) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul peale viimase mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist toime mitu uut süütegu. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varavastaste kuritegude toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 213 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Sergei Kostjutšenko´t on varem kriminaalkorras karistatud 12 korda, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Sergei Kostjutšenko ei oma ametlikku töökohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergei Kostjutšenkot ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. 13 Käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus 6 varguse ning 5 arvutikelmuse episoodis, mis on toimepandud 2 kuu jooksul ja lühikese aja möödudes peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud Sergei Kostjutšenko´le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Süüdistatava järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kohaldamise nii osaliselt kui ka täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest Sergei Kostjutšenko tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti ei ole Sergei Kostjutšenko isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, kuna teda on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega. Kohtul puudub igasugune usk, et Sergei Kostjutšenko suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest, mis tõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne karistus. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi peab kohus oluliseks inkrimineeritud kuritegudes kahe kvalifitseeriva asjaolu olemasolu, so varguste toimepanemist sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Sellised asjaolud tingivad kohtu arvates ka süü suuruse ning arvestades varaliste kahjude tekitamist, süütegude rohkust, siis ei saa väita, et süü ei ole suur. Seejuures arvestades süüdistatava käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava järjekindlat ja süsteemset varguste toimepanemist kahe kuu jooksul ja seda, et varasemad lühemaajalised karistused ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse määra valikul KarS § 213 lg 1 järgi lähtub kohus süüdistatava süü ja kannatanutele tekitatud kahju suurusest, episoodide rohkusest ning peab vajalikuks mõista Sergei Kostjutšenkole karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Vastavalt KarS § 64 nõuetele tuleb moodustada liitkaristus. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.