1-07-8640/187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-8640 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Sokolovski määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning Sergei Sokolovski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega jäeti Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Sergei Sokolovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.05.2010 kohtuotsusega Kars § 114 p 1 järgi ning karistati 9-aastase vangistusega ning KarS § 122 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2007-15.07.2009, s.o 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva ning mõisteti kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.05.
4. Karistuse kandmise aja algus on 24.05.2010 ja lõpp 28.03.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja S. Sokolovski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus osundas vangla materjalidele, millest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht, kus on elektroonilise valve kohaldamiseks kõik vajalikud tingimused ning garanteeritud töökoht. Samas puudub S. Sokolovskil töökogemus antud valdkonnas, samuti ei ole tal väljakujunenud tööharjumust. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib kasinate tööoskuste ja suurte võlgade olemasolul taoline käitumine korduda. Kohtul puudus eeltoodut arvestades kindlus, et isik suudab vabaduses majanduslikke raskusi vältida ja seadusekuulekalt elada ning majanduslike raskuste ilmnemisel võib ta jätkata majandusliku kasu saamiseks süütegude toimepanemist. Maakohus osundas sellelegi, et vangla hindab S. Sokolovski poolt kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist mittevägivaldse kuriteo toimepanemist 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemist 32%-ga. Kohus hindas neid näitajaid kõrgeks ja leidis, et on tõenäoline, et S. Sokolovski paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda toetab ka asjaolu, et kinnipeetav on erinevatel aegadel rikkunud kontrollnõudeid. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb S. Sokolovski kirja teel mitmete vanglas viibivate isikutega, seega koosneb kinnipeetava tutvusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning kuna eelnevalt on isiku elustiil olnud riskeeriv, hoolimatu, hetkeemotsioonidest lähtuv, tema käitumine vägivaldne ja ettearvamatu, leidis kohus, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei ole vahendiks, mis suudaks kinnipeetavat panna vabaduses hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd isik on toime pannud kuriteo ka kinnipidamisasutuses, on ta riskihindamise alusel kõrgohtlik nii avalikkusele kui kaaskinnipeetavatele. Kohus leidis, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Sokolovski, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, palub S. Sokolovski saata asi uueks otsustamiseks Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule. Esmalt viitab kaebaja KarS § 76 lg 2 p 1 formaalsetele eeldustele ja KarS § 76 lg 3 sätestatud materiaalsetele alustele ja leiab, et kohus on vääralt ja ebaobjektiivselt hinnanud tema ennetähtaegset vabastamist seoses kaebaja isikuga, tema karistuse kandmisele eelneva ajaga ja elutingimustega ning tagajärgedega, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine. Kaebaja on ära kandnud seaduses sätestatud vangistusaja ja on hukka mõistnud õigusvastase käitumise. Seega puudub alus väita, et kaebaja ennetähtaegse vabastamisega oleks ühiskonna õiglustunne riivatud. S. Sokolovskil on vabanemisel kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik ja töökoht. Kohtuotsusest võib järeldada, et kaebaja on kandnud karistusi järjestikku, ent on jäetud tähelepanuta, et enne käesolevas asjas süüdi mõistmist elas kaebaja vabaduses üle aasta kindlas elukohas (kus ta kavatseb hakata elama ka ennetähtaegsel vabastamisel) koos elukaaslasega, töötas igapäevaselt ning elas õiguskuulekat elu, käis õigeaegselt kohtuistungitel ja viibis kohtu loal ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Sellest tulenevalt on ebaõige kohtu väide, et kaebajal puudub töökogemus ja väljakujunemata on 2 tööharjumus. Kaebaja töötab igapäevaselt vangla XXXX . Samuti lükkab eeltoodu ümber kohtu väite, et kohtul ei ole kindlust selles osas, et kaebaja suudab vabaduses majanduslikke raskusi vältida ja seadusekuulekalt elada. Kaebaja asub elama abikaasa juurde, kes töötab. Ka kaebajale endale on töökoht garanteeritud, mis välistab majanduslikud ja materiaalsed probleemid. Kaebaja on loobunud õigusvastasest elustiilist juba pikka aega enne vangistust ning hukka mõistnud vanglas olevad hierarhilised põhimõtted ja asunud tööle XXXX. Vabastades kaebaja ennetähtaegselt kaasneb sellega kriminaalhooldus, mis aitab sotsialiseeruda ning motiveerib uute seaduserikkumiste toimepanemisest hoidumist, kontrollnõuete järgimist ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Samuti tagab kriminaalhooldus oma tegemistest aru andmise, nähtaval olemise ja annab võimaluse probleemide korral pöörduda kriminaalhooldusametniku poole. Ennetähtaegse vabastamise mõte on see, et töö kaebajaga jätkub, mis tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, ent palju odavamate vahenditega. See tagab nii vajaliku abi kui püsimise õigel teel, millele kaebaja asus juba enne vangistusse sattumist. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kaebajale võimaluse jätkuvalt tõestada, et ta on võimeline ja motiveeritud elama edaspidi seadusekuulekalt, annab võimaluse elada täisväärtuslikku perekonnaelu, annab tagasi vabaduse ja võimaluse olla toeks emale ja abikaasale. Samuti võimaluse tõestada kohtule, et S. Sokolovski käitumises ei pea pettuma (nagu ei pidanud ka Harju Maakohus, kui vabastas käesolevas asjas S. Sokolovski vahi alt
6. a juulis). Eeltoodud mõtted on kooskõlas nii Kriminaalhooldusseaduse §-s 1 sätestatuga, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega kaasuses Choreftakis ja Coreftaki vs Kreeka, kus EIK viitas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele, mille kohaselt tagatakse ennetähtaegse vabastamisega isiku parem integratsioon ühiskonda, sest ta on järelevalve all. KrMS § 2 p 2 kohaselt peab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning Eestile siduvate välislepingutega arvestama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
8. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse seisukohtadega ja peab vajalikuks neid vaid täiendada arvestades määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ringkonnakohus möönab, et S. Sokolovski käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – S. Sokolovski on vangistuse kestel olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samuti on ta määruskaebuse kohaselt aru saanud oma tegude ebaõigsusest, kahetseb tehtut ning soovib perspektiivis elada seadusekuulekalt, abistada lähedasi, minna tööle ning palub anda endale selleks võimaluse. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende 3 kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et S. Sokolovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Kohtukolleegium arvestab sellega, et S. Sokolovskit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud – käesoleval ajal kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo teise inimese tapmise eest julmal viisil. Mõistetud karistusest on kandmata veel üle nelja aasta. Tema varasemalt toimepandud kuriteod on peamiselt olnud ajendatud materiaalse kasu saamisest, seega on tema kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Süüdimõistetu on ka varasemalt reaalset vangistust kandnud, kuid see ei ole talle avaldanud uute kuritegude toimepanemise vastast mõju. Süüdimõistetu on rikkunud varasemalt käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu puudub kindlustunne, et ta suudab vabanedes neid nõudeid täita, ehkki ta ise kriminaalhooldusele määruskaebuse kohaselt suuri lootusi ja ootusi seab.
11. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab S. Sokolovski normeeiravat käitumist. Viimati on teda distsiplinaarkorras karistatud 03.08.
12. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-91-06, milles on leitud, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kindlasti seegi, et vabastatu üle oleks võimalik teostada kriminaalhooldaja järelevalvet, milles on aga S. Sokolovski puhul tema korduvaid distsiplinaarrikkumisi arvestades alust kahelda. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on korduvalt karistatud vanglaeeskirjade mittetäitmise eest, ei oleks täidetud seadusest tulenev eesmärk. Kahtlemata tuleb nõustuda määruskaebuses esitatuga, et kriminaalhooldusel on abistav ja toetav funktsioon isiku normikuuleka käitumise tagamisel, samas annab aga S. Sokolovski varasem käitumine alust kahtlusteks, et ennetähtaegselt vabanedes ei suuda ta järgida kriminaalhooldaja järelevalve all temale määratud käitumiskontrolli nõudeid ja sellega kaasnevaid kohustusi. Ka oma viimase kuriteo on ta toime pannud vangistuses – seega ei suuda isegi range järelevalve tingimused tagada tema õiguskuulekat käitumist.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata S. Sokolovski käitumises ja mõttemaailmas toimunud positiivsetest muutustest ja tema enda lubadustest edaspidi õiguskuulekalt käituda, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid, distsiplinaarkaristusi, süüdimõistetu varasemat elukäiku ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud ja ei võimalda teda vaatamata formaalsete eelduste esinemisele tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
14. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et ennetähtaegne vabastamine on kaalutlusotsus – eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Paavo Randma