Toimik nr 1-09-2324 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2324 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kait Kahre tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kait Kahre, isikukood: 38202192729, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Kait Kahre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kait Kahre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kait Kahre on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 02.09.2008 karistusaja hulka. Karistuse algus 02.09.2008 lõpp 02.03.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.11.2012. Kinnipidamisasutusest Kait Kahre kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul isik osales suitsetamisest loobumise nõustamisel ja ajaperioodil 05.07.2010-02.03.2011 on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Alates 14.10.2010 paikneb isik avavanglaosakonnas ning alates 03.03.2011 on hõivatud töögaväljaspool vanglat. Vabanemisjärgselt kindel elukoht puudub. xxx on omandanud põhihariduse. Vahetult enne vangistust oli tööga hõivatud, kuid mitteametlikult. Erialane kvalifikatsioon puudub, kuid samas omab mitmeid tööalaseid oskusi ehituse- ja puidutöö osas. 1
(4)Tunnistab, et antud kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, ühtlasi on isik varasemalt sooritanud varavastaseid kuritegusid. Vabanemisjärgselt isikul töökoht puudub. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub mis tuleneb asjaolust, et abikaasa ja perekonnaga on omavahelistes suhetes tekkinud lahkhelid. Suhted isaga on katkenud, suhted ema ja vennaga on keerulised seoses isiku kriminaalse tegevusega ja perele oma tegevusega tingitud kahjust. Omavaheline suhtlus põhimõtteliselt puudub. Riskiv elustiil väljendub korduvates väärtegudes, millest ühtlasi nähtub, et isik ei arvesta oma käitumise mõju teistele isikutele. Väidetavalt on isik narkootilise ainega kokkupuutunud umbes 6-7 korda ning antud kuriteo toimepanemise raames proovis ainet eesmärgiga veenduda aine kvaliteedis. Varasemalt on isikule kohaldatud käitumiskontrolli, kuid reaalselt ei olnud võimalik seda teostada kuna mõisteti süüdi uues kuriteos ja suunati vanglasse karistuse kandmiseks. Isiku käitumist võib negatiivses suunas mõjutada lähedaste ja kindla elu ning töökoha puudumine. Vangla toetab K. Kahre tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elu ja töökoht. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on jahedad. Kait Kahre noorem vend xxx oli viimases kuriteos kinnipeetava kuriteokaaslane. Käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxx ja xxx xxx. Tema vabanemisfondis on xxx eurot. Täitis väljavõtte kohaselt on võlgnevuse kogusumma 178,52 eurot. Tollase Tartu Linnakohtu 22.05.1998 otsusega määrati Kait Kahre kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud hooldusalusega kohtuda, kuna Kait Kahre võeti vahi alla kahtlustatavana uue kuriteo sooritamises (Tartu Linnakohtu määrus 01.09.1998). Tegemist oli varavastaste ja valitsemiskorra vastu suunatud kuritegudega. Esimest korda viibis K.Kahre vangistuses juba enne 18 eluaastat, misjärel on jätkanud uute õigusrikkumiste toime panemist. Tema kuriteod on olnud suunatud nii juriidiliste kui ka eraisikute vastu. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Oht seisneb ennekõike materiaalse ja füüsilise kahju tekitamises ja rahvatervise ohustamises. Riske aitaks osaliselt maandada õiguskuulekas suhtlusringkond ja stabiilse töökoha olemasolu. Varasemast vanglapäringu vastusest nähtus, et kinnipeetaval oleks olnud võimalus tööle saada mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud isiku alluvusse. Vabaduses võib isiku käitumist negatiivses suunas mõjutada lähedaste ja kindla eluning töökoha puudumine. Positiivne on, et kinnipeetav läbis käesoleval aastal individuaalprogrammi Õige hetk ja karistuse kandmise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kait Kahre ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Soovib opma karistuse lõpuni ära kandma. Prokurör kirjalikult ei toeta Kait Kahre tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K. Kahre on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglakaristust kannab teist korda. Tema on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla on K. Kahre poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul hinnanud madalaks – mitte vägivaldse kuriteo puhul 14%, vägivalla sisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 24%. Vangla toetab K. Kahre ennetähtaegset vabastamist. Kuid kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vabanemisel puudub isikul alaline elukoht. Seoses sellega ei saa allutada isikut katseajaks KrMS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Kait Kahre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest (muuhulgas ka röövimine) ja avaliku korra raske rikkumise eest ning samuti on kandnud pikaajalist 7 aasta 6 kuulist reaalset vangistust. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses narkootilise aine omandamise eest. Tartu Maakohtu 22.12.2009 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 19-26) on näha, et kuritegevuse ajavahemikuks on aprill 2008 kuni august 2008 ja käideldud narkoainete kogused on küllaltki suured, 461 ja 211,11 grammi amfetamiini. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks I ja II astme vara- ja isikuvastaste kuritegudele on lisanud I astme raske rahvatervisevastane kuritegu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et Kait Kahret on väärteokorras 11-l korral karistatud, kõik karistused on mõistetud Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Kait Kehre puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning on hõivatud tööga väljaspool vanglat alates 03.03.
- Ajaperioodil 05.07.2010-02.03.2011 on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 21.07.
- Vabanedes puudub Kait Kahrel kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades Kait Kahre poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod muuhulgas röövimine, lisaks avaliku korra raske rikkumine ja viimane raske narkokuritegu), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused Liiklusseaduse alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha ning lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud Tartu Linnakohtu 22.05.1998 otsusega, kuid kriminaalhooldusalast kohtumist ei toimunud, kuna isik võeti vahi alla kahtlustatavana uue kuriteo sooritamises (Tartu Linnakohtu 01.09.1998 määrus). Seega kriminaalhooldus ei osuta Kait Kahrele piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, kes on juba kolmel korral vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. 3
(4)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.03.2012, ärakandmiseks on veel üle 3 kuu. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus arvestab, et isik ise ei soovigi vabaneda enne tähtaega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kait Kahre temale Tartu Maakohtu 22.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)