1-12-6756/7

(12230102931)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Merle Liivrand ja Tarmo Käi Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Vladimir Trubitsini üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Vladimir Trubitsin süüdistuses KarS § 113 järgi eluk Xxx, ik 35511250236, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta (töövõimetuspensionär),varem kriminaalkorras karistamata Dmitri Školjar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,

1. Tunnistada süüdi aastat vangistust. Vladimir Trubitsin KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.03.2012.a., so 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista V. Trubitsinilt riigituludesse sundraha 725 eurot ja menetluskulud 4772,90 eurot (2910,50 eurot ekspertiisitasu, 1862,40 eurot kaitsjatasu). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid: hommikumantel, rohekad aluspüksid, paar sokke, kampsun, 2 suitsukoni, läbipaistev plastiktops fooliumkattega, 2 läbipaistvast klaasist klaasi, närimiskumm, klaaspudel „Mahtra viin“, klaaspudel „Scottish Leader“, plastikpudel „Maasika Fizz“, valge plastiktops ja taskunuga hävitada; 2 CD-plaati jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD V. Trubitsin on akohtu alla antud KarS § 113 järgi süüdistatuna selles, et tema 03.märtsi 2012.a. hilisõhtul kuni kella 23.45-ni Tallinnas, Xxx korteris külalisena viibides ühise alkoholitarvitamise käigus lõi korduvalt korteris elanud IV´t (s XXX.a.) noaga elutähtsate organite paiknemispiirkondadesse, põhjustades I.V ´le rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasaku õlaliigese piirkonnas koos vasaku kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust ehk eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri lühikese aja möödumisel sündmuskohal, aga samuti torke-lõikehaava kaela vasakul pool külgpinnal ning lõikehaavad parema käe III ja IV sõrmel. Kirjeldatud käitumisega pani V.Trubitsõn toime I.V tahtliku tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav V. Trubitsin sisuliselt tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning seletab, et ta tarvitas 03.03.2012 antidepressante ja rahusteid ning tarvitas alkoholi. Ta ei mäleta toimunu asjaolusid ega seda, kuidas ta sattus politseisse. Talle öeldi, et ta viibib arestimajas, kuid ta mäletanud midagi ning ei teadnud, miks ta arestimajas on. Söödistatav möönab, et ilmselt pani ta inkrimineeritava teo toime. Tunnistaja IG ütluste kohaselt oli ta tuttav I.V ja V.Trubitsiniga. Ta oli varasemalt korduvalt viibinud I.V elukohas. I.V oli invaliid, kuna tema üks kehapool oli halvatud. 03.03.2012.a. õhtul kohtus ta juhuslikult Sikupilli tn ühiselamu juures V. Trubitsiniga. Nad läksid I.V juurde. V.Trubitsinil oli kaasas 3 100 gr topsikut viinaga. I.V juures osa alkoholist tarvitati 3 ära. Tekkis konflikt V.Trubitsini ja I.V vahel. V.Trubitsin võttis taskust noa, seisis istuva kannatanu ees ja vehkis noaga umbes 5 minutit. I.V l oli seljas hommikumantel ning ta püüdis oma terve käega V.Trubitsinit tõrjuda. Ta nägi verd I.V õlal, samuti oli kannatanu sõrmel lõikehaav. Hommikumantlil ta verd ei näinud. Ta ütles V. Trubitsinile, et see lõpetaks ning lahkuks toast ja läks koridori. V.Trubitsin järgnes temale. Koridoris ta vaatas tagasi ning talle tundub, et I.V sulges ukse. Nad seisid trepikojas ja ajasid juttu. Umbes 15 minuti pärast läksid nad I.V korterisse tagasi ja ta nägi, et kannatanu lamab põrandal. Kannatanu kõril oli punane triip. Talle tundus, et midagi on viltu. Nad lahkusid kohe ja suundusid väljapääsu poole. V. Trubitsin karjus tema peale ja vehkis noaga tema suunas, kuid ta ei kartnud, et V. Trubitsin võiks teda lüüa. Valvur kutsus politsei ning V.Trubitsin peeti kinni. Tunnistaja RM ütluste kohaselt sai ta 03.03.2012.a. õhtul esimese väljakutse aadressile XXX kella 22.30 paiku seoses sellega, et neljandal korrusel keegi mees ähvardas noaga naist. Naine selgitas, et tundmatu mees ähvardas teda noaga, kuid ta pääses korterisse. Naine oli joobes ning ta ei uskunud naist. Teine väljakutse oli kella 23.30 paiku seoses sellega, et maja fuajees noaga ja agressiivse hoiakuga mees ähvardas naisteerahvast noaga ning valvur hoiab ust kinni. Ühiselamu fuajees valvuri laua juures istus naisterahvas. Umbes 1,5 m kaugusel oli ähvardava hoiakuga mees, kelle paremas käes oli nuga. Mees ei reageerinud politseitöötajate korraldustele. Ta võttis jõuga mehel noa käest. Noal ja mehe riietel oli pruunikaid jälgi. Mees temale midagi ei rääkinud. Naise sõnade kohaselt olid nad koos selle mehega joonud alkoholi, kuid tema samuti ei rääkinud juhtunust. R. M tunneb ära V. Trubitsini isikuna, kes peeti kinni XXX fuajees. Tunnistaja ZB ütluste kohaselt töötas ta 03.03.2012.a. XXX ühiselamus valvurina. I.V t teadis ta rohkem kui 8 aastat. Tegemist oli invaliidiga, kellel parem kehapool oli halvatud ning ta käis kepile toetudes. I.V ei olnud joodik, kuid tema juures käis küll tihti külalisi I.G on kohalik joodik ning suhtleb meestega, kes võivad teda alkoholiga kostitada. I.G käis I.V juures väga sageli. 03.03.2012.a. tuli I.G kella 21.55 ajal ühiselamusse koos mehega, keda nimetas VS. I.G tundis ära süüdistatava kui isiku, kes 03.03.2012.a. õhtul koos I.G ühiselamusse tuli. Süüdistatav oli silmanähtavalt purjus ning nad läksid koos I.G I.V juurde. Hiljem samal õhtul nägi ta neid ühiselamu väljapääsu poole tulemas. Süüdistatav karjus I.G peale, kes silmanähtavalt kartis. Ta kutsus politsei. Peale politsei saabumist nägi ta süüdistatava käes nuga. Tunnistaja Ž G ütluste kohaselt 03.03.2012.a. hilisõhtul koju XXX trepikojas nägi ta süüdistatavat, kes käitus agressiivselt. Süüdistatav oli verine ning ähvardas teda noaga. Ta liikus oma ukse poole ning mees järgnes temale, kuid tal õnnestus süüdistatav eemale lükata ja uks sulgeda. Kuna reaalselt ähvardati tema elu, siis ta kutsus politsei. Tunnistaja PP ütluste kohaselt oli I.V tema naaber. I.V oli liikumispuudega invaliid, agressiivne ei olnud. 03.03.2012.a. õhtul olid I.V juures külalised ning sealt kuuldud häältest sai ta aru, et naaber soovis külaliste lahkumist. Ta vaatas uksesilmast koridori ja nägi oma endist töökaaslast Irat, siis tuli naabri juurest temale tundmatu mees ja lõpuks tuli I.V ise välja. I.V oli erutunud, endast väljas ja hingeldas, kuid meeskülaline oli temast agressiivsem. I.V seisis oma korteris vastas asuva korteri ukse juures. Ira võttis meeskülalisel käest kinni ja nad hakkasid lahkuma. I.V kukkus koridoris ja oli seal peale külaliste lahkumist 5-10 minutit. Irat nägi tema hiljem juba koos politseiga. Tunnistaja GT ütluste kohaselt tema abikaasa V.Trubitsin tarvitas 2012.a. alguskuudel nii antidepressante, rahusteid ja unerohtu. Paar korda kuus tarvitas ka viina. 03.03.2012.a. võttis 4 V.Trubitsin kella 16-17 ajal päeval antidepressante. Kella 19.00 ajal läks abikaasa välja ja tõi 0,5 liitrise pudeli viina, millest jõi suurema osa ära. kella 21.45 paiku lahkus abikaasa kodust. Ta ei tea, kuhu abikaasa läks. Aknast välja vaadates ei näinud ta meest kellegagi kohtumas. Abikaasa kandis tihti nuga kaasas. Sellel õhtul lahkus ta samuti jopes, mille taskus nuga oli. 05.03.12 peale tema politseist vabanemist rääkis abikaasa, et oli poes kokku saanud ühe naisega, kellega koos läks ühiselamusse alkoholi tarvitama. Abikaasa ei mäletanud sündmusi ja rääkis, et ärkas kambris. Ühiselamutoas oli see naine nagu riielnud toas olnud mehega ja mees oli üritanud teda rünnata. Ta ei oska öelda, kuidas abikaasa konfliktolukordades käitub. Tunnistaja DG ütluste kohaselt oli I.V tema üürnik. I.V keha parem pool oli halvatud ning liikudes lohistas ta jalga järgi. I.V oli rahulik ja vaikne inimene, kes ei olnud konfliktne. I.V matusekulud kandis tema, kuid need kompenseeris temale hiljem riik. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Tallinnas Xxx korteri välisuksel ja koridoris leiti verejälgi ja verekahtlasi määrdumisi ja I.V surnukeha /tl.21-57/. 15.03.2012.a. asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud I.V l surma hetkel seljas olnud hommikumantlit, aluspükse ja tumedat värvi sokke, millel tuvastati verekahtlased määrdumised ja riidevigastused, muuhulgas hommikumantli vasaku õla piirkonnas /tl 96-105/ . 05.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud V. Trubitsinilt ära võetud nuga. Selle noa kogupikkus oli 20 cm ja tera pikkus 9 cm. Noa tera oli kaetud punakaspruuni määrdumisega, testimisel osutus vereks /tl 73-80/. 09.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud V.Trubitsinilt ära võetud kampsunilt, millel luminooliga töötlemisel tuvastati vered /tl 81-95/. V.Trubitsini läbivaatuse protokollis kohaselt tuvastati 03.03.2012.a. kell 23.45 Tallinnas, XXX V.Trubitsini sviitrilt rinna piirkonnas, samuti tema taskunoa teral punakaspruun määrdumine ning V.Trubitsinilt võeti ära nii sviiter kui kokku 20cm pikkune nuga, aga samuti võeti tema kätelt DNA proovid. DNA-ekspertiisiaktis nr 12E-GE0271 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt saadi sündmuskohalt kaasavõetud suitsukonilt võetud proovist DNA täisprofiil, mis pärines enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamise DNA profiil, mis on kokkulangev V.Trubitsini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; V.Trubitsinilt kinnipidamisel äravõetud taskunoa tera mõlemalt poolelt võetud proovist saadi I.V lt pärinev DNA täisprofiil. V.Trubitsini vasaku käe sõrmedelt võetud proovidest saadud DNA täisprofiil, mis pärines enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamise DNA profiil, mis on kokkulangev I.V võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. V.Trubitsinilt kinnipidamisel äravõetud kampsunilt võetud proovis leiti I.V DNA profiil /tl 106-122/. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli I.V surma põhjus torke-lõikehaav vasaku õlaliigese piirkonnas koos vasaku kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust, haavakanal kulgeb suunaga ülevalt alla ning vasakult paremale; lisaks esinesid surnukehal torke-lõikehaav kaela vasakul pool külgpinnal ning lõikehaavad parema käe II ja IV sõrmel; tervisekahjustused olid elupuhused ning tekitatud lühikest aega enne surma saabumist; haavad vasaku ülaliigese piirkonnas ja kaela vasakul pool on tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga 5 tera pikkusega vähemalt 7cm ja laiusega orienteeruvalt 2cm; rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav ülaliigese piirkonnas koos vasaku kopsu vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus; lõikehaavad sõrmedel on iseloomulikud enesekaitsevigastustele, mis võisid olla saadud noalöökide tõrjumisel; surm võis olla saabunud orienteeruvalt 03.03.2012.a. viimastel tundidel /58-67/. Ambulatoorse kompleksse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi aktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli V.Trubitsin temale inkrimineeritava teo ajal 03.03.2012.a. tavalises alkoholijoobes, ta käitus temale häirivas olukorras impulsiivselt ja tagajärgi arvestamata. Vaatamata alkoholi ja eelnevalt tervitatud antidepressandi koostoimele oli ta võimeline soovi korral oma käitumist kontrollima, oma teo keelatusest aru saama ja vastavalt oma käitumist juhtima ehk oli süüdivusseisundis. Ta on võimeline osalema menetluses ning karistust kandma. Alkoholi ja ravimi koostoime ei piiranud oluliselt temale inkrimineeritava teo ajal tema võimet oma teo keelatusest aru saada ja seda vastavalt sellele arusaamisele juhtida KarS § 35 mõistes. Tal ei esine vaimse tegevuse või isiksusliku arengu häireid ning kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud füsioloogilise afekti seisundit /138-143/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid- ekspertiisiaktid, sündmuskoha vaatlusprotokollid, asitõendi vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et V.Trubitsin süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole selles, et 03.03.2012.a. hilisõhtul Tallinnas, XXX tekitas V.Trubitsin kannatanule kehavigastusi, mille tagajärjel viimane suri. V.Trubitsin seletab, et ta ei mäleta toimunut, kuid möönab, et ilmselt tekitas kannatanule kehavigastused tema. Seda kinnitavad ka eelkõige tunnistaja I.G ütlused, et V.Trubitsin seisis istuva kannatanu ees ning vehkis kannatanu suunas noaga ca 5 minuti jooksul. Tunnistaja nägi verd kannatanu õlal ning sõrmedel. Hiljem nägi ta ka punast triipu kannatanu kaelal. Tunnistaja I.G ütlused riimuvad ka uuritud kirjalike tõenditega. Surnu ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli I.V surma põhjuseks torkelõikehaav vasaku õlaliigese piirkonnas koos vasaku kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust, haavakanal kulges suunaga ülevalt alla ning vasakult paremale. Lisaks tuvastati torke-lõikehaav kaela vasakul pool külgpinnal ning lõikehaavad parema käe sõrmedel. Viimased on iseloomulikud enesekaitsele. Asitõendite vaatlusprotokollidest ja DNA-ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt leiti V.Trubitsini riietelt ning temalt ära võetud noalt I.V verd. V.Trubitsinilt pärinevat bioloogilist materjali leiti lisaks korteris olnud suitsukonile ja klaasile ka just V.Trubitsinilt endalt sealsamas majas kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud noalt. V.Trubitsini agressiivset käitumist kinnitavad ka Ž. G , Z. B , R. M i ütlused, millest nähtuvalt süüdistatav vehkis noaga samal hilisõhtul ka XXX trepikojas. Ž. G ütluste kohaselt oli süüdistatav verine ning ähvardas teda noaga. Tal õnnestus süüdistatav eemale lükata ja uks sulgeda. Kuna reaalselt ähvardati tema elu, siis ta kutsus politsei. Ž. G ähvardamises ei ole V.Trubitsinile süüdistust esitatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu 6 iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi V.Trubitsin kannatanut korduvalt noaga, kusjuures üks noalöök oli eluohtlik ja nuga sisenes I.V kehasse ülaliigese piirkonnas ja vigastas vasakut kopsu ning põhjustas surma. Samuti tuvastati torke-lõikehaav vasakul pool kaelal. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et noaga korduv vehkimine teise inimese suunas on üldtunnustatud arusaamade kohaselt tahtlik, mitte aga ettevaatamatu käitumine. Käesoleval juhul oli see noalöök suunatud mitte kätte või õlavarde, vaid just inimkeha keskosa suunas. Seejuures oli noalöök sedavõrd jõuline, et ulatus ohvri kopsuni ja põhjustas vasaku kopsu ülasagara vigastuse, millega kaasnes äge verekaotus. Haavakanali suund oli vasakult paremale ehk just rindkere ning elutähtsate organite paiknemispiirkonna suunas. Lisaks tuleb arvestada, et vigastus esines ka kaela vasakul poolel. Seega on tuvastamist leidnud, et V.Trubitsin lõi kannatanut valimatult noaga keha südamepoolsesse kehapiirkonda. Üldtuntud on asjaolu, et lüües kannatanut korduvalt noaga rindkere vasakpoolsesse, e elutähtsate organite piirkonda võib üldjuhul põhjustada isiku surma. Riigikohus on otsuses 3-1-1-46-11 märkinud, et rääkimaks sellise teo puhul käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et tagajärg ei saabu. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et süüdistatav lootis surma saabumist kuidagi vältida. Lüües kannatanut noaga, mille tera pikkus oli 9 cm, südamepoolsesse keha piirkonda, ei kontrollinud V.Trubitsin sündmuste edasist käiku ja seega möönis ta mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kannatanu surma kaudse tahtlusega. Kui toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-57-10). Eeltoodut alusel leiab kohus, et V.Trubitsin pani toime tahtliku tapmise kaudse tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.Trubitsin on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud, muuhulgas AS § 70 järgi. Kohus arvestab ka asjaolu, et V.Trubitsin ründas puudega kannatanut, kelle üks kehapool oli halvatud. Samuti arvestab kohus V.Trubitsini vanust, aga ka asjaolu, tegemist on alkoholiprobleemiga isikuga ning leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Tsiviilhagi ei ole. 7 Eha Popova Kohtunik Merle Liivrand Rahvakohtunik Tarmo Käi Rahvakohtunik