lg 3 alusel arvestati karistuse hulka kinnipidamises viibitud aeg 24 tundi ehk kümme trahviühikut ja mõisteti tasumisele kuuluvaks 120 trahviühikut ehk 420 eurot. Maakohus viidates
lg 1 ja lg 2 sätetele ning arvestades Riigikohtu seisukohtadega asjades nr 3-1-1-14-07, 3-1-1-43-06, 3-1-1-99-06 ja 3-1-1-76-07 asus seisukohale, et A. Ohvrilli on põhjendatud karistada rahalise karistusega. Oma seisukohti põhjendas maakohus järgmiselt. 1.1 LS § 224 lg 2 süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mis on oma loomult ohudelikt, mille toimepanemisel ei ole menetlusalune isik tekitanud füüsilist ega materiaalset kahju. Samas LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu on üks raskeimatest liiklusalatest süütegudest, mille raskus avaldub seaduseandja poolt kehtestatud sanktsioonis - rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. A. Ohvrilli toimepandud väärteo puhul on teo raskus selgelt alla keskmise määra, nimelt X,XX mg/l kohta alkoholi väljahingatavas õhus (LS § 224 lg 2 järgi karistatakse tegu alkoholisisalduse vahemikus X,XXX,XX mg/l kohta). Kohus leidis eeltoodut arvestades, et A. Ohvrilli süü on alla keskmise määra. 1.2 A. Ohvrilli on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Mõlemal juhul oli ta allutatud kriminaalhooldusele, mille läbis edukalt, kriminaalhooldus on lõpetatud. Väärteokorras on A. Ohvrilli karistatud kokku 5 korral, nendest kolmel korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega ja kahel korral kergemat laadi liiklusväärtegude toimepanemise eest. Kaks trahvi, 11,50 eurot ja 100 eurot, on tasumata. Viimase trahvi puhul on isiku õigus tasuda trahv vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest, otsus jõustus 03.09.2012. Seega trahvi vabatahtlikuks tasumiseks on isikul veel aega. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu on A. Ohvrilli puhul esimene raskemat laadi väärtegu. Senini ei ole tema puhul täheldatud, et isikul oleks kalduvus istuda purjuspeaga rooli. 1.3 Kohus arvestas, et A. Ohvrill omab kindlat töökohta ja püsivat sissetulekut, mille suurus on XXX-XXX eurot ja leidis, et ei esine takistusi rahalise karistuse mõistmiseks. Kohtul oli piisavalt alust arvata, et rahaline karistus on A. Ohvrillile küllalt mõjuv ja efektiine meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kuna isik omab suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut, on kohtu arvates rahatrahvi mõistmine igati põhjendatud, sest ausa tööga teenitud tagasihoidlikust rahasummast väljaminek rahatrahvi tasumiseks kitsendab isiku võimalusi eneseteostamiseks ja tekitab ebamugavusi elukorralduses, mis panebki isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Rahalise karistuse suurus ja sellest tulenev mõju peab olema proportsionaalne toimepanduga ega tekitada põhjendamatuid kannatusi. A. Ohvrilli puhul pidas kohus, arvestades süü suurust ja A. Ohvrilli isikut, põhjendatuks rahatrahvi mõistmist sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras, sest isiku süü toimepandus on alla keskmise. A. Ohvrilli tuleb karistada rahatrahviga 130 trahviühikut summas 520 eurot.
lg 3 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada kinnipidamises viibitud aega mitte rohkem kui 24 tundi (isik oli kinni 2 peetud 10.09.2012 ja väärteoasja arutamine toimus 10.09.2012), mis võrdub 10 trahviühikuga. Kandmisele kuulub lõplikult rahatrahv 120 trahviühikut summas 480 eurot. Arvestades isiku seisundit, et tema sissetulekuks on XXX - XXX eurot ühes kuus, peab kohus võimalikuks
alusel lubada tasumine ositi 1 aasta jooksul (igakuine makse on 40 eurot), mis on karistuse korrapärase täitmise puhul täiesti jõukohane. 1.4 Kohus märkis, et varem ei ole A. Ohvrilli nii suuruse rahalise karistusega karistatud. Karistuse suurus on küllaltki oluline, arvestades isiku sissetulekut ja tema muid kriminaal- ja väärteoasjadest tulenevaid rahalisi kohustusi. Kohus leidis, et karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole vaja kohaldada A. Ohvrilli suhtes lisakaristust. Selles osas jäetakse kohtuvälise menetleja taotlus lisakaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid A. Ohvrilli suhtes lisakaristuse mõistmist. Kohus selgitas, et lisakaristusel ei ole süühüvitise funktsiooni, vaid selle kohaldamine tuleb kõne alla üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks (prof J. Sootak, Sanktsiooniõigus, 2007, Tallinn, lk 111). Reeglina on juhtimisõiguse äravõtmine kohtupraktikas kohaldatav liiklusalaste kuritegude toimepanemise puhul, muuhulgas ka sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisakaristuse kohaldamine on reeglina põhjendatud ka raskeimate väärtegude puhul, seda aga siiski juhul, kui väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta on faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramine ei ole enam piisav. 1.5 Kohus osundas kohtuvälise menetleja seisukohale ja märkis, et sellest ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, et A. Ohvrilli puhul ei ole rahatrahv piisav karistus ja teda tuleks mõjutada veel täiendavalt lisakaristuse määramise kaudu. A. Ohvrilli puhul on antud väärtegu kolmas liiklusnõuete rikkumisega seotud väärtegu. Kaks eelmist on kergemat laadi rikkumised, üks nendest on sõidukiiruse ületamine mitte rohkem kui 21-40 km/h võrra. Sellest järeldas kohus, et kuigi A. Ohvrill on korduvalt väärtegusid toime pannud, ei ole ta liiklusreegleid eiranud püsivalt ja intensiivselt korduvalt raskemaid liiklusväärtegusid toime pannes. Seepärast ei näinud kohus vajadust lisakaristuse kohaldamiseks ja jättis kohtuvälise menetluse taotluse aresti kohaldamiseks rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et A. Ohvrilli on võimalik mõjutada ilma vabadusekaotuslike meetmete kohaldamiseta. Kohtuvälise menetleja taotlusest (lk 1, 12 pöördel) ega kohtukõnest ei nähtu, miks kohtuväline menetleja leiab, et ainult arest on efektiivne ja proportsionaalne karistusmeede A. Ohvrilli puhul ja miks kohtuvälise menetleja arvates ei saa karistada rahatrahviga või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Ka maakohus ei tuvastanud kohtuliku arutamise käigus selliseid asjaolusid, millele toetudes tuleks isikule mõista karistusena ainult ja vaieldamatult arest. 1.6 Kohus märkis, et üksnes üldsõnalisest tõdemusest „arvestades rikkumise tõsidust ja riik peab näitama välja rangemat suhtumist,, ei ole rahatrahvi mõistmine otstarbekas ja piisav. Kohus märkis, et süüdistuses viidatud rikkumise puhul ongi seaduseandja poolt karistusena ette nähtud nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine. Väärteomenetluses on arest kõige äärmuslikum karistuse liik, mille puhul tuleb karistuse taotlejal veenvalt põhjendada, miks sanktsiooniga ettenähtud kergemad karistused ei ole konkreetse isiku puhul kohaldatavad (
Selliseid põhjendusi ei ole kohus kohtuvälise menetleja suust kuulnud.
lg 1 ja lg 2 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtted on kohaldatavad süüteomenetlusele ehk nii kriminaalkui ka väärteomenetlusele. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista A. Ohvrill´ile juhindudes LS § 224 lg 3 p-st 1 karistuseks 7 päeva aresti ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. 3 2.1 Kohtuväline menetleja leiab, et maakohtu poolt määratud karistus on leebe ning ei vasta toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. Isikul, kes osaleb liikluses noore juhina (esmane juhiluba väljastatud 25.07.2012), on kaks tõsist rikkumist – kiiruse ületamine ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine. 2.2 Kohtuväline menetleja leiab, et oma teoga pani A. Ohvrill reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, kui juhtis mootorsõidukit seisundis, kus ta ei ole suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele ohuolukordadele adekvaatselt reageerima. 2.3 Lisaks peaks riik näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuste põhjuseks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõiduki juhtimine, mis on aasta aastalt sagenenud ning toonud kaasa fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Ka A. Ohvrilli käitumist tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtlikku käitumist teiste seadusekuulekate isikute suhtes, millele peab vastama karistus, mis vastaks teo ohtlikkusele. 2.4 Kohtuväline menetleja märgib, et A. Ohvrilli on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud ja mõlemal korral on talle määratud tingimisi karistus. Seega on kohus andnud talle võimaluse vangistuse vältimiseks, ent mõlemal juhul on ta suhtunud sellesse kergekäeliselt ja ükskõikselt. Isikut on ka väärteokorras 5 korral karistatud rahatrahviga, millest on tasutud kaks, ülejäänud on tasumata ning maksetähtajad ületatud. Kiiruse ületamise eest määratud rahatrahvi tasumise viimane tähtpäev oli 03.09.2012. Vaatamata sellele, et isik töötab, ei tasu ta õigeaegselt rahatrahve, millest võib järeldada, et määratud karistused ei täida oma eesmärki mõjutamaks isikut seadusekuulekalt käituma. 3. Tartu Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas jäi kohtuväline menetleja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Lisaks palus ta toimiku juurde võtta isiku karistusregistri väljavõtte, kui isikut iseloomustava materjali. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohtu istungil vaidles menetlusalune isik apellatsioonile vastu, kuna on asunud juba karistust täitma. Varasemad trahvid on makstud. Samuti tasub maksmata trahve. Oma rikkumistest on ta aru saanud. Menetlusalune isik palus jätta endale alles juhtimisõiguse, kuna tal oli niigi raske tööd leida. Load sai ta äsja, ja sellepärast ongi rikkumisi toime pannud. Praegu saab vastutustundlikumalt asjadest aru. 5. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tutvunud kohtuvälise menetleja esitatud tõendiga ning väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele A. Ohvrilli suhtes kohaldatud karistuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. 6.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus X,XX–X,XX milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus X,XX–X,XX milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4 7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub maakohtuga A. Ohvrillile mõistetud põhikaristuse liigi ja määra osas. Nagu eelnevalt märgitud, on karistamise aluseks isiku süü. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust, korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. A. Ohvrilli poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mille toimepanemisel ei ole tekitatud füüsilist ega ka materiaalset kahju. Maakohus on karistust mõistes leidnud, et arvestades LS § 224 lg 2 järgi sanktsioneeritava alkoholisisalduse vahemikku X,XX-X,XX mg/l kohta, jäi A. Ohvrilli toimepandud väärteo puhul teo raskus selgelt alla keskmise määra. Nii maa – kui ka ringkonnakohtus kahetses A. Ohvrill teo toimepanemist, mis on kergendavaks asjaoluks
Maakohus märkis õigesti, et senini ei ole A. Ohvrilli puhul täheldatud, et isikul oleks kalduvus istuda purjuspeaga rooli. Seega on tegemist esmase sellelaadse rikkumisega A. Ohvrilli poolt. Maakohus leidis seejärel, et isiku karistamine arestiga ei ole põhjendatud. Rahatrahv on A. Ohvrillile küllalt mõjuv ja efektiivne meede karistuse eesmärkide saavutamiseks, kuna isik omab suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut, kitsendab ausa tööga teenitud tagasihoidlikust rahasummast väljaminek rahatrahvi tasumiseks isiku võimalusi eneseteostamiseks ja tekitab ebamugavusi elukorralduses, mis panebki isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega ning leiab ühtlasi, et A. Ohvrillile määratud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja on välja toonud asjaolu, et A. Ohvrillil on tasumata kaks väärteotrahvi, millest järelduvalt leidis menetleja, et määratud karistused ei täida oma eesmärki. Ringkonnakohus leiab selle vaatamata, et arvestades seaduses sätestatud võimalusi rahatrahvide sissenõudmiseks, samuti seda, et A. Ohvrill avaldas ringkonnakohtu istungil, et on alustanud trahvimaksete tasumisega – ei ole põhjendatud arvestades A. Ohvrilli süü suurust, karistada teda arestiga isegi apellatsioonis toodud põhjendusel, et varem on A. Ohvrilli kahel korral kriminaalkorras tingimisi vangistusega karistatud. Kohtuvälise menetleja poolt apellatsioonis toodud karistamise eesmärki, mõjutada isikut seadusekuulekalt käituma, on võimalik täita ka kohaldades juhtimisõiguse äravõtmist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.