Obsah (5)

§ 274§ 68§ 74§ 75§ 78

1-10-15703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15703 (10230114585) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 274

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Evgeny Garbuzlaev ik: 38102280317, Vene FV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.08.2010 kuni 22.08.2010, elukohast lahkumise keeld alates 22.08.2010, Harju Maakohtu 30.12.2010 määrusega tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 12.04.

1. Varasem karistatus:
2. Tallinna Linnakohtu 29.11.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 2050 EEK;
3. Tallinna Linnakohtu 27.12.2001 otsusega KrK § 181 ja KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, 6 kehtivat karistust. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
4. Evgeny Garbuzlaev süüdi tunnistada

§ 274lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Evgeny Garbuzlaev´ile mõistetud karistust ühe 1

3. • • • • •
8. kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.08.2010 kuni 22.08.2010 so 2 päeva, samuti kohtu määruse alusel vahi all viibitud aeg, so 12.04.2011 kuni 25.04.2011, so 14 päeva, kokku 16 kuusteist päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 14 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Evgeny Garbuzlaevile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu ja 14 päeva Evgeny Garbuzlaevi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Evgeny Garbuzlaev temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas)

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Evgeny Garbuzlaevit järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas Xxx, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada Evgeny Garbuzlaevile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.04.2011. Evgeny Garbuzlaev´i suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja Evgeny Garbuzlaev vabastada vahi alt kohtusaalis. Evgeny Garbuzlaev´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 39 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Evgeny Garbuzlaev, 1-10-15703, kaitsjatasu“. Jätta Evgeny Garbuzlaev ´ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti Evgeny Garbuzlaevilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Evgeny Garbuzlaev’it

§ 274

lg 1 järgi 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 21.08.2010 kella 16:00 ajal, sõitis bussis marsruudil nr 5. Pärast seda, kui buss oli peatunud Pärnu maanteel Kalevi peatuses suunaga Tallinna kesklinna poole, sisenesid bussi munitsipaalpolitsei ametnikud, et kontrollida sõidupiletite olemasolu. Vastuseks võimuesindaja – munitsipaalpolitsei ametniku MR’i nõudmisele esitada sõidupiletid lõi Evgeni Garbuzlaev teda ühe korra rusikaga rindu, tõukas ta eemale ja jooksis bussist välja. Oma tegevusega tekitas Evgeny Garbuzlaev MR füüsilist valu. Oma tegevusega pani Evgeny Garbuzlaev toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

vägivald võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil süüdistatav Evgeny Garbuzlaev seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü vägivalla osas tõendatud väiksemas mahus kui süüdistuses inkrimineeritud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 21.08.2010 koostatud kannatanu MR’a ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.08.2010 kella 16:00 ajal oli ta Tallinnas, Pärnu mnt Kalevi bussipeatuses suunaga linna poole, töötas piletikontrolörina. Peatasid koos kolleegidega bussi nr

1. Buss peatus, kannatanu läks viimasest uksest sisse. Seljas kandis munitsipaalpolitseiniku vormi. Astus trepi esimesele astmele ning nägi, et bussi viimastel istmetel istusid kolm meest, kes kannatanut nähes, tõusid kohe püsti. Üks mees, ütles vene keeles, et tahab välja minna. Kannatanu vastas vene keeles, et esitage kõigepealt pilet, siis saate väljuda. Seejärel lõi mees kannatanut ühe korra rusikaga rinda. Kannatanu tundis valu, kuid jäi püsti. Hüüdis appi kolleegi. Kannatanu hoidis mõlema käega käepidemetest kinni, kuid mees lükkas ta eemale ning pääses välja. Nägi, et teine mees oli ka püsti. Võttis jälle käepidemest kinni, et meest mitte välja lasta ning palus esitada pileti. Mees võttis kannatanu käest kinni ning tugevalt lükkas tema kätt vastu bussiukseäärt. Selle tagajärjel tundis tugevat füüsilist valu, käele jäi ukse tihendi jälg ja marrastus. Kannatanu käsi oli paistes ja valutas. Mees surus teda oma kehaga edasi, astus trepiastmest alla. Väljas hakkas mees teda sõimama ja ähvardama, ütles kannatanule „ma leian su üles ja löön su maha". Mees, kes teda esimesena ründas rahunes maha ja seisis ootepaviljonis koos inspektor RM'ega. Äkki tuli nende juurde üks meesterahvas, kes näitas politseiametniku töötõendi ning ütles, et ta nägi kõike pealt ning aitas kannatanul mehe bussi toimetada. Seda juhtumit nägi pealt ka inspektor Jüri Kullamäe. Kolleegid koostasid mõlemale mehele väärteoprotokollid piletita sõidu eest. Ootasid politseipatrulli ära ning andsid mehed üle. kannatanu sõitis traumapunkti. Mees, kes teda esimesena rusikaga rinda lõi on u 30-aastane, 175-180 pikk, keskmise kehaehitusega, tumeda peaga, veidi laines juuksed, seljas oli lühikeste varrukatega tumedat värvi pluus kollase lillelise mustriga, jalas olid vabaaja püksid. Rääkis vene keeles. Mees, kes tema kätt vigastas oli 25-33-aastane, 180-185 cm pikk, heledama siilisoenguga (mitte väga lühike), sportliku kehaehitusega, seljas oli tumedam t-särk, mille allosas ja varrukate ääredel on hallikad triibud, küünarnukid olid armistunud. Rääkis vene keeles. (t/l 2, 3) • 21.08.2010 koostatud patsiendikaart nr 46796 nähtuvalt MR´il diagnoositi põhihaigusena S30,0 (küünarliigese põrutus). (t/l 4) • 21.08.2010 koostatud isiku läbivaatuse protokollist ja fotodest nähtuvalt MRi parema käe peal oli marrastus ja musta värvi 15 cm pikkune bussiukse tihendi jälg. Muid silmaga nähtavaid vigastusi ei olnud. (t/l 5-8) • 21.08.2010 koostatud õiendist isiku/ isikusamasuse tuvastamise kohta nähtub, et Evgeny Garbuzlaev´i isikusamasus tuvastati põhiandmete võrdlemisel X-tee kannetega. (t/l 9) 3 • 21.08.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt Evgeny Garbuzlaev´il tuvastati 21.08.2010 kell 16:42 indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr A103450 kasutamisel alkoholijoove 0,65 mg/l. (t/l 10) • 21.08.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 21.08.2010 Pärnu mnt 139 juures kell 16:30 peeti kinni Evgeny Garbuzlaev´il, kes 21.08.2010 kell 16.00 kasutas munitsipaalpolitseiniku MR´i suhtes vägivalda ja seda ajal mil kannatanu täitis ametikohustusi.(t/l 11- 14) • 22.08.2010 koostatud kahtlustatava Evgeny Garbuzlaev´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta oma süüd ei tunnista ning selgitab, et 21.08.2010 kella 16.00 ajal läks koos oma sõbra Kirill L tagasi Liiva kalmistult. Sõitsid bussiga nr. 5 Männikult linna. Neil olid kaasas sõidupiletid, aga nad ei komposteerinud neid. Kalevi peatuses kavatsesid välja minna, et istuda ümber trammi peale. Aga ta ei saanud väljuda, sest bussi tulid kontrolörid ja üks naisterahvas, tõkestas tal bussist väljumiseks tee, olles võtnud kätega käsipuudest kinni, hakkas ta teda rinnaga bussi tagasi lükkama. Evgeny Garbuzlaev oli joonud ja nähtavasti sel põhjusel hakkas teda vastuseks rinnaga tõukama, et väljuda. Evgeny Garbuzlaev´il õnnestus ta eemale tõugata ja väljus bussist. Bussi jäi tema sõber Kirill. Läks peatuse paviljoni juurde. Keegi ei pööranud Evgeny Garbuzlaev´ile enam tähelepanu. Seejärel läks tagasi bussi juurde, et teada saada, miks Kirilli välja ei lasta. Siis peeti ka Evgeny Garbuzlaev kinni. Neile Kirilliga kirjutati välja trahv piletita sõidu eest ja seejärel anti üle politseipatrullile. Naine rääkis, et ta oli teda rinda löönud, aga Evgeny Garbuzlaev ei teinud seda. Ta ainult tõukas teda rindu ja praegu kahetseb seda. (t/l 18-19 ja tõlge vene keelest t/l 20 ) • 25.08.2010 koostatud tunnistaja RM’e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab ta Tallinna munitsipaalpolitsei ametis kontrolliosakonnas inspektorina. 21.08.2010 teostasid piletite kontrolli Kalevi bussipeatuses suunaga kesklinna. Kella 16:00 paiku peatus väike buss nr
2. Nende grupivanem MR läks tagumisest uksest, tunnistaja läks keskmisest uksest ja kolmas kontrolör Aleksander läks esimesest uksest sisse. Tunnistaja ei jõudnud veel siseneda, kui Marika hüüdis tunnistajat enda juurde. Tunnistaja läks tagumise ukse juurde ja uksest tuli välja noormees, kellel käes oli 1,5 liitrine õlupudel (see noormees oli tumeda peaga, seljas tal oli lilledega linasärk). Tunnistaja ei näinud, kuidas see noormees sai MR mööda. Sel ajal keskmisest uksest jooksis välja üks noormees. MR seisis bussi tagumise ukse trepiastmetel, hoidis kätega käepidemest, et mitte lasta välja kolmandat noormeest, kes üritas ka bussist väljuda. See kolmas noormees surus oma rinnaga MR käele, et bussist välja saada. Mingit löömist ei toimunud. Seejärel nende bussi juurde keeras sõiduauto BMW, kust tuli välja meesterahvas, kes näitas politseiniku töötõendit ja käskis noormeestele minna nende bussi protokollide vormistamiseks. Siis noormehed läksid rahulikult bussi, kus nendele vormistati kiirmenetluse protokollid. Mõlemad noormehed käitusid üleolevalt ja olid purjus. MRi käel oli näha must jälg (nähtavasti ukse tihendist jäänud jälg). Hiljem parempoolse käe näpud läksid paistesse. Marika rääkis veel, et esimene noormees, kes temast mööda sai, lõi talle käega rindu, kuid seda tunnistaja ise ei näinud. (t/l 22, 23) • 25.08.2010 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Tallinna munitsipaalpolitsei ametis kontrolliosakonnas inspektorina. 21.08.2010 teostasid piletite kontrolli Kalevi bussipeatuses suunaga kesklinna. Kella 16:00 paiku peatus väike buss nr
3. Tunnistaja jäi MUPO bussi valvama ja jälgis, kuidas nende inspektorid bussi läksid. MR läks tagumise ukse juurde ja ei jõudnud esimesest trepiastmest kaugemale minna, kui talle vastu bussist tormas noormees tumeda peaga ja lühikeste pükstega, kes lõi MR kaks korda parema käega parempoolse õla piirkonda (vasakus käes hoidis ta õllepudelit), mille tõttu MR oli sunnitud ta mööda laskma. Keskmisest uksest jooksis välja noormees, kellel õnnestus põgeneda. MR takistas teed kolmandal noormehel, kellel oli hele pea ja seljas oli must särk. Marika seisis noormehe ees trepiastmetel, hoides mõlema kätega käepidemetest, et noormees ei saaks välja. Tunnistaja nägi, et noormees tõukas Marika kätt vastu ust. Siis Marika lasi oma käe lahti, kuna teised inspektorid kogunesid tagumise ukse juures ja noormees heleda peaga läks bussist välja. Mõlemad noormehed ei allunud algul käsklustele minna MUPO bussi protokollide vormistamiseks, kuid ilmus erariietes meesterahvas, kes näitas politseiniku töötõendi ja käskis noormeestel minna MUPO bussi, pärast mida noormehed läksidki bussi. 4 MRil parempoolse käe küünarvarre tagaosas oli näha must jälg - marrastus. Käesoleval ajal MR on töövõimetuslehel. (t/l 24) • Põhja Prefektuuri õiendist nähtub, et kahtlustatava tulu 2009 oli 0 krooni. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Evgeny Garbuzlaev´i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu MR’i ütlusi, tunnistajate RM’e ja JK ütlusi, isiku läbivaatuse protokolli, patsiendikaarti, õiendit isiku isikusamasuse tuvastamise kohta, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Evgeny Garbuzlaev´i käitumine kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi, so avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla toimepanemisena.

Süüdistatav on tunnistanud, et ta tõukas kannatanut, kannatanu aga on selgitanud, et süüdistatav lõi teda. Löömist nägi ka tunnistaja J.K . Kannatanul on tuvastatud tervisekahjustus, mille olemasolu on kinnitanud ka tunnistajad, kuid selle tervisekahjustuse põhjustaja ei olnud süüdistatav. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ja tunnistajate ütluste alusel on kohus veendunud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mida süüdistatav põhimõtteliselt ei ole eitanud. Kohus ei pea süüteo kvalifitseerimisel oluliseks seda, milline on vägivald oma iseloomult, so kas süüdistatava nimetatud tõukamine või kannatanu nimetatud löömine. Üheselt on kohtu arvates tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine, mis põhjustas valu ning see tervisekahjustus ei olnud elule ja tervisele ohtlik. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kasutas Evgeny Garbuzlaev vägivalda tema sõiduõigust kontrollima tulnud munitsipaalpolitsei ametniku suhtes, eesmärgiga pääseda bussist välja ja jätta esitamata sõiduõigust tõendav dokument, kuivõrd tal see puudus ning süüdistatav soovis pääseda võimalikust väärteomenetlusest ja selle tulemusena määratavast karistusest. Arvestades seda, et kannatanu ja teised munitsipaalpolitsei töötajad olid vormiriietuses ja et on üldteada asjaolu, et munitsipaalpolitsei ametnikud kontrollivad sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu ühistranspordis ja et süüdistataval oli suhteliselt värske kogemus selles osas juba olemas ning et just kannatanu ei lasknud süüdistataval väljuda, sai süüdistatav aru, et kannatanu puhul on tegemist munitsipaalpolitseiametnikuga, kes täitis oma teenistusülesandeid. Vastavalt Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 2 p 3 sätetele on Ühistranspordiseaduse § 547 sätestatu menetlemisel kohtuväliseks menetlejaks teiste hulgas ka valla- või linnavalitsus ning kannatanu töötas Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ametis kohtuvälise menetleja ametnikuna, mistõttu oli M.R puhul tegemist võimuesindajaga kohaliku omavalitsuse tasandil. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga, mille ajendiks oli kannatanu poolt konkreetne teenistusülesannetest tulenev tegu, so süüdistataval sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimine. Samas ei ole kannatanult tuvastatud löökidest põhjustatud nähtavaid tervisekahjustusi, mistõttu leiab kohus, et lähtuda tuleb süüdistatava versioonist, mille kohaselt ta tõukas kannatanut, tegemaks endale teed vabaks, kuivõrd rusikalöögid oleks peale füüsilise valu põhjustanud ka tervisekahjustusi, mis oleks fikseeritavad. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on väiksem kui seda oli süüdistatavale inkrimineeritud. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale

§ 274

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning temale määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on tasumata. Seega tuleb 5 karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, kusjuures viimane kord üheksa aastat tagasi pikaajalise vangistusega, mis jäeti süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et mõistetud karistust oleks täitmisele pööratud, millest saab järeldada, et katseaeg mõjus süüdistatava suhtes eesmärgipäraselt. Karistuse määra valikul lähtub kannatanule tekitatud tervisekahjustuse suurusest ning süüdistatava poolt kasutatud vägivalla intensiivsusest, mistõttu kohus leiab, et kannatanule tekitatud tervisekahjustus oli suhteliselt kerge ja ründe intensiivsus suhteliselt väike. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja kannatanule ei tekitatud märgatavat tervisekahjustust, samuti seda, et süüdistatavat on viimane kord kohtu poolt karistatud üheksa aastat tagasi, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Seejuures tuleb süüdistatava tõkendi muutmisega seotud kinnipidamise aeg ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg arvestada karistusaja hulka. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 6