lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 349 järgi, lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav Sergey Semenukha ik: 39206230242, Venemaa Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, töökoht: EE AS, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.05.2012. Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 13.12.2010 otsusega
MS § 238 alusel rahaline karistus 2000 krooni; - Harju Maakohtu 19.06.2012 otsusega
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 64 lg 1 § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 4 kuud ja rahaline karistus 127,82 eurot, mis kuulub täitmisele iseseisvalt.
lg 2 ja lg 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust (11 kuud) ei pöörata tingimisi täitmisele, katseaeg 3 aastat. Karistuse kandmise algus 14.02.2012. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske 1 RESOLUTSIOON 1. Sergey Semenukha süüdi tunnistada
lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergey Semenukha´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.
lg 1 alusel mõista liitkaristus 19.06.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristusega, lugedes
lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 4.
lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust, lugedes koheselt ärakandmisele kuulunud karistuse kantuks. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta Sergey Semenukha´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud Sergey Semenukha suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758). 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Sergey Semenukha´t järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
p 1 alusel arvestada Sergey Semenukha´le määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 19.06.2012 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.
Samuti Sergey Semenukha, eesmärgiga omandada õigus rahalisteks tehinguteks kelmuste toimepanemisel ja selle eest karistusest vabanemiseks, võltsis korduvalt Vjatšeslav T allkirja järgmiselt: - 10.11.2011 Tallinnas, XXXasuvas AS EE esinduse ruumides liitumislepingu nr. XXX sõlmimisel, - 09.12.2011 Tallinnas, Tartu mnt 87 D OÜ ruumides lepingu nr. XXX sõlmimisel, - 15.12.2011 Tallinnas, XXX EE AS esinduse ruumides liitumislepingu nr. XXX sõlmimisel. Seega Sergey Semenukha pani toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, mis on
Samuti Sergey Semenukha´t süüdistatakse selles, et tema kelmuse toimepanemise eesmärgil 10.11.2011 Tallinnas, XXX asuvas AS EE esinduse ruumides, 09.12.2011 Tallinnas, Tartu mnt 87 D OÜ ruumides ja 15.12.2011 Tallinnas, EE AS esinduse ruumides, kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, Vjatšeslav T nimele väljastatud passi nr XXX , eesmärgiga omandada kelmuse teel sülearvuteid, mobiiltelefoni ja vabaneda kohustusest tasuda nende esemete eest järelmaksu ja tarbitud teenuste eest. Seega Sergey Semenukha pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o
3 Kohtuistungil süüdistatav Sergey Semenukha seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemised tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 07.03.2012 koostatud kannatanu Vjatseslav T ülekuulamisprotokollist ja 31.01.2012 Vjatseslav T esitatud avaldustest koos lisatud võlateatisega nähtub, et Vjatseslav T avastas temale kuuluva passi kadumise 31.01.2012, samal päeval tegi avalduse passi kaotamise kohta poliseile. Hiljem meenus kannatanule, et juuli lõpus 2011 andis ta oma passi Sergei Semenuhole, kes pidi minema laevakruiisile, kuid oli oma passi ära kaotanud. Passi kannatanu tagasi ei ole saanud. 31.01.2012 saabus võlateade, et 09.12.2011 oli tema nimel vormistatud laenuleping KJOÜ-ga summas 567,5 eurot. Sealt sai kannatanu teada, et interneti teel on tehtud tellimus Vjatseslav T passiga sülearvuti ostuks. Vjatseslav T nimetatud tellimust ei teinud ega kavatse selle eest tasuda. /tl 4, tõlge tl 5- 7, 17-18/ • 12.06.2012 koostatud kannatanu KJOÜ esindaja Andres L´i vastusest päringule koos Vjatšeslav T nimel sõlmitud järelmaksulepingu, maksegraafiku ja Vjatšeslav T passi koopiaga nähtub, et KJOÜ ja Vjatšeslav T nimel on 09.12.2011 Tallinnas, Tartu mnt 87 D OÜ ruumides sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel väljastati 0% sissemaksuga sülearvuti Dell Inspiron N5110, mille ostakohe hind oli 549 eurot. Lepingu juurde on lisatud Vjatšeslav T ´i nimele välja antud EV passi nr XXX koopia. Lepingu alusel väljastatud krediidisumma on tagastamata täies ulatuses. /tl 12-14d/ • Kannatanu EE AS volitatud esindaja on vastusena päringule saatnud Vjatšeslav T ´i nimele 10.11.2011 vormistatud kliendilepingu nr XXX, 10.11.2011 EE AS- i ja Vjatšeslav T ´i vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr XXX sülearvuti Samsung RC520 ostu kohta 0% sissemaksuga ning maksegraafikuga põhisummas 549 eurot. Lepingu juurde on lisatud Vjatšeslav T ´i nimele välja antud EV passi nr XXX koopia. /tl 26-30/ • 18.07.2012 kannatanu EEAS volitatud esindaja Piia L on päringu vastusena esitanud Vjatšeslav T ´i nimel 15.12.2011 sõlmitud liitumislepingu telefoninumbri XXX kasutamiseks ja selle lisana järelmaksuga müügilepingu nr 1504340 mobiiltelefoni Sony Ericsson ArcS (vara kood XXX) omandamise kohta 0% sissemaksuga. Lepingute juurde on lisatud Vjatšeslav T ´i nimele välja antud EV passi nr XXX koopia. 15.12.2011 on koostatud Vjatšeslav T ´i nimele arve nr XXX Sony Ericsson LT18i ArcS Black (vara kood XXX) kohta summas 360 eurot. Nimetatud liitumislepinguga osutatud mobiiltelefoniteenuste eest on tasumata 445,27 eurot. EEAS esitab tsiviilhagi511,15 eurot, millest 445,27 eurot moodustab tasumata teenus ja 41,88 eurot viivis. /tl 32-37, 38-39/ • 22.05.2012 koostatud Sergey S ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et Vjatšeslav unustas oma passi tema juurde ning tal tekkis mõte kasutada Vjatšeslav´i passi. Vjatšeslav nimel võttis kaupa kolmest kohast – Järve keskuse Elionist sülearvuti, Järve keskuse Elisast mobiiltelefoni ja Sikupilli keskuse Digimarketist sülearvuti. Vjatšeslav´i pass võeti ära tollis. Piiri ületas ta alati oma passiga ja vajadust teise isiku passi kasutamiseks tal piiri ületades polnud. Asjad müüs maha portaali Okidoki kaudu. /tl 45-49/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Sergey Semenukha süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Vjatseslav T avaldust ja ütlusi, kannatanute KJOÜ, EE AS-i ja EEAS esindajate vastuseid päringutele, asub seisukohale, et Sergey Semenukha süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Sergey Semenukha temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem 4 karistatud varguse toimepanemise eest ning süüdistatavat süüdistatakse kolme kelmuse toimepanemises, mis kelmuste osas moodustab faktilise korduvuse. Seega oli Sergey Semenukha
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Sergey Semenukha, esinedes Vjatšeslav T ja esitades Vjatšeslav T nimele väljastatud passi nr. XXX , sõlmis 10.11.2011 Tallinnas, XXX asuvas AS EE esinduses järelmaksu müügilepingu nr XXX 0% sissemaksuga sülearvuti SAMSUNG ostuks, 09.12.2011 Tallinnas, Tartu mnt 87 D OÜ ruumides sõlmis laenuandjaga OÜ KJ0 % sissemaksuga järelmaksu müügilepingu nr XXX sülearvuti Dell Inspiron N5110 ostuks ning 15.12.2011 Tallinnas, Pärnu mnt. 238 EEAS esinduse ruumides sõlmis liitumislepingu nr XXX telefoninumbri XXX kasutamiseks ja nimetatud liitumislepingu lisana järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson LT18i/ArcS Black ostuks. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku passi esitamine selleks, et saada kaupu ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimele, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel
Kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud ka varguse ning teda süüdistatakse ka kolme kelmuse toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, so
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Sergey Semenukha käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.11.2011, 09.12.2011 ja 15.12.2011 lepingute sõlmimisel D OÜ-s, EEAS-is ja AS-is EE kirjutas Sergey Semenukha enda nime asemel Vjatšeslav T nime ning andis Vjatšeslav T nimel allkirja. Taolistel asjaoludel Sergey Semenukha täitis dokumendid teadvalt valede andmetega ning võltsis Vjatšeslav T allkirja, mida kohus hindab dokumendi võltsimisena ning sellise käitumise eesmärgiks oli vältida maksekohutusi ostetava kauba eest, kandes vastutuse üle Vjatšeslav T le, kes ei olnud järelmaksu lepingute sõlmimisest teadlik. Seega on kohtueelsel menetlusel Sergey Semenukha käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Sergey Semenukha käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.11.2011, 09.12.2011 ja 15.12.2011 lepingute sõlmimisel D OÜ-s, EEAS-is ja AS-is EE esitas Sergey Semenukha enda isikut tõendava dokumendi asemel Vjatšeslav T nimele väljaantud passi nr XXX . Taolise käitumisega viis süüdistatav teda teenindanud klienditeenindajad eksitusse oma isikust, luues samas olukorra, et järelmaksuga võetavate kaupade eest hakatakse tasumist nõudma hiljem teiselt isikult. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
järgi, so tahtliku tegevusega teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena. Kohtueelsel menetlusel on EEAS esitanud tsiviilhagi 511,15 euro nõudes, milline sisaldas endas Vjatšeslav T ´i nimel liitumislepingu nr 1504322 alusel osutatud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata jäetud summat so. 445,27 eurot, lisandunud viivist summas 41,88 eurot ning sissenõudmiskulusid summas 24 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 445,27 euro ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 445,27 eurot. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 445,27 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase 5 käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü 445,27 ulatuses kahju tekkimises tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 445,27 euro ulatuses välja mõista Sergey Semenukha´lt EEAS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on EE AS esitanud tsiviilhagi 753,74 euro nõudes, milline sisaldab endas Vjatšeslav T ´i nimel sõlmitud järelmaksu müügilepinguga väljastatud sülearvuti maksumust summas 549 eurot ning intressi summas 204,74 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 549 euro ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 549 eurot. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 549 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü 549 ulatuses kahju tekkimises tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 549 euro ulatuses välja mõista Sergey Semenukha´lt EE AS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KJOÜ esitanud tsiviilhagi 567,50 euro nõudes, milline sisaldab endas järelmaksulepinguga nr XXXväljastatud sülearvuti järelmaksu müügi hinda, osta-kohe hind oleks sülearvutil olnud 549 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 549 euro ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 549 eurot. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 549 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü 549 ulatuses kahju tekkimises tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 549 euro ulatuses välja mõista Sergey Semenukha´lt KJOÜ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 5 aastani.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. 6
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral kohtu poolt karistatud. Harju Maakohtu 13.12.2010 otsusega mõisteti
Harju Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõisteti süüdistatavale
lg 1, §238 lg 2, 65 lg 1, § 199 lg 2 p 5,7,9, § 238 lg 2, § 64 lg 1, § 65 lg 2, lg 2,3, § 75 alusel tingimisi vangistus 1 aasta ja 4 kuud ning rahaline karistus 127,82 eurot. Käesolevas kriminaalasjas menetlevad süüteod on süüdistatav toimepannud enne viimast otsust. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomust nähtub, et süüdistatav on kuriteod toime pannud sissetulekute saamiseks. Käesolevaks ajaks on süüdistatav küll tööle asunud, kuid tema ülalpidamisel on väike laps ning temalt mõistetakse välja tsiviilhagid, millede summad ei ole väikesed. Arvestades süütegude toimepanemise eesmärke, süüdistava andmeid tulude kohta leiab kohus, et Sergey Semenukhat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega
lg 1 ja
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas süüdistatav lepingu sõlmimiseks kannatanutele teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi ning tõestamaks, et tema ongi dokumendil näidatud isikuks, allkirjastas dokumendid, võltsides teise isiku allkirja, millega lõi kannatanutes teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja mille tulemusena kannatanud tegid varakäsutuse süüdistatava kasuks, kandes varalist kahju ning süüdistatav sai varalist kasu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et
, § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemisel kolmes erinevas kuriteoepisoodis oli tegemist ühe kuriteo, so kelmuste lõpuleviimiseks vajalike osategudega ja need teod olid kantud kõigil kolmel juhul ühisest tahtlusest ning need erinevalt kvalifitseeritavad teod olid omavahel ajalis-ruumiliselt tihedalt seotud ja moodustasid ühtse käitumise selleks, et erinevad kannatanud teeksid süüdistatava kasuks varakäsutuse. Seejuures, juhul, kui oleks ära jäänud kas
või § 344 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerumine, poleks
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani toime kolm erinevat kuritegu ja igale teole vastas kolm erinevat kuriteokoosseisu, so
lg 2 p 1, § 349 ja § 344 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisud
Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus
lg 1 põhimõtte kohaselt, so karistus tuleb mõista seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette antud juhul
lg 2 p 1 sätestatud sanktsioon ning seetõttu tuleb karistus kuritegude ideaalkogumis mõista
Karistuse määra valikul
lg 2 p 1 järgi lähtub süüdistatava süü suurusest, so inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varaliste kahjude suurusest ning leiab, et kannatanutele tekitatud varaline kahju ei ole oluline. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat kolme kuriteo toimepanemises, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks tema karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, arvestades seejuures ka sellega, et sanktsiooni alammäär algab ühest aastast. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist karistatud raskema kuriteo toimepanemise eest, tuleb käesoleva otsusega mõistetav karistus
lg 1 sätteid kohaldades liita Harju Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõistetud liitkaristusega, millisest kuulus kohesele kandmisele osa karistusest. Seetõttu on süüdistatav senini allutatud kriminaalhooldusele ja sellest tingitud käitumiskontrollile. Kuivõrd süüdistataval on alles hiljuti tekkinud sissetulek ja süüdistataval lasuvad seoses väljamõistetavate tsiviilhagidega suhteliselt suured rahalised kohustused, leiab kohus, et süüdistataval käiks menetluskulude tasumine ühekorraga üle jõu. Seetõttu asub kohus 7 seisukohale, et süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu kuulub hüvitamisele KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa pikema aja jooksul. Märt Toming Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.