← Eesti

1-09-18155/15

Obsah (6)§ 384§ 387§ 389§ 319§ 172§ 232

1-09-18155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18155 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maari

§ 384lg 2 ja 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 13.

aprilli 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Jerini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 13.04.2011 määrusega jäeti Sergei Jerini taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Sergei Jerini määruskaebus Viru Maakohtu 10.03.2010 määrusele jäeti läbi vaatamata ning määruskaebus tagastati selle esitajale. Tartu Maakohtu 26.03.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-295/2002 tunnistati Sergei Jerin süüdi KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat. Tolliameti Kagu Tolliinspektuuri tsiviilhagi summas 161 509 krooni rahuldati ning Sergei Jerinilt, Andrei Ognevilt ja Andrei Kornijevilt mõisteti solidaarselt Tolliameti Kagu Tolliinspektuuri kasuks välja 161 509 krooni. Kohtuotsus jõustus 12.06.

  1. Sergei Jerin esitas 09.11.2009 Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2775 seoses otsuse täitmise aegumisega. Kohtutäiturite infosüsteemist (TÄITIS) nähtub, et Sergei Jerini suhtes on algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 26.03.2003 otsuse nr 1-295/2002 ja sissenõudja Tolliameti Kagu Tolliinspektuuri avalduse alusel 161 509 krooni sissenõudmiseks. Täitemenetlus on Narva kohtutäitur Andrei Kreki menetluses, täiteasja nr 066/2004/
  2. Käesoleval ajal on võlg täielikult tasumata. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2004/2775 kohtutäituri otsusega peatatud ei olnud. Viru Maakohtu 10.03.2010 määrusega jäeti Sergei Jerini taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2775 seoses otsuse täitmise aegumisega rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 30.04.
  3. Sergei Jerin esitas 21.09.2010 kohtule määruskaebuse Viru Maakohtu 10.03.2010 kohtumäärusele. S. Jerin palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuna see on möödalastud S. Jerinist sõltumatu põhjuse alusel, kuna tal puudusid seadused ning vangla ei esitanud seadusi kaebajale. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi esitatakse

§ 387

lg 1 alusel määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

§ 389

lg 1 alusel järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus käesoleva seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 319

lg 4 alusel jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

§ 319

lg 6 võib kohus apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

§ 172

lg 2 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Viru Maakohtu 10.03.2010 määrusega jäeti S. Jerini taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2775 seoses otsuse täitmise aegumisega rahuldamata. S. Jerin sai kohtumääruse ärakirja kätte 19.04.2010, seega viimane tähtaeg määruskaebuse esitamiseks oli 29.04.

  1. Viru Maakohtu 10.03.2010 määrus jõustus 30.04.
  2. Määruskaebus saabus kohtule pärast määruskaebuse tähtaja möödumist 21.09.
  3. Maakohus leidis, S. Jerini taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses ei ole S. Jerin esitanud tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Määruskaebuses äratoodud põhjused – seaduste puudumine ning seaduste mitte andmine vangla poolt - ei ole mõjuvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse -2- esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-144-03; nr 3-1-1-77-98). Kuna S. Jerini taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata, tuleb jätta S. Jerini määruskaebus Viru Maakohtu 10.03.2010 määrusele läbi vaatamata ja tagastada määruskaebuse esitajale. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus rikkunud korduvalt mitmeid seadusi ning jätnud kohaldamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid. S. Jerinil ei olnud võimalik vanglas varem kaebuse esitamiseks vajalike seadustega tutvuda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kuna S. Jerini vabadus on piiratud, on ta sõltuv vanglaametnike võimust. Kaebuse esitaja leiab, et tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisega on maakohus rikkunud tema õigusi. Samuti on maakohus ebaõigesti 13.04.2011 määrusega teinud kaks otsustust- jätnud tähtaja ennistamata ja koheselt tagastanud ka kaebuse, mis on jäme S. Jerini õiguste rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et S. Jerini määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

§ 387

lg 1 järgi esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

§ 389

lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse käesoleva seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 319

lg 6 kohaselt võib kohus apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

§ 232

lg 2 p 1 järgi kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui: apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Viru Maakohus jättis 10.03.2010 määrusega rahuldamata S. Jerini taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2775. S. Jerin sai Viru Maakohtu 10.03.2010 määruse kätte 19.04.2010 ning esitas maakohtule 21.09.2010 määruskaebuse koos tähtaja ennistamise taotlusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on S. Jerini määruskaebuse läbivaatamisel

§ 389lg 1 alusel õigesti leidnud, et S.

Jerini määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

§ 319

lg 6 järgi puuduvad mõjuvad põhjused.

§ 172

lg 2 järgi loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. -3- Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et S. Jerini määruskaebuses äratoodud põhjused – seaduste puudumine ning seaduste mitte andmine vangla poolt - ei ole mõjuvad põhjused. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 veelkord korranud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. S. Jerin ei ole ka oma määruskaebuses ringkonnakohtule esitanud ühtegi

§-s 172 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud ega Riigikohtu lahendis toodud asjaolu, mida saaks arvestada mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamise otsustamisel. Määruskaebus on esitatud ca viis kuud hiljem seaduses sätestatud tähtajast. Määruskaebusest ei selgu mitte ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks S. Jerinil ei olnud võimalik kaebust varem esitada. Samuti ei anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks määruskaebuses toodud põhjendus selle kohta, et vangla ei võimaldanud S. Jerinil varem seadustega tutvuda. Seaduse mittetundmine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.