4-12-5644/5

(1)päevase arestiga.

1. Peep Heinsalul tuleb aresti kandmiseks ilmuda Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna (Transvaali 58 Kuressaare) arestimajja 17.detsembril 2012.a. kell 10.
3. Karistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral teostada elukohajärgsel politseiprefektuuril Peep Heinsalu sundtoomine karistuse kandmisele. Aresti kandmise alguseks tuleb lugeda arestimajja saabumise aeg.
4. Käesoleva määruse ärakiri saata sissenõudjale, süüdlasele, kohtutäitur S.Põllule ja teadmiseks Kuressaare politseijaoskonna arestimajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kümne päeva 1

(2)jooksul, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest. Asjaolud 7.11.2012.a. esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur maakohtule avalduse isikule asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt 12.02.2011.a määras Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond väärteoasjas nr 2740,11,000459 kodanik Peep Heinsalule (Heinsalu), isikukood 37302080015 rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 28.02.2011. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 04.10.2012.a teavitas kirjaga nr T:181/2011/454 kohtutäitur Svetlana Põld kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 palub sissenõudja otsustada Peep Heinsalu osas rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja taotluse juurde. Süüdlase seisukoht Süüdlane ei ole kohtusse kohtule teadmata põhjustel ilmunud ega ole teatanud ilmumata jäämise põhjusest. Süüdlasele on vastavalt VTMS § 41 lg-s 2 sätestatule kohtukutse allkirja vastu kätte antud 19.11.2012 isiklikult. Süüdlane ei ole esitanud vastuväiteid rahatrahvi asendamiseks arestiga. Samuti ei ole ta esitanud maksedokumenti trahvi võimaliku tasumise kohta. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud materjalidega leiab, et süüdlasele mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuivõrd olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus (VTMS §§ 19 lg 1 p 3; 211 lg 11), siis peab kohus võimalikuks rahatrahvi asendamist süüdimõistetu osavõtuta, kuna kohtuistungi toimumise ajast on ta teadlik. Täitemenetlus seadustiku TMS § 201 lg 1 järgi, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi 10 trahviühikule vastab 1 päev aresti. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna süüdlane ei ole tasunud talle kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi. Selliselt näitab süüdlane üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna süüdlasel rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõue pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks tema suhtes asenduskaristust. Kuna süüdlasele määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut so 60 € ning rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 1 päev aresti. R.Undrest Kohtunik 2