KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-2177 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Anton PIVOVAROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Anton PIVOVAROV sünd. 13.07.1987, isikukood 38707130406, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx lõpp 14.09.2013 Jätta Anton PIVOVAROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Anton Pivovarovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anton Pivovarov on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 11.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §69 lg.6, 7 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 27 päeva alates 18.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab 1 esimest korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud varguste ja narkokuritegude näol. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil. Enne vangistust ei olnud kinnipeetav hõivatud tööga, ta elas koos vanematega ja tal puudus iseseisva majandamise osakus. Enamus kuritegudest on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on hulgaliselt tasumata võlanõudeid. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, vanaema, õde ja tüdruksõber. Väidetavalt on suhted lähedastega positiivsed ja toetavad. Pereväline tutvusringkond on valdavalt kuritegevusele kalduv ja narkootikume tarvitav. Tunnustuse saamiseks on kinnipeetav valmis riskima ja ei hooli tagajärgedest. Kinnipeetava tüdruksõber on kriminaalkorras karistatud, käesolev kuritegu on toime pandud koos, tütarlaps on hetkel arvel kriminaalhooldusosakonnas, kuid ei täida kriminaalhooldusnõudeid. Meditsiiniosakonnal puuduvad andmed kinnipeetava poolt narkootikumide tarvitamise kohta, kuid kinnipeetava enda seletuste kohaselt on ta tarvitanud peaaegu kõiki narkootikume, ka süstinud. Sõltuvust kinnipeetav ei tunnista, ravi saanud ei ole. Kinnipeetav ei välista, et võib vabaduses uuesti narkootikume tarvitama hakata. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist haigust ja saab vastavat ravi. Kinnipeetav on võimeline oma probleeme kirjeldama, püüdnud neid lahendada, kuid tulemusteta. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on lähtuv hetkeimpulsist ja ei arvesta sotsiaalseid norme. Kinnipeetav ei mõista oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasematest karistustest õppinud ja jätkanud kuritegude sooritamist. Kuigi kinnipeetav püüab oma sõnade kohaselt probleeme lahendada verbaalselt, ei ole vägivalla tarvitamine välistatud. Kinnipeetav ei näe oma kuritegelikus käitumises midagi väära, pigem õigustab ennast. Kuritegu on sooritatud katseajal. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vanaema, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval on ka tüdruksõber, kellega koos pandi kuritegu toime, kes viibib praegu kriminaalhooldusel ja kes kriminaalhoolduse nõudeid ei täida. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt sõltuvusprobleemidega ja kuritegevusele kalduvad isikud. Kinnipeetava vanemate sõnul olid kinnipeetava suhted tüdruksõbraga samuti problemaatilised. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama Tallinna, kus 4-toalise korteri omanik on kinnipeetava vanaema. Korteri tingimused vastavad elektroonilise järelevalve nõuetele, korteri omanik ja teised pereliikmed on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub ja eelnevad töökogemused on vähesed. Vabanemise korral garanteeritud töökoht ja sissetulek puuduvad. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat materiaalselt vanemad, samuti esialgu peale vabanemist. Kinnipeetaval on palju tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja väärteokorras 19 korda. Varasemalt ei ole kinnipeetav kahel korral täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise nõudeid. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Maakohtu istung Kinnipeetav Anton Pivovarov ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega mõisteti talle karistuseks vangistus tingimisi ja sama kohtu 15.06.2011 asendati mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei teinud kinnipeetav mingeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist. Kahtlustatuna uue kuriteo toimepanemises vahistati kinnipeetav juba 18.10.2011, seega vaid 4 kuud peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta ja seega puudub legaalne regulaarne sissetulek. Arvestades seda, et kinnipeetav tarvitab narkootikume, mille soetamiseks vajab vahendeid, ja seda, et ta on varasemalt muuhulgas toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas oht, et vabanemise korral võib ta majanduslike raskuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid. Alalise elukoha olemasolu ja selle sobivuse elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks loeb maakohus küll positiivseks asjaoluks, kuid peab vajalikuks märkida, et sama elukoht oli kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu kindla elukoha omamine ei takista kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe kinnipeetav oma kuritegelikus käitumises midagi väära ja pigem õigustab ennast. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul veel täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole korduvalt üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas need katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Mõistetud karistuse vangistusena ärakandmine on reegliks ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust erandi kohaldamiseks. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4