Obsah (5)

§ 377§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5992 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 377lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 01.

novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jüri Vähteri kaitsja Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele tema poolt Jüri Vähterile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Jüri Vähterilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 78,80 eurot riigituludesse. Jüri Vähteril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jüri Vähter 1-10-5992 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.11.2012 määrusega jäeti Jüri Vähter temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõisteti J. Vähter süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 8-aastase vangistusega, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel ja mõisteti ärakantavaks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks on tema kinnipidamine 26.03.

1. Karistuse kandmise aja algus on 26.03.2009 ja lõpp 26.07.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 16.10.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et J. Vähter tuleb jätta vaatamata formaalsete ja materiaalsete aluste (elukoht, võimalus tööle asuda ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik) olemasolule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et ehkki J. Vähter on varem karistamata isik, ei võimalda kuriteo asjaolud ja kinnipeetava suhtumine kuriteosse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. J. Vähter kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Tema kuriteoga on kahjustatud õiguskorraga kaitstud oluline õigushüve - seksuaalne enesemääramisõigus. Kannatanuks oli lapseealine isik. Kuigi J. Vähter vabandab, ei ole tema vabandus konkretiseeritud ja seetõttu ei leidnud täitmiskohtunik kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Maakohus jättis eelkõige kuriteo asjaoludest ja kinnipeetava isikust tulenevalt J. Vähteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Vähteri kaitsja E. Laine, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada J. Vähter tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohtu määruse põhjal võiks teha järelduse, et varem karistamata, lühimenetluse korras KarS § 141 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud isikut ei ole põhimõtteliselt võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada olenemata sellest, milline on olnud tema elukäik enne kuriteo toimepanemist, käitumine karistuse kandmise ajal ja millised objektiivsed ja subjektiivsed eeldused on tal tulevikus seadusekuulekat elu jätkata. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et J. Vähter pani kuriteo toime keskeas, olles enne seda elanud 50 aastat seadusekuulekana. Tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud 2 laitmatu – ta on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas püstitatud nõuded ja järginud vangla sisekorranõudeid. Alates 29.07.2011 töötab ta väljaspool vangla territooriumi AS-is K M , mis on võimaldanud J. Vähteril tasuda ka tema vastu esitatud nõudeid ja korjata raha vabanemisfondi. Tööandja on andnud kinnipeetava kohta kiitva hinnangu. Tartu Vangla hindab kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise riski minimaalseks. Vabanemisel on J. Vähteril olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik. Tal on teadmised XXXX ning arvestatav töökogemus XXX-na XXXX- ja XXXX ning reaalne võimalus sellel alal edasi töötamiseks. Eelmise tingimisi ennetähtaegse mittevabastamise taotluse rahuldamata jätmise järel, kus mittevabastamise põhjusena märgiti muuhulgas vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides mitteosalemist, on J. Vähter esitanud vastava taotluse Tartu Vangla juhtkonnale. Sama teemaga seoses on ta korduvalt käinud XXXX ja XXXX vastuvõttudel, mida kinnitab maakohtule esitatud tõend. Läbitud testide tulemusel ei ole J. Vähteril XXXX viitavaid sümptomeid, XXXX ega ravivajadust tuvastatud. Eeltoodut arvestades pole vangla juhtkond vajalikuks pidanud ka tema osalemist sotsiaalprogrammides. Ta on õppinud oma käitumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid analüüsima ja väljendas ka kohtuistungil oma negatiivset hinnangut toimepandud kuriteole ning kindlat kavatsust piirduda tulevikus seksuaalsuhetes sobiva vanusevahega partneritega. Ta avaldas siirast kahetsust toimepandu suhtes ning palus ühiskonnalt läbi kohtu andestust. Eeltoodut arvestades on väär ja arusaamatu kohtu seisukoht, et J. Vähteri vabandus ei ole konkretiseeritud. Juhul kui kohtule jäi J. Vähteri selgituste osas ebaselgusi, tulnuks need küsimustega kõrvaldada, kuid kohus ei palunud tal oma selgitusi konkretiseerida. Kaitsja arvates ei ole alust J. Vähteri seletuse ja vabanduse siiruses kahelda. Arvestada tuleb sellegagi, et 10.11.02012 saab J. Vähter XXX-aastaseks. Võib eeldada, et sellises vanuses esmakordselt karistust kandvale isikule on karistuse raskus subjektiivselt raskemini tajutav kui samadel asjaoludel kuriteo nooremas vanuses toime pannud isikule. Samuti mõjutab vangistuse pikkus sellises vanuses isiku tulevast käekäiku olulisemalt kui nooremat isikut. Vangistuses viibimise aeg vähendab oluliselt J. Vähteri läbilöögivõimet tööturul ja muudab raskeks valitud erialal tegutsemise. J. Vähterile langevate subjektiivsete tagajärgede raskus kaalub üles ühiskondliku õiglustunde võimaliku riive. Pealegi jääks J. Vähter ennetähtaegse vabastamise korral kandmata karistusaja pikkusele vastavaks tähtajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, mistõttu on tagatud ühiskonna kontroll tema käitumise üle, eeldatavalt ka laialdasemad võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks kui vanglatingimustes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik J. Vähteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
5. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
6. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et J. Vähteri käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, 3 kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab AS-is K M ja käib XXXX ning XXXX juures, mis kinnitab määruskaebuses esitatut, et J. Vähter on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samuti on J. Vähterit vabanemisel eesootavad tingimused head: tal on elukoht poja juures, soov asuda esimesel võimalusel tööle, lähedaste toetus ning tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused, mis näitab, et süüdimõistetu risk kuritegude toimepanemist jätkata ei ole suur. Esitatud määruskaebuses on osundatud J. Vähteri sõnadele ja leitud, et ta on õppinud oma käitumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid analüüsima ning kohtuistungil väljendatud negatiivne hinnang toimepandud kuriteole ja kindel kavatsus piirduda tulevikus seksuaalsuhetes sobiva vanusevahega partneritega ning siiras kahetsus toimepandu suhtes viitab sellele, et J. Vähter soovib jätkata seadusekuulekat elu. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega nagu oleks J. Vähteri karistuse eesmärgid täidetud ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata J. Vähterit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud.
7. Ringkonnakohus märgib, et J. Vähter on Pärnu Maakohtu 02.06.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 141 lg 2 p 1 järgi selles, et ta astus noorema kui kaheksateistkümne aastase isikuga tema tahte vastaselt vägivaldsesse suguühendusse, kasutades ära kannatanu seisundit, kes on kerge vaimse alaarenguga ega olnud seega võimeline tulenevalt oma vähestest sotsiaalsetest oskustest osutama adekvaatset vastupanu ega aru saama J. Vähteri käitumise iseloomust ja tähendusest. Ringkonnakohus leiab, et J. Vähteri poolt lühimenetluses 5 aasta ja 4 kuu pikkusest karistusest kantud karistuse osa ei ole proportsionaalne süüdimõistetu poolt toimepandud teo raskusega, kuna jääb alla sanktsiooni alammäära ning ei vasta J. Vähteri süü suurusele. Ringkonnakohtu hinnangul riivaks just toimepandud teo raskust ja karistuse lõpuni jäävat pikka aega arvestades J. Vähteri ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Ringkonnakohus leiab seega, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
9. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohtukolleegium 4 seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
10. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaevatava kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise peale kulunud neli pooltundi. Ringkonnakohus peab nimetatud taotlust põhjendatuks ja leiab, et see tuleb rahuldada.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Mati Kartau 5 Maarika Kuusk