KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-8163 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Ruslan GAVRIKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ruslan GAVRIKOV sünd. 28.07.1987, isikukood 38707280284, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 07.10.2010 ja lõpp 10.09.2014 Jätta Ruslan GAVRIKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ruslan Gavrikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ruslan Gavrikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 3 päeva alates 07.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, toimepanemise põhjus on sama – materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav on vanglas 1 osalenud xxx tugigrupis, riigikeele B2 taseme kursusel ja müürsepp-pottsepa kursusel. Kinnipeetav on majandustöödest vanglas keeldunud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1273,77 €. Vangistuses toetavad kinnipeetavat materiaalselt vanemad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, ja vend. Suhted vanematega on head, vennaga võrreldes varasemaga normaliseerunud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad nii kriminaalse taustaga kui seaduskuulekad isikud. Kinnipeetavat on väärteokorras karistatud alkoholi tarvitamise eest, samuti on ta tarvitanud kanepit ja ecstasyt. Kinnipeetaval ei ole probleeme tervise ja emotsionaalse seisundiga, sotsiaalselt isoleeritud ei ole, on hoidnud kontakti lähedastega. Kinnipeetav on varem käitunud agressiivselt, ei mõista oma tegevuse tagajärgi, püüab tõestada oma head toimetulekuoskust, eitab probleemide olemasolu, ei lahenda neid sihipäraselt, on vangistuses tegutsenud impulsiivselt, ähvardanud vanglaametnikke, korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, ei arvesta ühiskonnas kehtivate reeglitega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 5 – 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vanem vend, suhted vanematega on head ja toetavad, suhted vanema vennaga praeguseks normaalsed. Kinnipeetava vanemad usuvad, et kinnipeetav on oma vigadest õppinud ning muutusteks valmis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse. Korteri tingimused vastavad elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik ja teised pereliikmed on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetav on vabaduses töötanud lühiajaliselt nii ametlikult kui mitteametlikult, tema sissetulekud olid ebaregulaarsed. Vestluses tööandja õega selgus, et nad kindlustavad kinnipeetavale vabanemise korral abilise koha miinimumpalgaga. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 ja väärteokorras 16 korda. Täitetoimiku andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 5061,16 €. Kinnipeetava pass aegus 09.10.
- Varasemalt on kinnipeetav korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uusi kuritegusid. Vangistuses on kinnipeetaval hulgaliselt distsiplinaarkaristusi, millest lähtudes ei ole kinnipeetav näidanud suhtumise muutumist. Maakohtu istung Kinnipeetav Ruslan Gavrikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tahab vanematele tõestada, et on muutunud. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 9 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Harju Maakohtu 04.12.2006 ja 13.05.2008 otsustega karistati teda mõlemal korral vangistusega tingimisi. Vaatamata sellele ei teinud kinnipeetav mingeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist. Pärnu Maakohtu 15.09.2009 otsusega karistati teda liitkaristusega KarS §184 lg.2 p.2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Ka sellest, vabadusekaotuslikust karistusest, ei teinud kinnipeetav enda jaoks õigeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist ka arestimajas, mille eest teda karistati kriminaalkorras KarS §331 järgi. Seega on 2 viimast kuritegu seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, kõik on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kinnipeetavale on määratud 7 distsiplinaarkaristust korraldustele mitteallumise eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Ühtlasi tähendab see ka intensiivset ja tihedat koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kuna määratud distsiplinaarkaristusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme ametnikega suhtlemisel ja ametnike korralduste täitmisel, siis võib olla takistatud ja problemaatiline ka koostöö kriminaalhooldusametnikuga. Alalise elukoha omamise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid peab vajalikuks siinkohal arvestada seda, et sama elukoht oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu kindla elukoha olemasolu ei takista tal uute kuritegude toimepanemist. Samuti on positiivne garanteeritud töökoha olemasolu. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ametlikud töökogemused on lühiajalised ja tal on vaid põhiharidus. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et majandustöödest on ta keeldunud. Kuna ka lubatud töö on vaid abitöölise ametikoht, ei ole kinnipeetava sellel töökohal töötamise innukus väga tõenäoline. Kinnipeetaval on suures ulatuses tasumata rahalisi kohustusi, ta on varaemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. See kokku suurendab majanduslike raskuste tekkimisel uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.09.
- Jätkates käesoleval ajal karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik muuta oma suhtumist ametnikesse, läbida sotsiaalprogramme, mis oleksid vabanemist soodustavad ja hoiduda distsiplinaarsüütegude toimepanemisest, mis näitaks tema suhtumise muutumist ja annaks alust uskuda, et edaspidi soovib ta elada seaduskuulekalt. 3 Käesoleval ajal ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik ja põhjendatud. Maakohus leiab, et ühiskonna õiglustunne saaks sellisel juhul tugevasti riivatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4