1-10-5992/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5992 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jüri Vähteri määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 377 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jüri Vähteri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.11.2012 määrusega jäeti Jüri Vähter temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõisteti J. Vähter süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 8-aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja mõisteti ärakantavaks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on tema kinnipidamine 26.03.
4. Karistuse kandmise aja algus on 26.03.2009 ja lõpp 26.07.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 16.10.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et J. Vähter tuleb jätta vaatamata formaalsete ja materiaalsete aluste (elukoht, võimalus tööle asuda ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik) olemasolule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et ehkki J. Vähter on varem karistamata isik, ei võimalda kuriteo asjaolud ja kinnipeetava suhtumine kuriteosse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. J. Vähter kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Tema kuriteoga on kahjustatud õiguskorraga kaitstud oluline õigushüve - seksuaalne enesemääramisõigus. Kannatanuks oli lapseealine isik. Kuigi J. Vähter vabandab, ei ole tema vabandus konkretiseeritud ja seetõttu ei leidnud täitmiskohtunik kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Maakohus jättis eelkõige kuriteo asjaoludest ja kinnipeetava isikust tulenevalt J. Vähteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Vähter, kes palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Vale on arvestada prokuröri seisukohtadega, kes ei viibinud istungil ega saanud seetõttu olla objektiivne. Prokurör leidis kirjalikus seisukohas, et J. Vähterile määrati lühimenetluse tõttu karistus alla sanktsiooni alammäära. Selline käsitlus on vale - Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti määruskaebuse esitajale kõiki seadusesätteid ja siseveendumust rakendades 8-aasta pikkune vangistus, millest arvati lühimenetluse sätteid arvestades maha üks kolmandik, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud. Eksitav on ka kriminaalhooldaja arvamuses märgitu, mille kohaselt määruskaebuse esitajat on karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, mis seisnes alaealisele alkoholi pakkumises. Kriminaalhooldusametniku arvamus, et kui isik tarvitab alkoholi, siis on ta järelikult ka agressiivne, on alusetu. Ametnik on lähtunud
7. a riskihinnangust, kui J. Vähter oli veel vangla ametnikele tundmatu isik. Tartu Vanglas on ta korduvalt käinud XXXX ja XXXX XXXX vastuvõttudel, läbinud arvukaid teste, mille olemust ta kohtule ka selgitas.
8. a võeti kasutusele uus riskihindamissüsteem, misjärel toetas Tartu Vangla J. Vähteri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla arvates on seega vangistuse eesmärgid täidetud. Kriminaalhooldusametnik on uute dokumentidega tutvunud ja ilmselgelt on teda mõjutanud vana riskihindamine.
9. a novembris tehtud sotsiaalne uurimus kinnipeetava kohta on oma iseloomult korralikum ja objektiivsem. Määruskaebuse esitaja palub võtta seda arvesse määruskaebuse lahendamisel. Kaebuse esitaja lisab, et oli 01.11.2012 kohtuistungil kahetsust avaldades siiras ja kannatanut ta ei süüdista. Kohtuistungil kinnitas ta, et peab lubamatuks suurest vanuste vahest (lapslapselaps) seksuaalsuhet ja tema jaoks on edaspidi välistatud suhtlus armuasjades noorema kui 45-aastase inimesega. Tema eesmärgiks on leida endale sobilikus vanuses naine. Enne kuriteo sooritamist oli määruskaebuse esitaja põgusalt ja pealiskaudselt mõtisklenud vanuseliste suhete üle, kuid kahjuks ei olnud ta teinud sisulisi kindlaid otsuseid, vaid tauninud suurest vanusevahest tulenevaid suhteid. Toimepandud kuriteos tunnistab ta aga enda ainuisikulist süüd. Toimepandud kuritegu poleks toime pandud, kui määruskaebuse esitajal olnuks vanuseline eetiline pool kindlalt paika pandud, mõeldud ja järgitud. J. Vähter lubab, et edaspidi on tema poolt igasugune kuritegevus välistatud ja ühiskonna poolt kehtestatud moraali, eetika ja õigustunne tema poolt tingimusteta au sees hoitud. 2 Määruskaebuse esitaja peab end viletsaks sõnaseadjaks ja märgib, et tema häbitunde tõttu jäi istungil avaldatud kahetsus üldsõnaliseks ja pealiskaudseks üldsuse ees vabandamiseks, ehkki selle all mõtles ta kannatanut ja tema lähedasi. Ta loodab, et toimunud kuritegu ei jätnud kannatanule eluaegseid psüühilisi jälgi ja et kuriteole järgnenud ränkraske periood on kannatanule nüüdseks igaveseks jälgi jätmata möödunud ja ta saab oma eluga rahulikult ja edukalt edasi minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik J. Vähteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
11. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
12. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus lahendas 13.11.2012 oma määrusega J. Vähteri kaitsja määruskaebuse ja sellega seoses peatub lühidalt süüdimõistetu enda kaebusel, jättes muutmata oma varasema seisukoha.
13. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus leidis oma 13.11.2012 määruses, et J. Vähteri käitumises on toimunud mitmed positiivsed muutused ja tunnustas teda selle eest, et tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab AS-is K M ja käib XXXX ning XXXX juures. Positiivsed muutused võimaldavad loota, et J. Vähteri karistuse individuaalne õigustus, mis tuleneb inimese kõlbelisest olemusest tingitud vajadusest oma süüd lunastada, võib olla käesolevaks ajaks täidetud. Selliseks arvamuseks annavad aluse süüdimõistetu ringkonnakohtule saadetud määruskaebuse seisukohad, kus J. Vähter on märkinud, et kui ta enne kuriteo sooritamist oli põgusalt ja pealiskaudselt mõtisklenud vanuseliste suhete üle, ei olnud ta teinud sisulisi kindlaid otsuseid. Toimepandud kuritegu poleks toime pandud, kui määruskaebuse esitajal olnuks vanuseline eetiline pool kindlalt paika pandud, mõeldud ja järgitud. Samuti tunnistab ta toimepandud kuriteos tunnistab enda ainuisikulist süüd. J. Vähter lubab, et edaspidi on tema poolt igasugune kuritegevus välistatud ja ühiskonna poolt kehtestatud moraali, eetika ja õigustunne tema poolt tingimusteta au sees hoitud.
14. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Nii maa- kui ka ringkonnakohus (13.11.2012 määrus) leidis, et J. Vähteri poolt toime pandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus märgib, et karistus on rangelt seotud seadusega, kuivõrd potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest ettenähtud konkreetset karistust. Noorema kui kaheksateistkümneaastase isiku suhtes toime pandud vägistamise eest on seadusandja ette näinud kuue kuni viieteistaastase vangistuse. J. Vähteri puhul on täidetud küll ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, samas riivaks ringkonnakohtu hinnangul toimepandud teo raskust ja karistuse lõpuni jäävat pikka aega arvestades J. Vähteri ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
15. J. Vähter on määruskaebuses esile toonud, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on teda karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Selline J. Vähteri väide on väär. Samuti ei sisaldu nimetatud arvamuses väidet, et kuna kinnipeetav tarvitab alkoholi, siis järelikult on ta ka agressiivne. Siinkohal tuleb aga märkida, et ehkki Tartu Vangla on toetanud J. Vähteri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on tema riskihinnangu kohaselt seksuaal- ja vägivalla kuriteo uue toimepanemise tõenäosust hinnatud 7-22%-ga. Viimast protsendinäitajat peab ringkonnakohus kõrgeks.
16. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest seoses tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau 4 Maarika Kuusk