Obsah (10)

§ 2742§ 2052§ 274§ 2§ 183§ 306§ 175§ 189§ 226§ 15

K O H T U M Ä Ä R U S 1-10-11848 27.novembril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Andrei Voronin Kaitsjad Sven Sillar, Jüri Leppik, Aadu

§ 2742lg 1 alusel, sest mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks on möödas.

V V suhtes esitatud süüdistus hõlmab tegusid alates 09.02.

1. Seega on süüdistuse kohastest esimestest tegudest möödunud tänaseks 9 aastat ja enam kui 9 kuud. Süüdistuse kohaselt viimane etteheidetav tegu on toimunud 22.01.2006.a. Seega on viimasest etteheidetavast teost möödunud 5 aastat ja enam kui 10 kuud. Pärast kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamist 2007.a novembrikuus, on riik minetanud huvi antud kriminaalasja menetlemiseks. Alles 2010.a septembris koostati süüdistusakt. V V on allutatud kriminaalasja menetlusele alates 10.01.2006.a nii füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku kaudu. Menetluses ei ole esinenud ühtegi alust, mida saaks süüdistatavale ette heita, et ta on põhjustanud menetluse venimise. Käesolevas kohtuasjas ei saa olla piisav õigustus menetluse pikaajalisusele ka asja väidetav keerukus. Olukorras, kus kohtueelne menetlus kõigi uurija arvates oluliste asjaolude väljaselgitamiseks on toimunud ühe aasta ja 11 kuu jooksul, ei õigusta asja lahendamise venimist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) praktika kohaselt artikkel 6 esimese punkti esimese lause rakendamisel on asutud seisukohale, et mõistlik menetlusaeg sõltub kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest ja pädevate asustuste käitumisest (EIK
2. detsembri 11
3. aasta otsus asjas Mitev vs. Bulgaaria, EIK
4. aprilli
5. aasta ostus asjas JCB vs. Belgia, EIK
6. mai
7. aasta otsus asjas Akcakale vs. Türgi, EIK
8. novembri
9. aasta otsus asjas Sari vs. Türgi ja Taani). Taotluse esitaja on seisukohal, et täita Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2012.a määruses toodud ettekirjutusi, tähendab kogu kriminaalasja peaaegu täies mahus uuesti arutamist, mis on ebamõistlik. Kaitsjad S.Sillar ja A.Luberg toetasid J.Leppik taotlust kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu ja taotlesid kriminaalasja lõpetamist kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavad K ja V toetasid kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku aja möödumisega. Prokurör vaidles esitatud taotlusele vastu. OÜ K suhtes tõusetus esmakordselt kahtlustus deklareerimiskohustuse rikkumisega seoses 10.10.2006 koostatud määrusega. Otsustamaks kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu tuleb arvestada kas teiste menetlusosaliste käitumine protsessis ei olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et kaitsjate taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742

kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul

§ 2052

sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.

§ 274

lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lg 1 p 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu; kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega või kui § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-

1. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, juhul, kui see tuvastatakse, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et 12 sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist II astme keskmisest vähem keerukama maksualase süüteoga, milles tsiviilhagi ei ole esitatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et süüdistatava EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul ei muutuks pelgalt deklaratiivseks, vaid oleks tõhusalt kaitstud, peab kohtul olema pädevus kõnealuse õiguse rikkumine kõrvaldada ja/või see rikkumine heastada. Süüdistusaktist nähtuvalt on V.V kuulatud tunnistajana üle 14.03.2006, 16.03.2006, 02.11.2006 ja kahtlustatavana 29.11.2006 ja 21.11.
2. Kohtul puuduvad andmed, et V.V a tunnistajana ülekuulamine oleks mõjutanud tema elu sellisel määral, mis annaks aluse lugeda mõistliku menetlustähtaja alguseks tema tunnistajana ülekuulamise kuupäeva, mistõttu tuleb V.V suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust tema kahtlustatavana ülekuulamisest. Tunnistajana ütluste andmine ja tunnistaja staatus ei too isikule kaasa mitte mingisuguseid põhiõiguste piiranguid. Tunnistajale ei saa kohaldada tõkendit ja ta ei ole kohustatud teavitama menetlejat oma elukoha muutmisest. Süüdistusaktis toodud tõendite loetelust nähtub, et A.K on esmakordselt kuulatud üle kahtlustatavana 15.03.
3. Kuna prokuratuur on ise loetlenud sel ülekuulamisel antud ütlusi kui asjasse puutuvat tõendit, on kohtul alust arvata, et sellel ülekuulamisel antud ütlused on seotud menetlusesemeks oleva maksualase süüteoga, mistõttu asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas tehti A. K suhtes menetlustoiminguid, mis mõjutasid teda, esmakordselt 15.03.
4. Seega tuleb A.K suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust sellest kuupäevast. Nähtuvalt kohtueelse menetluse kokkuvõttest ja süüdistusaktist on OÜ K olnud kaasatud menetlusse juhatuse liikme V.V a kaudu alates 23.11.
5. Seega kestis kohtueelne menetlus A.K suhtes 1 aasta ja 10 kuud, V.V a suhtes 1 aasta ja OÜ K suhtes vähem kui 1 kuu. Arvestades, et kohtupraktikale tuginedes on maksualaste süütegude keskmine kohtueelne menetlus enne kriminaalasja prokuratuuri jõudmist 3 aastat, ei saa lugeda käesolevat maksualast süütegu keskmisest keerukamaks või eriti aega nõudvaks, kuivõrd selle menetlemine uurimisasutuses kestis A.K suhtes 1 a 10 kuud ja V.V a suhtes 1 aasta. Seega ei saa käesolevas asjas väita, et kriminaalasja pikaaegne menetlemine oleks olnud tingitud uurimisasutuse tööst. Prokurör kinnitas kohtuistungil, et kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 26.11.
6. Kriminaalasi saabus prokuratuuri ja oli prokuröri abi menetluses, kellel oli ülesanne lahendada see mõne alternatiivse menetluse raames. Kui selgus, et ta ei ole selleks suuteline, siis see asi oli ilma prokurörita enne kui leiti prokurör Voronin, kes oli nõus selle asjaga tegelema. Sai selle asja oma menetlusse 2009 lõpus. R. P , M. S ja T.B osas lõpetati 2010 kevadel menetlus koosseisu puudumise tõttu. Seega nähtub prokuröri enda ütlustest, mida kinnitavad ka süüdistusakti kuupäev 14.09.2010 ja toimikus siseküljel olev tempel, mille kohaselt laekus kriminaalasi Harju Maakohtusse 16.09.2010, et kriminaalasi seisis prokuratuuris 2 aastat ja 10 kuud. Prokurör ei suutnud esitada kohtule ühtegi mõistlikku põhjendust miks seisis käesolev kriminaalasi prokuratuuris 2 aastat ja 10 kuud. Pärast kriminaalasja kohtusse laekumist 16.09.2010 anti süüdistatavad kohtu alla 05.11.2010 ja kohtuistungid algasid mais 2011 ning 31.01.2012 kuulutati kohtuotsus, millega süüdistatavad mõisteti õigeks. Seega kestis kriminaalasja esmakordne arutamine I astme kohtus 1 aasta ja 4 kuud, mis on maksualaste süütegude puhul 13 üldmenetluses alla keskmise menetlusaja. Tutvunud süüdistuse sisuga ja arvestades kriminaalasja esmakordseks arutamiseks reaalselt kulunud tundide arvu (24 tundi kaitsja avalduse kohaselt), leiab kohus, et tegemist ei ole ülemäära mahuka või keeruka asjaga. Käesolevaks ajaks on kriminaalasi olnud kohtumenetluses 2 aastat ja 2 kuud. Kriminaalasja menetlemine A.K suhtes on kestnud 6 aastat ja 7 kuud ja V.V a suhtes 6 aastat. Arvestades asjaolu, et sellest perioodist 2 aasta ja 10 kuud seisis kriminaalasi mõjuva põhjuseta lihtsalt prokuratuuris, võib prokuratuuri tegevusetusest käesoleva kriminaalasja menetlemisel järeldada, et prokuratuuril puudus huvi käesoleva kriminaalasja menetlemiseks. Kogu see ajaperiood, mil asi seisis prokuratuuris oli süüdistavate suhtes kohaldatud ka tõkend elukohast lahkumise keeld (tõkend tühistati 05.11.2010), mis ilmselgelt piiras V.V ja A.K igapäevast elu ja tegevust. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et süüdistatavad või kaitsjad oleks takistanud asja menetlemist, et nende käitumine oleks olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. Samas hinnates asjaomaste asutuste käitumist tuleb tõdeda, et uurimisasutuse poolt menetluse lõpetamise ja kriminaalasja kohtusse saatmise vahel esineb põhjendamatu 2 aasta ja 10 kuu pikkune viivitus. Kaaludes menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistus puudutab perioodi 2003 veebruar kuni jaanuar 2006 ehk siis ajavahemikku millest on möödas peaaegu 7-10 aastat. Prokurör kinnitas, et ta ise möönis juba esimesel kuulamisel, et asja menetlemine on olnud pikk ja et seda tuleb kindlasti arvesse võtta ja sellest tulenevalt korrigeerida karistuse liiki ja määra. Eeltoodud prokuröri enda seisukohast nähtub, et prokuratuur nõustub, et kriminaalasjas on toimunud mõistliku menetlustähtaja riive. V.V või A.K või OÜ-le K ei ole võimalik ette heita sellist tegevust, mis oleks hinnatav menetluse põhjendamatu venitamisena. Käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusega. Kohus möönab, et süüdistusaktis loetletud köidete arvu järgi otsustades võib arvata, et tegemist on keskmisest mahukama kriminaalasjaga, kuid kriminaalasja mahukus iseenesest ei saa olla õigustuseks menetluse pikkusele. Mahukuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et antud kriminaalasja põhimahu annavad arved ja kviitungid. Kriminaalasjas on kolm süüdistatavat, kellele süüdistusega etteheidetavad teod on toime pandud sarnasel viisil ning hinnatud ühe süüteokoosseisu järgi. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on antud kriminaalasi kestnud põhjendamatult pikka aega. Kuigi käesolevaks ajaks on määratud kriminaalasja arutamine perioodi 26.11.2012-20.12.2012 ei ole mingit garantiid, kuivõrd asjas on vaja üle kuulata mitmeid tunnistajaid, et kriminaalasja arutamisega jõutakse selle aja jooksul lõpuni. Ja isegi kui kriminaalasja kohtulik uurimine jõuaks detsembris 2012 lõpuni, ei tuleks kohtuotsus enne 2013 aasta jaanuarit- veebruarit, mil esimestest süüdistuses toodud osategudest on möödas juba 10 aastat. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et I astme kohtu otsus on vaidlustatav, mis lükkab lõpliku kohtulahendi jõustumise määramata tulevikku. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. V.V , A.K ja OÜ K (endine OÜ K ) kui süüdistatavate olukorra ebakindlus selles, kas nad tunnistatakse süüdi või mitte, on kestnud üle kuue aasta, mida ei saa pidada mõistlikuks. 14 Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuna kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, mis süvendaks mõistliku menetlusaja riivet veelgi ning mida ei ole võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega, tuleb kriminaalmenetlus V V a, A K ja OÜ K /OÜ K / suhtes

§ 2742alusel lõpetada.

Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (esimestest sündmustest on möödas peaaegu 10 aastat ja viimastest ligi 7 aastat) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb

§ 2

p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel süüdistatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on.

§ 183kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik.

V V a on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale 9029.79 eurot ja V V a kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada V V ale menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu kuus 9029.79 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning selle lisadega ning arvestades ka Harju Maakohtu 31.01.2012 kohtuotsuses kaitsjakulude põhjendatuse kohta väljendatud seisukohta, leiab, et V V a kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 9029.79 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. A K on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale 4831.73 eurot ja A K kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada A Kale menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu ku 4831.73 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning selle lisadega ning arvestab, et kuigi advokaat A.Luberg tuli protsessi alles novembris 2012, on ta pidanud siiski läbi töötama kõik kriminaalasjas kogutud tõendid ja tutvuma senise menetluskäiguga. Maksualaste süütegude spetsiifikat ja kriminaalasja mahtu arvestades, on kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 4831.73 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. OÜ K / OÜ K esitas taotluse mõista välja äriühingu poolt advokaatidele tasutud õigusabi kulud summas 72149 krooni. Kohtule esitatud dokumendid käsitlevad aastatel 2008-2010 tasutud õigusabi kulusid. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsusest ei nähtu, et OÜ K oleks esitanud kõnealuste õigusabikulude hüvitamise taotluse kriminaalasja esmakordsel arutamisel I astme kohtus. Riigikohtu praktika kohaselt peab menetluskulude hüvitamise taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-11-22-11, p 16). Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium juba 26. mai 2006.a otsuses nr 3-1-1-21-06 väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulude otsustust sisaldav kohtumäärus teha samaaegselt asjas tehtava kohtuotsusega (RT III 2006, 20, 182).

§ 306

lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist süüdistatava või tema kaitsja poolt. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga

§ 306

lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus. Arvestada tuleb sedagi, et 15 lahendamaks küsimust

§ 175

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskulude suuruse mõistlikkusest ja vajalikkusest, on kohtul õigus küsida taotluse põhjendatuse osas prokuröri ja menetlusosaliste arvamust. Pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa selline võimalus kohtulikku uurimist uuendamata puudub. Ka

§ 189

lg 2 kohaselt peab otsustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks olema tehtud kohtumenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt kuna asja esmakordsel menetlemisel I astme kohtus õigusabikulude hüvitamise taotlust ei esitatud, kuigi kulud olid selleks ajaks juba kantud, tuleb jätta OÜ K /K taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Määratud kaitsjale makstud tasud tuleb jätta riigi kanda. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et on äärmiselt taunimisväärne kui prokuratuur lisab süüdistusaktile

§ 226

lg 2p1 aluse tõendamiseks dokumendi, mis on 6 päeva peale selle koostamist tühistatud prokuratuuri enda määrusega. Eeltoodut arvestades ning juhindudes

§ 183

, 274 lg 1, 2742 ja 276 lg 2 kohus m ä ä r a s: Lõpetada

§ 2742lg 1 alusel kriminaalmenetlus: A K suhtes süüdistuses Kar

S § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi V V suhtes süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi K OÜ (endine K OÜ) suhtes süüdistuses KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007 3891 lg 3) järgi Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista V V a (isikukood XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 9029.79 eurot Riigi eelarve vahenditest.. Välja mõista A K (isikukood XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 4831.73 eurot Riigi eelarve vahenditest.. K OÜ (K OÜ) taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Määratud kaitsja tasud jätta riigi kanda. Asitõendid: OÜ K (endine OÜ K ) registrikood XXX raamatupidamisdokumendid (asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada OÜ-le K Määrusele võib

§ 15

.peatükis sätestatud korras esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik Liina Pohlak