oktoobri 2012 määrus muutmata ja Andre Parki esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Asjaolud 19.09.2012 esitas OÜ Kosdam juhatuse liikme A. Parki lepinguline esindaja advokaat M. Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuuri avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ Kosdam juhatuse liikme S.P. suhtes KarS §-de 201 ja 344 tunnustel. Avalduse kohaselt on A. Park saanud enda valdusesse dokumendid, mis väidetavalt kinnitavad dokumentide võltsimist ja vara omastamist Vestos Grupp OÜ kasuks. Leitakse, et S.P. on tagantjärgi võltsinud dokumente, mille alusel on kaup võõrandatud OÜ Kosdam poolt OÜ-le Maideks. Avaldaja leiab, et kuivõrd OÜ Kosdam tegeles ise kasutatud rõivaste ostumüügiga, siis ei olnud mingit vajadust kaupu kellelegi võõrandada. Samuti ei ole autotranspordi saatelehele nr 8335 tehtud ühtegi märget kauba riknemise kohta, kuid OÜ Maideks ja OÜ Kosdam vahel sõlmitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on kaup riknenud (märgunud ja hallitanud). Avalduse kohaselt on S.P. eelkirjeldatud teoga omastanud OÜ Kosdam kauba OÜ Vestos Grupp kasuks ja tekitanud OÜ-le Kosdam varalist kahju vähemalt 500 000 krooni, so 31 955, 83 eurot. 28.09.2012 teatega jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata
lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades oma otsust järgmiselt. 19.09.2012 avalduse näol on tegemist korduva avaldusega 27.04.2010 A. Parki poolt esitatud avaldusele. Avalduses kirjeldatud asjaoludest ega lisatud dokumentidest ei nähtu, et OÜ Kosdam oleks OÜ-ga Maideks sõlmitud tehingute läbi kahju saanud või et vaidlusalune kaup oleks jõudnud OÜ Vestos Grupp valdusesse. Samuti puuduvad viited dokumentide võltsimisele. Avaldusest nähtuvalt tegeles OÜ Kosdam kasutatud riiete ostu-müügiga. Tehing (kasutatud riiete müük OÜ-le Maideks), mille otstarbekuses ja vajalikkuses avaldaja on kahelnud, seondub OÜ Kosdam igapäevase majandustegevusega. Puuduvad tõendid, et tehingu kohta vormistatud dokumendid oleks koostatud kauba omastamise varjamiseks. M.H., kes on OÜ Maideks nimel allkirjastanud eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, on OÜ Maideks juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja ja seega õigustatud OÜ Maideks nimel tehinguid sõlmima. Kauba transpordi saatelehtedelt ei nähtu, et üleantud konteinerit oleks vastuvõtmisel avatud ja selle sisu kontrollitud. Seega ei tõenda saateleht kauba vastavust ega ka mittevastavust ja sellest asjaolust ei saa järeldada tehingu näilisust. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et lepingu objektiks olevad kaubad oleksid sattunud 3. isikute, mitte OÜ Maideks valdusesse. Väide, et kaup on omastatud OÜ Vestos Grupp kasuks, on paljasõnaline ja tõendamata. Avalduses ei ole kirjeldatud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda M.H. allkirjade ehtsuses. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kordab adv M. Paabumets kuriteokaebuse sisu ja taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist S.P. suhtes KarS §-de 201, 344 ja 345 tunnustel. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 24.10.2012 määrusega A. Parki esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isikut süüdistatakse kuriteos, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt isiku subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime kuriteotunnustega teo. Kõnealusel juhul ei sedastatud kuriteokaebuses ega sellega seotud materjalides informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena ning kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 10760000087 materjalidest nähtuvalt avaldas A. Park muuhulgas väidetavalt S.P. poolt toime pandud kuriteona ka juunis 2008 kaubakonteineri koos kaubaga summas 519 340 krooni kõrvaldamine Vestos Grupp OÜ-le ning taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 201 ja 344 tunnustel. Uurimisasutus ja ringkonnaprokuratuur, samuti Riigiprokuratuur A. Parki kaebuse lahendamisel, jätsid kriminaalmenetluse alustamata
Riigiprokuratuuri 09.06.2010 määruse kohaselt „S.P. kui juhatuse liikmel on õigus teha tehinguid OÜ Kosdam nimel. Avalduses kirjeldatud käitumist saab pidada äriühingu nimel igapäevase majandustegevuse raames toimuvaks tegevuseks. Juhatuse liikmel on õigus käsutada äriühingu varasid ning sõlmida ja lõpetada lepinguid. Kui OÜ Kosdam vara on sattunud kolmandate isikute valdusesse, annab Asjaõigusseaduse § 80 õiguse nõuda asi võõrast valdusest välja. Episoodide puhul, mis on seotud OÜ Kosdam kaupade käsutamisega, ei nähtu avaldusest piisavalt andmeid, et käsutustehingute tagajärjel oleks OÜle Kosdam kahju tekkinud. Vastavalt ÄS § 187 lg 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Nimetatud säte annab õiguse esitada juhatuse liikme vastu, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, kahjuhüvitamise hagi. Avaldusest nähtuvalt on OÜ Kosdam juhatuse liikmete vahel isiklikku laadi probleemid, mis takistavad -2- ka äriühingu igapäevast juhtimist. Samas näeb äriseadustik ette piisavad kaitsemehhanismid, et tekkinud olukorda lahendada. Vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda karistusõiguse aktsessoorsest iseloomust – kui tsiviilõiguse regulatsioonist piisab täielikult tekkinud konflikti lahendamiseks, on karistusõiguse kasutamine põhjendamatu. Käesoleval juhul on karistusõiguslikke vahenditega sekkumine põhjendamatu. KarS § 217² lg 1 sätestab vastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub KarS § 201 (omastamine) sätestatud süüteokoosseis. Puuduvad andmed selle kohta, et OÜ-le Kosdam oleks juhatuse liikme S.P. poolt väidetavalt teostatud tehingute tagajärjel üldse varalist kahju tekkinud, rääkimata suurest varalisest kahjust. Kaebaja väited selles osas on paljasõnalised, mida ei kinnita mitte ükski dokumentaalne tõend. Samuti ei ilmne kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest usaldusväärseid andmeid selle kohta, et S.P. oleks väidetavalt asetleidnud tehingutega ebaseaduslikult pööranud enda või mõne kolmanda isiku kasuks OÜ-le Kosdam kuuluvat vara, millest tulenevalt ei ole võimalik sedastada S.P. käitumises KarS § 201 sätestatud omastamise kuriteokoosseisu tunnuseid.“ Tegemist on seadusjõus menetlusotsusega, kuna oma 01.09.2010 määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus adv M. Paabumetsa kaebust lahendades Riigiprokuratuuri määruse jõusse, märkides muuhulgas, et „ringkonnakohus nõustub täielikult riigiprokuratuuriga, et lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine juhul kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad S.P. käitumises kuriteotunnused, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur jätnud A. Parki avalduse alusel õigustatult alustamata kriminaalasja S.P. suhtes.“ Käesoleva kaebuse tekstist tulenevalt möönab ka kaebaja, et tegemist on tsiviilkorras lahendatavate vaidlustega, märkides näiteks „28.07.2008 sõlmitud eellepingust ning 01.08.2008 sõlmitud lepingust ilmneb, et vaidlusalune kaup oli müüdud OÜ Kosdam poolt OÜ-le Maideks. OÜ Kosdam tegeleb igapäevase majandustegevuse raames kasutatud rõivaste impordiga Inglismaalt ning ostu-müügiga Eestis. Kauba võõrandamiseks OÜ-le Maideks puudus igasugune vajadus ja otstarve. 05.08.2008 kauba saatelehe nr 8335 kohaselt laaditi kaup maha XXX kell 9.
lg 1 sätestatust, on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt selgitavad kohtueelses menetluses uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siinkohal on oluline asjaolu, et S.P. ei ole esitanud kaebuse esitajale teadaolevalt nõuet I&G Cohen LTD vastu seoses puudustega kaubaga, kui kahju on väidetavalt tekkinud. Kuivõrd kaup osteti I&G Cohen LTD äriühingult Kosdam OÜ poolt puuduvad ühtlasi vastuvõtmis-üleandmisaktid, mis tõendaksid kauba kättesaamist esmalt OÜ Kosdam poolt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise tõttu ei ole uuritud tehtud tehingut ja selle sõlmimise asjaolusid, mistõttu ei saagi olla piisavalt tõendatud isikut süüstavad asjaolud. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks üle kuulata vaidlusaluse tehingu pooled ja tunnistajad, sh kauba transporti teostanud isikud ning koguda täiendavad tõendeid selgitamaks välja tehingu motiivid ja kuriteotunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et S.P. tegevuses esinevad kuriteotunnused ning põhjendatud on kriminaalmenetluse alustamine antud asjas S.P. tegevuse ja OÜ Kosdam varaga tehtud tehingu kontrollimiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000147 materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning A. Parki esindaja kaebusega, leiab, et A. Parki esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 24.10.2012 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Õige on küll kaebaja väide, et 24.10.2012 määruse sissejuhatuses on kuriteo kvalifikatsioonina näidatud KarS § 266 lg 2 p 3, kuid määruse edasises tekstis on õigesti käsitletud taotlust KarS §-de 201, 344 ja 345 mõttes ning seetõttu nimetatud eksitus sisulist tähtsust ei oma.
lg 1 kohaselt kui
lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus
alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt
lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses esitatud väiteid.
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Puutuvalt dokumendi võltsimisse KarS § 344 lg 1 järgi ja võltsitud dokumendi kasutamisse KarS § 345 lg 1 järgi ringkonnakohus märgib järgmist. Kaebuse esitaja leiab, et S.P. on teadvalt võltsinud eellepingut, ostu-müügilepingut ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti ja kasutanud võltsitud dokumente eesmärgiga omandada varalist kasu OÜ Kosdam vara arvelt. Dokumentideks on 28.07.2008 eelleping ning -6- 01.08.2008 sõlmitud leping, mille kohaselt OÜ Kosdam võõrandab OÜ-le Maideks kaupa ning 30.08.2012 akt kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta. 01.08.2008 sõlmitud lepingust tuleneb, et OÜ Kosdami (esindab juhatuse liige S.P. ) ja OÜ Maideksi (esindab juhatuse liige M.H. ) vahel sõlmiti ostu-müügileping, millega OÜ Kosdam müüs OÜ-le Maideks 12 020 kg kasutatud riideid ja jalatseid. M.H. , kes on OÜ Maideksi nimel allkirjastanud eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, on OÜ Maideksi juhatuse liige ning seega õigustatud OÜ Maideks nimel tehinguid sõlmima. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et dokumentide võltsimise osas kriminaalmenetluse algatamiseks puudub alus. Kriminaalmenetlust ei saa algatada pelgalt isiku subjektiivse arvamuse põhjal, et dokumendid võivad olla võltsitud. Kaebuses esitatud väide, et OÜ-l Kosdam puudus põhjus kasutatud riideid müüa OÜ-le Maideks, ei tähenda ilmtingimata, et lepingud on võltsitud ning kauba müüki ei toimunud. Leping sõlmiti legaalselt eksisteerivate juriidiliste isikute vahel. Mõlemat lepingupoolt esindasid selleks pädevad juriidilise isiku juhatuse liikmed. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt pole kuriteoteates esitatud väiteid, mis annaksid alust kahelda 28.07.2008 eellepingut ning 01.08.2008 lepingut allkirjastanud OÜ Maideks juhatuse liikme M.H. allkirjade ehtsuses. Eeltoodud motiividel pole samuti alust arvata, et võltsitud on 30.08.2008 kauba üleandmisevastuvõtmise akt. Akt on allkirjastatud S.P. ja M.H. poolt, kes on ka eelmainitud lepingu poolteks. Ainuüksi kaebuse esitaja arvamus, et kaup ei olnud riknenud, ei anna alust arvata, et akt on võltsitud, s.o et kaup tegelikult riknenud ei olnud või dokumendi allkirjad oleksid võltsitud. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et kauba saatelehtedelt ei nähtu, et üleantud konteinerit oleks vastuvõtmisel avatud ning selle sisu kontrollitud. Järelikult saateleht ei kinnita ega ka lükka ümber väidet, et kaup oli riknenud ning sellest asjaolust ei saa järeldada, et 30.08.2008 kauba üleandmise-vastuvõtmise akt on võltsitud. Puutuvalt omastamisse KarS § 201 lg 1 järgi seisneb küsimus selles, kas S.P. on valduses olevat võõrast vara pööranud ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. 01.08.2008 sõlmitud lepingust tuleneb, et OÜ Kosdami (esindas juhatuse liige S.P. ) ja OÜ Maideksi (esindas juhatuse liige M.H. ) vahel sõlmiti ostu-müügileping, millega OÜ Kosdam müüs OÜ-le Maideks 12 020 kg kasutatud riideid ja jalatseid. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul materjalidest ei nähtu, nagu oleks kaup tegelikult omandatud Vestos Grupp OÜ poolt. Nagu eelnevalt märgitud, kasutatud riiete ostumüügilepingu on ostja poolt allkirjastanud M.H. , kes on OÜ Maideks nimel allkirjastanud eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. M.H. on OÜ Maideksi juhatuse liige ning seega õigustatud OÜ Maideks nimel tehinguid sõlmima. Kaebuses esitatud asjaolu, et kuna kaup oli maha laetud OÜ Vestos Grupp asukohas, ei anna alust arvata, justkui oleks OÜ Vestos Grupp kauba omandajaks. Ka autotranspordi saatelehel nr 8335 on kauba saajaks märgitud OÜ Kosdam, mitte OÜ Vestos Grupp. Kaebuse esitaja sedastab kaebuses, et OÜ Kosdam on saanud tehingu tulemusel varalist kahju, kuna kaup võõrandati 126 907 krooni eest, mis on oluliselt väiksem kui kauba ostuhind. Eelnevalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et pole alust arvata, et 30.08.2008 kauba üleandmise-vastuvõtmise akt on võltsitud ning seega pole ka alust arvata, et üleantud kaup ei olnud riknenud ning väärt rohkem kui kauba vastuvõtmise-üleandmise akti kohaselt ostja kauba eest tasus. Seega, kuna pole esitatud tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et üleantud kaup ei olnud riknenud, ei ole põhjendatud väide, et kaup on omandatud oluliselt väiksema summa eest, kui ta üleandmisel väärt oli. Ringkonnakohus sedastab, et kui kaebuse esitaja on seisukohal, et juhatuse liige S.P. on oma tegevusega põhjustanud OÜ-le Kosdam kahju, on tal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid. Ringkonnakohus kordab juba varasemalt Riigiprokuratuuri poolt märgitut, et -7- ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega on juhatuse liikmelt, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja märgib, et talle jääb arusaamatuks, miks S.P. ei esitanud nõuet I&G Cohen LTD vastu seoses puudustega kaubaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud asjaolude ja motiivide uurimine ei ole kriminaalmenetluse eesmärk, vaid see on saavutatav ka tsiviilõiguslike vahenditega. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kui tsiviilõiguse regulatsioonist piisab konflikti lahendamiseks, on karistusõiguse kasutamine põhjendamatu. Kuna käesoleval hetkel puudub kriminaalmenetluse alus, s.o pole piisavalt sedastatud kuriteo tunnuseid, ning väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamist on võimalik tagada ka tsiviilõiguslike vahenditega, ei ole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud. Selleks ei anna ka alust kaebaja paljasõnaline taotlus üle kuulata vaidlusaluse tehingu pooled ja tunnistajana kauba transporti teostanud isikud, et välja selgitada tehingu motiivid. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid oletustest ja hüpoteesidest, et kuritegu võib olla toime pandud, kuna kriminaalmenetluse alustamine võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatavate isikute põhiõiguste intensiivset riivet. Ka Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et olukorras, kus kuriteokahtlus on pelgalt teoreetiline, tuleb kriminaalmenetluse alustamist taunida (RKKK nr 3-1-1-60-10, p-d 9, 11). Tulenevalt
lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja A. Parki esindaja kaebuse rahuldamata.
p 11 kohaselt ei saa määruskaebust esitada
alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise kohtumääruse peale. Kuna käesolev määrus on tehtud
Mati Kartau kohtunik -8-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.