1-11-3881 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3881 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- aprilli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Tünni määruskaebus Viru Maakohtu
- aprilli 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Igor Tünni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 13.04.2011 määrusega jäeti Igor Tünni temale Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ida- Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega mõisteti Igor Tünni süüdi KrK § 101 p 1 ja KrK § 141 lg 2 p 3, 41 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 18 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 17 aastat 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistusaja algus 03.02.2003 ja lõpp 26.05.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu I. Tünni elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta ei ole osanud end vanglas seaduskuulekalt üleval pidada, ta on korduvalt karistatud, ta ei ole varem kriminaalhooldusnõudeid järginud, sooritas uued kuriteo katseajal. Vabaduses puudub I. Tünnil garanteeritud töökoht, seega säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks, karistusaja lõpuni on jäänud veel 9 aastat, seega oleks tahtliku tapmise toimepannud isiku poole karistusaja pealt vabastamine ühiskonna õiglustunnet riivav. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Tünni esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta vanglas omandanud mitu eriala, tema ennetähtaegset vabastamist toetab ka Viru vangla. Vabaduses on tema plaanideks leida töö ja luua pere. Ta lubab täita elektroonilise järelevalve tingimusi ning lubab uusi kuritegusid mitte sooritada, sest, et sellisel juhul tuleb tal ära kanda ka kandmata karistus 9 aastat. I. Tünnil on küll palju distsiplinaarkaristusi, kuid ometi toetas vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I. Tünni on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale mõistetud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. I. Tünni kannab karistust I astme kuriteo toimepanemise eest, s.o tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Tema suhtes on varem teostatud kriminaalhooldust, kuid tulemusteta ja selliste asjaolude tõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks I. Tünni vabastamist üheksa aastat enne karistusaja lõppu. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et I. Tünni vabastamine oleks antud hetkel ennatlik, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna I. Tünnit on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole I. Tünni oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. I. Tünni suhtumist õiguskorda näitab ka asjaolu, et ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses. Samuti tuleb arvesse võtta, et I. Tünni ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida I. Tünni käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, §-st 390 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -2- Ago Kutsar
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.