse nõuetele. Ka väljatrüki alusel võiks tuvastada olulisi asjaolusid nt millisesse aparaati puhuti, kas see oli taadeldud ja töökorras jne. Ja kui aparaat oli korras, kas andis nt veateate, millest saab järeldada, et isik nt teeskles puhumist. Kohtupraktika kohaselt üldistusi tehes sisaldab tavaliselt tõendusliku alkomeetri väljatrükk palju andmeid – täpsed andmed alkomeetri kohta, millal toimub selle järgmine hooldus, puhumise asukoht, menetlustoimingule allutatud isiku nimi ja sünniaeg, mõõtmiste arv, puhumiste ebaõnnestumise arv, nulltulemuste arv, puhutud õhu kogus, puhumise kestvus, lugem, laiendmääratus, mõõtetulemus, mõõtja asutuse nimi, mõõtja ees ja perekonnanimi ning allkiri, väljatrükiga tutvunud menetlustoimingule allutatud isiku allkiri. Korra § 4 lg 3 kohaselt tõendusliku alkomeetri mõõtetsükkel koosneb kahest puhumisest. Samas korra § 4 lg 4 kohaselt kui mõõtetsükkel ei anna näitu või tõenduslik alkomeeter annab veateate, korratakse mõõtetsüklit. Tunnistaja L. S ütluste kohaselt puhus süüdistatav neli korda, kas mitte piisavalt kõvasti või oli viga aparaadis. Seega tunnistaja on end väljendanud kahtlevalt. Samas puudub ka väljatrükk või väljatrükid. Süüdistatava ütluste kohaselt puhus ta aga ca 10 korda ja tulemuste seas oli ka ühel väljatrükil, et joove puudub, kuid politseinik ei soovinud seda uskuda. Nimetatud vastuolu ei ole võimalik kõrvalda. Puudub ka mõõteseadme kasutamise protokoll või väljatrükid või väljatrükid kasvõi veateadete kohta. Puudub antud mõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt saaks edasiselt ka tuvastada, kas aparaat oli töökorras ja taadeldud – seega vastavuses Mõõteseadusega, sh antud seaduse §-ga

1. Vastuolusid süüdistatava ütluste ja süüdistuses väidetud asjaolude kohta ei ole võimalik usaldusväärselt kõrvaldada. Samuti puuduvad andmed mõõtmist läbiviinud ametniku pädevuse kohta (kord § 5 lg 2 p 5, § 4 lg 4), mis kõik peaks olema protokollis ja jälgitav, et kohus saaks veenduda kogumis asjaolusid kaaludes menetlustoimingu usaldusväärsuses. Mõõteseadus § 5 lg 2 kohaselt peab olema mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui antud mõõtmistulemuse tõttu asutakse riivama-piirama isiku õigusi. Nimetatud asjaolu on ka üldteada kohtulikus tõendamismenetluses. Kohus tuvastab, et eeltoodud tõendite kohaselt ei ole tuvastatav, kas U. Grossthal keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast või esines alkomeetril rike või alkomeeter andis vastuseks, et joove puudub või andis ainult veateate/-teated teadmata põhjusel. Need asjaolud jäävad lahtiseks menetluslike puuduste tõttu ja puudub võimalus tõendite järgi jälgida, mis asjaoludel järgnevalt isik allutati vereproovi uuringule. Nimetatud kõrvaldamata kahtlused peab kohus tõlgendama U. Grossthali kasuks. Vastuolude tõttu ei ole täidetud eeldus, et U. Grossthal tuli ka vereproovi andma viima PPVS § 724 lg-st 6 tulenevalt. Tegemist on menetluslike puudustega, mis jätavad aga sisuliselt kriminaalasja kõrvaldamatud kahtlused ja lüngad. 6 /8 1-12-4148 U. Grosstahlile estitatud süüdistus põhineb eeskätt kahel asjaolul. Esiteks, et ta juhtis mootorsõidukit 01.12.2011 – milles puudub kohtumenetluse poolte vahel vaidlus. Teiseks, et ta oli sealjuures alkoholi joobeseiundis ja süüdistaja leiab, et seda tõendab ekspertiisiakt – täpsemalt verest tuvastatud etanooli sisaldus. Kohus nõustub kaitsja poolega selles, et ka verevõtmise protseduuri käik ei ole usaldusväärselt jälgitav. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja L S, kes oli küll samas ruumis süüdistatavaga, kellelt võeti verd, kuid verevõtmise protseduuri täielikult ta ei jälginud, täpsemalt, kuhu antud veri pandi. L S ei mäletanud, kas vere võtmise ruumis olles, meditsiinitöötaja ka vahepeal lahkus või mitte ja ta ei teadnud, kuidas veri ekspertiisiasutusse jõudis. Kohus on seisukohal, et loomulikult ei peagi iga politseitöötajast tunnistaja seda teadma. Kuid olukorras, kus kaitsja poole poolt on vaidlustatud mitmed asjaolud just vere proovi võtmise usaldusväärsuse seisukohalt, oli ilmselt oluline neid küsimusi vastuste saamiseks tunnistajale esitada ja määravad on ka antud vastused. Samas süüdistatav andis vastuse küsimustele, millele tunnistaja L S ei osanud vastata. Nimetatud n.ö lüngad täitis süüdistav seejärel enda ütlustega – kas nägi, kuhu veri pandi ja kas lahkuti ruumist või mitte. Seega tunnistaja L S ja süüdistatava ütlustes selles osas ka puuduvad tegelikkuses vastuolud, mida võiks pidada oluliseks, sest süüdistatava ütlused täiendavad tunnistaja L S ütlusi. Nõnda süüdistatav ei vaidle ka vastu, et füüsilist vastupanu ta ei osutanud, kuid enne vere võtmist nõudis, et fikseeritaks, et ta ei tee seda vabatahtlikult. See haakub ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. Ehk teisisõnu ei saa süüdistatavaga enam vaielda selles, et ta soovis vältida sunni rakendamist ja ei pidanud vere võtmist õigeks. Nõnda nähtub ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et isik ei ole nõus vabatahtlikult verd andma. Süüdistatava ütluste kohaselt verd tema juuresolekul ei pakendatud, vaid meditsiinitöötaja suundus koos võetud vere ja kontstaabel J. V teise tuppa, seejärel ootas ta veel 15 minutit, kui kontstaabel tagasi tuli ja siis viidi ta koju. Vabariigi Valitsuse määruse 17.12.2009 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ kohaselt on sätestatud kuidas vere proov võetakse. Nimetatud korra § 11 lg 2 p 4 kohaselt ekspertiisiasutus proovi võtmiseks – Lääne-Eesti kohtuarstilik ekspertiisiosakond asub Ristiku 1, 80010 Pärnus. Nimetatud aadressil asub ka SA Pärnu Haigla. Nimeatud korra § 5 lg 1 kohaselt prooviandjat teavitatakse tema õigusest istuda vahetult enne vereproovi võtmist proovivõtmise ruumis. Prooviandja soovil antakse talle võimalus istuda kuni 15 minutit. 2 . lõike kohaselt vereproovi võtab volitatud isik.
2. lõike kohaselt katsut peab vereproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusäärsuses ja kohus tõlgendab asjaolud kahtluse korral süüdistatava kasuks. Katsuti ei olnud talle nähtav nõutaval ajal. Kohus tuvastab, et süüdistatava ütluste kohaselt kõnesoleva korra § 5
3. lõikes ja ka § 10
4. lõikes toodud eeldused on jäetud nõuete kohaselt täitmata. 7 /8 1-12-4148 Käesoleval juhul ei ole teada vereproovi võtja pädevus ja samuti ei ole täidetud nõue, et katsuti peab olema vereproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni prooviandjale nähtav. Järelikult ka tulem – see on ekspertiisiakt ei saa kohtu jaoks olla usaldusväärseks tõendiks. Seega kohus peab ka ekspertiisiakti kõlbmatuks tõendiks, mida ei saa võtta kui usaldusväärset kohtuotsuse aluseks. Juhindudes eeltoodust ei ole süüdistatava käitumises täidetud nõutavad KarS § 424 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Isik ei olnud alkoholijoobes süüdistuses toodud ajal ja tal puudus ka tahtlus KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemiseks. Ei ole võimalik tuvastada, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu oli õigusvastane ja ta oli selles süüdi. Eeltoodu alusel mõistab kohus süüdistatava esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud Kokkuleppel kaitsja esitas enne kohtuvaidlust taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2400 eurot tasutud sularaha arvete 25.05.2012.a nr 100529 ja 04.01.2012.a nr 100513 järgi. Kaitsja on andnud õigusabi nii kohtueelsel kui kohtumenetlusel vastavalt 5 ja 5 tundi, tunni hind 100 eurot pluss käibemaks 20%. Vaidlus puudub selles, et kaitsja on osalenud menetluses alates isiku esmastele menetlustoimingutele allutamistest. Kaitsja on esitanud kaitseakti ja osalenud kõigis kohtumenetluse etappides. Kaitsja seisukohad on olnud asjakohased ja kaitsja on olnud õiguslikes ja faktilistes küsimustes ettevalmistatud. Eeltoodu alusel on kaitsja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KrMS § 181 lg 1 alusel. Ekspertiisi ja toimiku koopiate kulu tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. Tõkendit - ei ole. Asitõendeid - ei ole Indrek Nummert Kohtunik 8 /8