1-11-14114/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-14114 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Tarmo Tammiste süüdistuses KarS § 299 lg 1, § 280 lg 1 järgi ja Petr Nyakki süüdistuses KarS § 299 lg 1- § 22 lg 3, § 280 lg 1- § 22 lg 3 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Antti Aitsen Prokurör Antti Aitsen Süüdistatavad Tarmo Tammiste, isikukood 36208175216, XXX, XXXX, XXXX, emekeel- XXXX, töökoht: N L , XXXX ; kriminaalkorras varasemalt karistamata; Petr Nyakk, isikukood 35812043723, Elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX, XXXX, XXXX, emakeel – XXXX, töökoht: N L , XXXX ; kriminaalkorras varasemalt karistamata. Kaitsjad Advokaadid Irina Gromtsev ja Igor Belugin RESOLUTSIOON
3. Maakohtu otsus jätta muutmata.
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Maakohus arutas T. Tammistele ja P. Nyakile esitatud järgmist süüdistust. 1.1 T. Tammiste töötas Narva XXXX na, olles seega ametiisikuks KarS § 288 mõttes. 24.01.2011.a. esitas Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond N L e Rahandusametile päringu, milles palus selgitada 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepinguga nr 130710 Narva linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid. Samuti paluti hiljemalt 31.01.2011 esitada tutvumiseks kõik asjassepuutuvad materjalid. Eelnimetatud lepingu oli Narva linn (N L ) XXXX T. Tammiste isikus sõlminud AS-iga Astri-Narva viimase poolt seoses ristmiku ja tänava (Tallinna mnt ja
6. Roheline tn ristmik ning tee
7. Roheline) väljaehitamisega tehtud kulutuste hüvitamiseks. Lepinguga võttis Narva linn endale pikaajalise kohustuse (s.o kohustuse, mis nõuab raha väljamaksmist järgmistel eelarveaastatel) kompenseerida viie aasta jooksul AS-ile Astri-Narva avalikult kasutatava tee (ristmiku ja tänava) projekteerimis- ja ehitustegevusega seotud kulutused järgmiselt: tee üleandmisele järgneval esimesel aastal 10% kogukuludest, teisel aastal 20% kogukuludest, kolmandal aastal 20% kogukuludest, neljandal aastal 20% kogukuludest ja viiendal aastal 30% kogukuludest. Hüvitise maksimaalne ulatus oli 3 500 000.- krooni, mis oli määratud kindlaks Narva Linnavolikogu 06.08.2009.a. otsusega nr
8. VLES § 81 lg 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud kooskõlastama enda ja temast sõltuva üksuse poolt võetava pikaajalise kohustuse Rahandusministeeriumiga. VLES § 81 lg 8 näeb ette, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on võtnud pikaajalisi kohustusi Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta, teeb Rahandusministeerium ettekirjutuse ja määrab tähtaja seaduse rikkumise lõpetamiseks. Kui VLES § 81 lg-s 8 nimetatud tähtajaks ei ole seaduse rikkumist lõpetatud, peatab rahandusminister käskkirjaga VLES § 81 lg 9 alusel RES § 9 lõikes 2 kehtestatud riigieelarve kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi eraldiste ülekandmise ja TuMS § 5 lõikes 2 kehtestatud valdadele ja linnadele tulumaksu kandmise korra kohaselt tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade ülekandmise rikkumise toimepannud omavalitsusele. Lepingu nr 130710 teksti ettevalmistanud N L e Linnavara- ja Majandusameti spetsialistid teavitasid XXXX d lepinguprojekti saatekirjas 13.07.2010.a. mitmete selle lepinguga seotud riskide ning õiguslike probleemide eest. Muuhulgas märgiti ära vajadus kooskõlastada pikaajaliste kohustuste võtmine eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Nimetatud seisukohti ja hoiatusi T. Tammiste poolt ei arvestatud, ettevalmistatud lepinguvariant tunnistati samal päeval sobivaks ning allkirjastati. Eeltoodust tulenevalt jäi linnale võetud pikaajaline kohustus Rahandusministeeriumiga kooskõlastamata, millega rikuti VLES § 81 lg 4 nõudeid. Rahandusministeeriumist N L se laekunud päringuga seoses tegi N L e Linnakantselei XXXX P. Nyakk 31.01.2011.a. XXXX kabinetis toimunud töökoosolekul ettepaneku lahendada tekkinud olukord järgmiselt: olemasolevat lepingut tuli täiendada punktiga, mille alusel võib Narva linn ASile Astri- Narva maksta 13.07.2010.a. lepinguga ettenähtud hüvitise ennetähtaegselt ja ühekordselt. Lepingu taoline täiendus võimaldas N L el taotleda Narva Linnavolikogult otsuse vastuvõtmist, millega muudetaks volikogu 06.08.2009.a. otsust nr 113 ja lubataks kompenseerida AS-ile AstriNarva viimase poolt kantud kulutused ühekordse maksena. T. Tammiste nõustus P. Nyakk’i poolt väljapakutud lahendusega, misjärel lepiti kokku, et lepingu täienduse koostamise korraldab P. Nyakk. 2 31.01.2011.a. koostas N L e Linnavara- ja Majandusameti jurist M.A. P. Nyakk’i korraldusel ja P. Nyakk’i juhiste kohaselt lepingu nr 130710 lisa (täienduse), millele P. Nyakk käskis sõlmimise kuupäevana kanda 21.12.2010.a. Taolisel moel tegelikkusele mittevastavate andmete lepingusse sisestamise varjatud eesmärgiks oli hoiduda VLES § 81 lõigetes 8 ja 9 sätestatud sanktsioonidest, varjata 13.07.2010.a. AS-iga Astri -Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid ning luua Rahandusministeeriumile ekslik ettekujutus sellest, et Narva linn on juba 2010.a. eelarveaasta jooksul sõlminud AS-iga Astri- Narva kokkuleppe, mille kohaselt võib Narva linn AS-ile Astri- Narva maksta lepinguga ettenähtud hüvitise ennetähtaegselt. M.A. avaldas lepingu lisa koostamise käigus lepingusse märgitud kuupäeva osas küll imestust, kuid P. Nyakk rahustas M.A. väljamõeldud ettekäände abil ja veenis M.A. selles, et kõik on korras ja seaduslik. Pärast lepingu lisa valmimist lasti see 31.01.2011.a. allkirjastada AS-i Astri- Narva esindajal, kes sarnaselt M.A. polnud teadlik lepingu täienduse koostamise varjatud ja tegelikest põhjustest. Tarmo Tammiste, olles teadlik asjaolust, et vajadus lepingu nr 130710 täiendamiseks tekkis alles 2011.a. jaanuaris ja et 2010.a. detsembris polnud linna ja AS-i Astri- Narva vahel sõlmitud veel mingeid täiendavaid kokkuleppeid, allkirjastas 31.01.2011.a. Narva XXXX na ja Narva linna esindajana avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepingu nr 130710 lisa (täienduse), mis oli ettevalmistatud P. Nyakk’i juhiste kohaselt ja mille sõlmimise kuupäevaks oli märgitud tegelikkusele mittevastav 21.12.2010.a. Seejuures puudusid T. Tammistel allkirjastamise hetkel Narva Linnavolikogu volitused eelpool nimetatud lepingu lisa allkirjastamiseks. Pärast lepingu nr 130710 valeandmeid sisaldava lisa (täienduse) allkirjastamist edastati see vastuseks Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna päringule 31.01.2011.a. T. Tammiste poolt allkirjastatud vastuskirja lisana koos teiste linna ja AS Astri- Narva vahel 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ning finantseerimise lepinguga linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid puudutavate dokumentidega Rahandusministeeriumile. Samuti anti nimetatud lepingu lisa Narva linna erinevatele ametitele, raamatupidamisele, aga samuti AS-ile Astri- Narva. T. Tammiste tegevus nimetatud lepingu lisa allkirjastades ja lepingu lisa õiguskäibesse andes on vaadeldav ametiisiku poolt dokumendi intellektuaalse võltsimisena ja võltsitud dokumendi väljaandmisena, mis oli toime pandud P. Nyakk’i kaasabil. Süüdistuse kohaselt pani T. Tammiste kirjeldatud viisil käitudes toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaandmise, s.o ta pani toime kuriteo KarS § 299 lg 1 mõttes. 1.2 Pärast käesolevas süüdistuses eelpool kirjeldatud moel ja asjaoludel lepingu nr 130710 lisa (täienduse) allkirjastamist saatis N L e huvides tegutsev Narva XXXX T. Tammiste 31.01.2011.a. vastuseks Rahandusministeeriumi Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna päringule koos teiste linna ja AS Astri-Narva vahel 13.07.2010.a. sõlmitud avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepinguga linnale võetud rahaliste kohustuste asjaolusid puudutavate dokumentidega ministeeriumile ka lepingu nr 130710 valeandmeid (lepingu lisa sõlmimise kuupäevana märgitud 21.12.2010 ei vasta tegelikkusele) sisaldava lisa (täienduse). T. Tammiste taolisel moel tegutsemise eesmärgiks oli varjata Rahandusministeeriumi ees 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid ja tekitada Rahandusministeeriumile ekslik ettekujutus sellest, et Narva linn on juba 2010.a. eelarveaasta jooksul sõlminud AS-iga Astri-Narva kokkuleppe, mille kohaselt võib Narva linn AS-ile Astri-Narva maksta lepinguga ettenähtud hüvitise ennetähtaegselt. Samuti oli taoliste valeandmete esitamise eesmärgiks vältida VLES § 81 lõigetes 8 ja 9 sätestatud sanktsioone, saada seeläbi Riigieelarvest N L e eelarvesse eraldisi eelarvete tasandusfondi kaudu (RES § 9 lg 2) ja 3 tagada tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade jätkuv ülekandmine Narva linnale (TuMS § 5 lg 2). Valeandmed KarS § 280 mõttes on andmed, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Valeandmed loetakse esitatuks, kui süüdlane teeb need ametiasutusele sellisel viisil kättesaadavaks, et viimasel on võimalik seal leiduvaid juriidilise tähtsusega fakte teadmiseks võtta. Tähtis pole, kas isik või asutus, kellele valeandmed esitati, ka tegelikult nendega lähemalt tutvub ja seal leiduvad faktid arvesse võtab. Vastav koosseisuelement on täidetud juba ainuüksi andmete tutvumise võimaldamisega. Eeltoodud tegevusega pani T. Tammiste riikliku süüdistaja hinnangul toime ametiasutusele valeandmete esitamine, kui see on toime pandud muu hüve või tulu saamiseks, s.o KarS 280 lg 1 mõttes. 1.3 P. Nyaki tegevus, mis seisnes valeandmeid sisaldava lepingu täienduse teksti koostamise korraldamises ning soovituses saata selline lepingu täiendus vastuseks Rahandusministeeriumi päringule, oli vaadeldav intellektuaalse ja ainelise kaasaaitamisena T. Tammiste poolt toimepandud kuritegudele, s.o kaasaaitamisena nii dokumendi võltsimisele ja väljaandmisele kui ka ametiasutusele valeandmete esitamisele, mis kvalifitseeriti vastavalt KarS § 22 lg 3 - § 299 lg 1 ja § 22 lg 3 - § 280 lg 1 järgi.
9. Viru Maakohtu
10. aprilli 2012 otsusega mõisteti T. Tammiste ja P. Nyakk neile esitatud süüdistustes õigeks. Maakohtu otsuse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus loeb tuvastatuks, et 31.01.2011 Narva XXXX kabinetis toimuval nõupidamisel otsustati teha Lepingu nr 130710 muudatuse, mille kohaselt Narva linn võib hüvitada AS-le Astri-Narva kulud ennetähtaegselt ja ühekordselt. Seega Narva linn väljendas oma soovi sõlmida AS-ga Astri-Narva kokkuleppe. Teha konkreetse lepingu muudatuse 31.01.2011 pakuti T.L. kaudu AS-le Astri-Narva T.K. ja A.A. . A.A. kui üks lepingu pool allkirjastas 31.01.2011 lepingu täienduse, millega väljendas oma soovi ja nõustumist Narva linna poolt esitatud pakkumisega. Samal päeval 31.01.2011 käesoleva lepingu täienduse allkirjastas ka teine poolt – Narva linna esindaja XXXX Tarmo Tammiste. Kuna mõlemad lepingupooled saavutasid 31.01.2011 kokkuleppe Lepingu nr 130710 muudatuse kohta ning väljendasid oma tahte allkirjastamisega, vastab kohtu hinnangul Avalikult kasutatava tee projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise lepingu nr 130710 täiendamise sisu tegelikkusele. Samas kohus leiab, et lepingu nr 130710 täiendus sisaldab valeandmeid selles, et pooled leppisid kokku, et Poolte kokkuleppel võib Linn maksta välja Lepinguga Arendajale ettenähtud hüvitise enneaegselt, sealhulgas ühekordselt, just 31.jaanuaril 2011 aga mitte lepingu täienduses märgitud 21.detsembril
11. Kohtu hinnangul esinesid Tarmo Tammiste tegevuses 31.01.2011 lepingu lisa/täienduse allkirjastamisel ja õiguskäibesse laskmisel on KarS § 299 järgi kuriteo objektiivsed tunnused. Kohus leidis, et Tarmo Tammiste, olles ametiisik, allkirjastas valeandmeid (vale kuupäev) sisaldava dokumendi, pannes toime dokumendi intellektuaalse võltsimise, ja lasi dokumendi edastada ametiasutusele ja erinevatesse registritesse. Vaatamata sellele, et Tarmo Tammiste ise ei koostanud käesolevat lepingu täiendamist, pani ta sinna oma allkirja, tõestades dokumendi autentsust, ning lasi selle õiguskäibesse. Siinjuures kohus loeb dokumendi valeandmeteks ainult dokumendi kuupäev, sest käesolev dokument oli koostatud ja allkirjastatud teisel kuupäeval. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendatud Tarmo Tammiste subjektiivne koosseis KarS § 299 järgi – tahtlus ametialase võltsimise ja võltsitud dokumentide väljaandmise kohta. 4 Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega pole tuvastatud, et Tarmo Tammiste oli 31.01.2011 dokumendi allkirjastamisel ja selle väljaandmisel teadlik dokumendi valest kuupäevast. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid selle kohta, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel Tarmo Tammiste oli teadlik, et ta nägi või sai sellest teada teiste isikute käest, et lepingu lisas on vale kuupäev - 21.12.
12. Ise süüdistatav eitab, et ta nägi vale kuupäeva dokumendi allkirjastamise ja selle väljaandmise ajal, samuti ei ole kogutud teisi tõendeid. Tuvastades subjektiivset külge objektiivse koosseisu kaudu, tuleb kohus järeldusele, et tuvastatud objektiivsed asjaolud kinnitavad, et Tarmo Tammiste ei teadnud ja ei saanud pidada võimalikuks, ei Lepingu nr 130710 lisa/täienduse dateeritakse 21.12.
13. Toimunud 31.01.2011 XXXX juures nõupidamisel oli otsustatud Rahandusministeeriumi vastuse sisust, kuupäevast üldse räägitud ei olnud. Kuupäev 21.10.2010 oli välja mõelnud Pjotr Nyakk M.A. kabinetis. Kuupäevast olid teadlikud Pjotr Nyakk ja M.A. , kes teavitas sellest samal päeval R.S. . Need kolm isikut ei andnud kuupäevast teada XXXX le. Isegi T.L. , kellele pandi ülesandeks teha Rahandusministeeriumile vastuse, kes kõigest rohkem muretses vastuse pärast, kes aktiivselt tegeles Lepingu lisa edastamisega AS-i Astri-Narva esindajale – ei teadnud 31.jaanuaril 2011, millise kuupäevaga on dokument dateeritud. T.K., AS-i Astri-Narva juristid, A.A. – mitte keegi ei pööranud kuupäevale tähelepanu, siinjuures A.A. on ametiisik, Lepingu nr 130710 lisa/täienduse teine pool, kes oli ka huvitatud käesoleva täienduse sõlmimisel, pani oma allkirja dokumendi kuupäevale tähelepanu pööramata, ning tema ütlusi ei aseta kahtluse alla. Tarmo Tammiste ütluste usaldusväärsust hinnates leidis kohus, et need ütlused on usutavad. Tegelikult ametiisik, kelle igapäevaste töökohustuste hulka kuulub mitmete erinevate dokumentide allkirjastamine, kes pikemat aega töötab kolleegidega/dokumentide valmistajatega ja kes usaldab oma kolleege, paneb väga tihti oma allkirju dokumendi üksikasjadele tähelepanu pööramata. Samuti arvestades, et Rahandusministeeriumile vastuse andmisega oli 31.01.2011 kiire, et Lepingu nr 130710 lisa/täienduse Tarmo Tammistele toodi koos teiste dokumentidega – saatekirja ja Lepinguga, on eluliselt usutav, et Lepingu lisale allkirja pannes, ei vaadanud Tarmo Tammiste kuupäeva. Kohus tuvastas, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel Rahandusministeeriumile ja edasiselt erinevatesse registritesse ei olnud Tarmo Tammiste teadlik dokumendi valest kuupäevast, seega puudub tema tegevuses subjektiivsest koosseisust otsene tahtlus. Kuna Tarmo Tammiste 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel mitte mingil moel ei saanud oletada, et 31.01.2011 Narva linna ja AS-i Astri-Narva jõudnud kokkuleppele pannakse kuupäevaks 21.12.2010, puudub tema tegevuses ka kaudne tahtlus. Kohus leiab, et Tarmo Tammiste süüks pandud tegevused pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest kui ta oleks olnud dokumendi allkirjastamisel tähelepanelik, oleks ta saanud teada dokumendi valest kuupäevast. Eeltoodu alusel tegi kohus süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi T. Tammiste suhtes õigeksmõistva otsuse. Puutuvalt süüdistusse KarS § 280 lg 1 järgi märkis kohus järgmist. Kohus nõustub, et Rahandusministeeriumile 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa esitamise eesmärgiks oli näidata, et 13.07.2010 Narva linna poolt võetud pikaajaline kohustus on muudetud ühekordseks rahaliseks kohustuseks, ning vältida võimalikke Rahandusministeeriumi poolseid ebameeldivusi või sanktsioone. Samas kohus ei nõustu süüdistuse kirjeldatuga, et eesmärgiks oli varjata Rahandusministeeriumi ees 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepinguga Narva linnale võetud pikaajaliste rahaliste kohustuste tegelikke asjaolusid, sest oli Rahandusministeerium 5 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepingust teadlik ning lepingu koopia saadeti ka 31.01.2011 koos teiste dokumentidega Rahandusministeeriumi. 13.07.2010.a. AS-iga Astri-Narva sõlmitud lepingust on näha millistel asjaoludel ja millistel tingimustel oli leping sõlmitud. Käesoleva lepingu sõlmimise käik, lepinguga seotud arutelud, Narva linna volikogu otsus ja teised dokumendid on jaanuaris 2011 ja käesoleval ajal kättesaadavad N L e veebilehelt, seega neid asjaolusid ei olnud võimalik varjata. Kohus leiab, et Rahandusministeeriumile Lepingu nr 130710 lisa esitamise eesmärgiks oli näidata, et Narva linn võttis vastu meetmeid pikaajalise kohustuse likvideerimiseks. Lähtudes juba varem toodust, kohus leidis, et Narva linn esindaja Tarmo Tammiste isikus ja AS Astri-Narva esindaja A.A. isikus jõudsid 31.01.2011 kokkuleppele, et Narva linn võib hüvitada AS-i kulud ennetähtaegselt, sh ühekordselt, 31.01.2011 sõlmitud Lepingu lisa vastas tegelikkusele. Rahandusministeeriumile valeandmete esitamine seisnes selles, et antud Lepingu lisa oli sõlmitud 31.01.2011 aga mitte 21.12.2010 kui kajastatud dokumendis. Kuna kohus tuvastas, et 31.01.2011 Lepingu nr 130710 lisa/täienduse allkirjastamisel ja pärast allkirjastamist üleandmisel Rahandusministeeriumile saatmiseks ei olnud Tarmo Tammiste teadlik, et dokument sisaldab valeandmeid ja ei saanud seda eeldada, puudub Tarmo Tammiste tegevuses KarS § 280 lg 1 järgi otsene ja kaudne tahtlus ametiasutusele valeandmete esitamises. Kohtu hinnangul esitas Tarmo Tammiste Rahandusministeeriumile valeandmed ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna kui ta oleks olnud dokumendi allkirjastamisel tähelepanelik, oleks ta saanud teada dokumendi valest kuupäevast. Pyotr Nyakk’ile on esitatud süüdistus KarS § 22 lg 3 - KarS § 299 lg 1 ja KarS 22 lg 3 - KarS § 280 lg 1 selles, et tema pani toime kaasaitamise Tarmo Tammiste poolt dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi väljaandmises ja ametiasutusele valeandmete esitamises eesmärgiga muu hüve või tulu saamiseks. Kuna kohus leidis, et täideviimises süüdistatav Tarmo Tammiste teod ei vasta KarS § 299 lg-le 1, § 280 lg-le 1 koosseisule, ei ole tulenevalt osavõtu aktsessoorsusest võimalik tunnistada Pyotr Nyakk’i süüdi kaasaitamises Tarmo Tammiste poolt dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi väljaandmises ja ametiasutusele valeandmete esitamises.
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör A.A., kes palub maakohtu otsus tühistada ning T. Tammiste ja P. Nyakk neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Prokuröri põhiväited on seejuures järgmised. 3.1 Apellandi hinnangul on kohus T. Tammiste tegevuses subjektiivsete tunnuste tuvastamise sidunud liialt allkirjastamise tehnilisest korraldusest, keskendudes peaasjalikult vaid küsimustele, kas T. Tammiste nägi või pidanuks märkama talle koos teiste dokumentidega allkirjastamiseks toodud lepingu lisa valet kuupäeva või mitte. Samas on kohus jätnud tõendite hindamisel vajaliku tähelepanuta rea olulisi asjaolusid ja kaudseid tõendeid, mis võivad viidata subjektiivse koosseisu esinemisele süüdistatavate käitumises. 3.2 Prokurör toonitab, et süüdistuse hinnangul polnud paljudele mõistetamatu eesmärgiga lepingu lisa/täienduse kiirkorras koostamise ja volikogu kooskõlastuseta allkirjastamise eesmärgiks algusest peale mitte niivõrd ühekordseks tagasimakseks õiguslike aluste loomine, kuivõrd ministeeriumi päringule vastates oma (sh XXXX ) eelnevate tegematajätmiste varjamine ja enda iga hinna eest õigustamine. Taoliste valeandmete esitamise eesmärgiks oli vältida VLES § 81 lõigetes 8 ja 9 sätestatud sanktsioone, saada seeläbi riigieelarvest linnavalitsuse eelarvesse eraldisi eelarvete tasandusfondi kaudu ja tagada tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade jätkuv edastamine Narva linnale, mida on süüdistuse hinnangul võimalik käsitleda muu hüve või tuluna KarS § 280 koosseisulise tunnuse mõttes. 6 3.3 Prokurör viitab tunnistaja ütlustele, mille kohaselt läks pärast Rahandusministeeriumi päringu esitamist „lahti paanika“ ning XXXX delegeeris vastuse koostamise ja lahenduse leidmise alluvatele. Väljapakutud lahendused sisaldasid vea tunnistamist ja parandamiseks sammude astumist, s.o ühekordse tagasimakseks tingimuste loomist ja sellise tagasimakse korraldamist, kuid linna juhtkonna tasandil hoiti rangelt kinni arusaamast, et varasemat kooskõlastamata jätmist (asetleidnud rikkumist) ei tohi päringule vastuse andmisel tunnistada ja seda tuleb igal juhul varjata. Lepingu lisa sõlmimisel linna volikogust möödaminek viitab prokuröri hinnangul koos muude minetustega ilmselgelt linna juhtkonna soovile luua fiktiivne dokument enda õigustamiseks ja ministeeriumi eksitamiseks. 3.4 Hinnates asjaosaliste võimalikke motiive ja eesmärke ning kogutud tõendeid nende kogumis on riikliku süüdistustaja hinnangul ilmne, et vajadus märkida päringu vastuse osana esitatava lepingu lisasse/täiendusse fiktiivne kuupäev tulenes otseselt vajadusest lahendada linna ette tõusetunud probleem, aga samuti koostatava lepingu lisa eesmärgist – vajadusest selle abil ministeeriumi eksitada ja vältida linna eelnevate tegematajätmiste tunnistamist. Nähtuvalt erinevate tunnistajate ütlustest ja jälitusmaterjalidest (T.L. , R.L. jt.) toimusid 2011 jaanuaris pidevad arutelud ja nõupidamised, mille käigus leiti muuhulgas, et probleemi oleks pidanud/saanud lahendada või ennetada eelmisel aastal (s.o 2010). Eeltoodust tulenevalt saab väita, et taotletavat eesmärki arvestades oli linna juhtkonna jaoks vastuvõetav ning ainuvõimalik lahendus näidata ministeeriumile, et linn on juba varasemalt astunud samme probleemi lahendamiseks ja ei käsitle lepinguga võetud kohustust just seetõttu pikaajalise kohustusena. 3.5 Eeltoodust tulenevalt on oma olemuselt meelevaldne kohtuotsuses sisalduv järeldus, mille kohaselt T. Tammiste ei saanud 31.01.2011 lepingu lisa/täienduse allkirjastamisel ja selle väljaandmisel mitte mingil moel oletada, et kokkuleppele pannakse kuupäevaks 21.12.
15. Kohtu ekslik seisukoht põhineb vaid T. Tammiste ennastõigustavatel ütlustel ja on prokuröri hinnangul vastuolus sündmuste üldise käigu ja faktiliste asjaoludega. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ka selle, et T. Tammiste näol oli sisuliselt otsesõnu andnud korralduse leida olukorrast väljapääs ja luua dokument, mis võimaldaks luua ministeeriumile ekslik ettekujutus kohustuse võtmisega seonduvatest asjaoludest.
16. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
17. augusti 2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikuks menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega
18. septembrini
19. Nimetatud kuupäevaks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on tulemilt seaduslik ja põhjendatud ning prokuröri apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
20. Kriminaalkolleegium märgib esmalt, et käesoleva kriminaalasja kesksed küsimused saab sõnastada ning ka lahendada suhteliselt lühidalt. Sisuliselt tuleb ju vasta küsimusele, kas T. Tammiste (kui põhiteo täideviija) oli teadlik, et ta annab allkirja dokumendile, milles sisaldub väidetavalt vale kuupäev selle sõlmimise kohta (vastusest sellele küsimusele ripub vahetult ka P. Nyaki kui võimaliku osavõtja vastutus; selle kohta vt ka otsuse p 10 jj). Maakohus leidis, et tõsikindlad tõendid selle kohta puuduvad ning ringkonnakohus soostub selle järeldusega. 7 Käesolevas kaasuses tuleb esmaselt esitada küsimus tõendusliku baasi kohta, millele saaks - ja prokuröri hinnangul ka tuleks – rajada süüdimõistva otsuse. Kui lähtuda prokuröri arusaamast ning ka kõrvaldada tõendite kogumist süüdistatav T. Tammiste ütlused kui ennastõigustavad ja paljasõnalised, siis tuleb lõpptulemusena ikkagi nentida, et midagi otseselt inkrimineerivat T. Tammiste suhtes tõendikogumis ei sisaldu (vt selle kohta ka otsuse p 9.1); seda asjaolu nendib apellatsioonis sisuliselt ka riiklik süüdistaja ise.
21. Iseenesest ei tingi selline situatsioon mõistagi isiku kohest õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on näiteks otsuses nr 3-1-1-10-11 korranud varasemalt praktikas omaks võetud seisukohta, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel, ning et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse osas, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Samas on kõrgem kohus aga ühtlasi ka toonitanud, et kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha tõsikindlaid ning põhjendatud kahtlusi välistavalt järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt viidatud otsuse 23).
22. Kui nüüd vaadata prokuröri esitatud tõenduslikku baasi selles valguses, tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt tõdeda, et puudub selline tõendite kogum, mis võimaldaks tõsikindlalt väita, et T. Tammiste oli XXXX na lepingu täiendusele allkirja andes täiel määral teadlik selles sisalduvas tegelikkusele mittevastavas kuupäevas. Kuigi süüdistatav P. Nyakk on seda eitanud, asus maakohus seisukohale, et see süüdistuses märgitud kuupäev n.ö sündis süüdistatav P. Nyaki peas ning selliselt koostatud paberi viis ta XXXX le allkirjastamiseks, kes seda ka tegi; T. Tammiste kaitseteesiks ongi, et ta kirjutas paberile alla, süüvimata lõpuni selle detailidesse. Kui nüüd vaadata, kas kriminaalasjas esineb mingeid tõendeid, millele tuginevalt oleks võimalik sellist kaitseteesi piisava veenvusega kummutada, siis tuleb sellele ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt – selliseid tõendeid kriminaalasjas lihtsalt ei ole.
23. Apellatsioonis esitatud argumente hinnates võib sisuliselt väita, et see seisneb peamiselt üldist laadi arutluskäikude esitamises T. Tammistel väidetavalt esinenud (võltsimis)tahtluse kohta ja seda ennekõike linna eelarvega seotud murede taustal. Ringkonnakohus tunnistab, et vähimalgi määral ei saa seada kahtluse alla deduktiivse mõttekäigu terviklikku olulisust ja tähtsust kriminaalmenetluses (ning ka tõendamisprotsessis), kuid selle taustal peab kriminaalkolleegium siiski vajalikuks rõhutada, et seda mõttekäiku ning tehtavat järeldust isiku süüküsimuse suhtes peavad kinnitama ka konkreetsed objektiviseeritavad tõendid ja faktiliselt tuvastamist leidnud asjaolud (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 108-9234). Nende tõendite/asjaolude osas on kohtutoimik aga enam kui napp ning seda näib apellatsiooni sisu hinnates möönvat ka riiklik süüdistaja ise. Apellant kinnitab küll, et sisuliselt XXXX T. Tammiste lausa käskis/andis korralduse luua tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldav dokument(vt p 3.5), kuid selle väite jätab riiklik süüdistaja samal ajal tõenduslikult sisustamata. Teisalt tuleb osundada RKKKotsuses 3-1-1-10-11 märgitule, et segi ei tohi omavahel ajada ajalist järgnevust ja põhjuslikku seost ehk teisisõnu – võib ehk tõele vastata, et kujunenud olukorrast otsiti linnavalitsuse tasandil „paaniliselt“ mingit väljapääsu, kuid see ei tähenda kaugeltki veel seda, et vaatluse all oleva dokumendi tekkeni viis vahetult just XXXX T. Tammiste teadlik ja tahtlik tegutsemine. Selle seose olemasolu tuleb eraldi tuvastada ning nagu ringkonnakohus juba eelnevalt sedastas – peale üldist laadi arutelude mingid konkreetsed tõendid seda riikliku süüdistaja väidet ei kinnita.
24. Kriminaalkolleegium toonitab kokkuvõtvalt, et ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjassepuutuv kohtupraktika on asunud üheselt seisukohale, et kui isiku süü tõendatuse osas tekivad 8 kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-78-05). Osundatud kriminaalkolleegium lahendist tuleneb ringkonnakohtu arusaama kohaselt järeldada, et in dubio pro reo põhimõte pole sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte aga langetada otsust tema kahjuks. 9.1 Juba eelnevalt viidatud otsuses nr 3-1-1-10-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium täiendavalt selgitanud veel sedagi, et isegi siis, kui süüdistatava enda ütlused on nn elulise usutavuse kontekstis kaheldavad, ei ole see piisav, et kummutada süüstavate tõendite vähesusest ja kaudsusest tõusetunud kahtlusi; kohus ei saa rajada enda otsust oletustele. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega; selliselt käitudes eksiks kohus PS §-s 22 ja KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte vastu (sarnasest arusaamast lähtuvalt RKKK ka otsuse 3-1-1-28-12 p-des 8.1-9). Eeltoodud põhimõttelistest arusaamadest on lähtunud ka maakohus ning kriminaalkolleegium soostub maakohtu järeldustega. Seetõttu jääb riikliku süüdistaja esitatud apellatsioon edutuks.
25. Maakohus sedastas, et vaatluse all olevale dokumendile allkirja andes tegutses T. Tammiste ilma võltsimistahtluseta, s.o täideviimisõpetuse mõttes oli tema näol tegemist nn vahendiga KarS § 21 lg 1 alt 2 tähenduses. See tõstatab iseenesest küsimuse P. Nyaki kui vahendliku täideviija võimaliku vastutuse kohta. Ka sellele võimalusele tuleb aga vastata eitavalt ning seda konkreetselt järgmistel põhjustel (kuna tegemist on ringkonnakohtu hinnangul puhtalt materiaalõigusliku küsimuse lahendamisega ning tulemus on süüdistatava jaoks n.ö positiivne, puudub vajadus siinkohal tugineda KrMS § 268 lg-s 6 sätestatule). 10.1 KarS § 299 on erisubjekti nõudev koosseis, s.o selle kuriteokoosseisu täideviija saab olla vaid ametiisik. Kuivõrd P. Nyakk ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes ei ole (või vähemalt ei ole seda asjaolu tõendatud), ei saa ta vastutada selle sätte alusel vahendliku täideviijana. Sellel küsimusel ei ole seetõttu vajalik pikemalt peatuda. 10.2 Edasiselt tuleks kõne alla vastutus KarS § 344 lg 1 kui üldsätte järgi, kuid see eeldab dokumendilt tunnuseid, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest; vaatluse all olev lepingu lisa ei evinud P. Nyaki vaatevinklist neist kumbagi, mistõttu on ka selle sätte järgi välistatud vastutus vahendliku täideviimise vormis. 10.3 Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eitada ka võimalikku vastutust KarS § 280 lg 1 järgi, kuivõrd vähimalgi määral ei ole leidnud kinnitust, et selle dokumendi alusel oleks P. Nyakk lootnud saada mõnda (muud) hüve või tulu, mida osundatud säte vastutuse eeldusena aga nõuab. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks taunivalt ka märkida, et isegi apellatsioonimenetluse staadiumiks ei ole suutnud riiklik süüditus otsustada, kas „riigieelarvest linnavalitsuse eelarvesse eelarvete tasandusfondi kaudu eraldiste saamine ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade jätkuv edastamine Narva linnale“ on prokuratuuri arvates hüveks või tuluks KarS § 280 lg 1 mõttes (vt p-d 1.
26. ja 3.2; taunivalt tuleb viidata sellelegi, et ka KarS § 299 lg 1 järgi on esitatud süüdistus alternatiivselt, vt p 1.1). 10.4 Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et välistatud on P. Nyaki vastutus ka võimalike teiste süüteokoosseisude alusel vahendliku täideviimise vormis, mistõttu täiendavalt kolleegium sellel küsimusel ei peatu. 9
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk Aarne Sarjas 10