ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2012, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1007 Väärteoasi Toomas Puhilase kaebus väärteoasjas nr 2402,12,000137 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 22.02.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000137 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Toomas Puhilas (isikukood: Kaebuse esitaja: 36508052262; elukoht: xxxx) Esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind (e-posti aadress: kaspar@casus.
- ee)Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 22.02.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000137 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Rahuldada Toomas Puhilase taotlus menetluskulude summas 207 eurot hüvitamiseks. Mõista riigi eelarvest Toomas Puhilase kasuks 207 eurot menetluskulude katteks. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. saata 1 Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: 24.01.2012 koostas liikluspolitseinik Mihkel Põder Tooma Puhilase suhtes väärteoprotokolli nr AB 1254504. Väärteoprotokolli kohaselt Toomas Puhilas juhtis 24.01.2012 kella 19.40 paiku Põdruse-Kunda-Pada tee 14 kilomeetril liikudes Kunda suunas mootorsõidukit reg.nr xxxx haagisega xxxx reg.nr xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Veduki esimesel teljel lubatud mass 8500 kg, tegelik mass 8844 kg; teisel teljel lubatud mass 9500 kg, tegelik mass 11835 kg ja kolmandal teljel lubatud mass 9500 kg, tegelik mass 11505 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik mass 57 487 kg. Sellega rikkus Toomas Puhilas LS 80 lg 1, LS § 34 lg 12; TSM määrus 51 § 7 lg 1; MKM määrus nr 42 lisa 1 kood 1109 p.2g ning väärtegu kvalifistreeriti Teeseadus § 40¹ lg 1 ja LS § 238 järgi. Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 22.02.2012 otsusega väärteoasjas nr 2402,12,000137 karistati Toomas Puhilast teeseaduse § 40¹ lg 1 alusel rahatrahviga 178 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 24.01.2012 asukohaga Järveküla tee, Järve linnaosa, Kohta-Järve linn, Ida-Virumaa Põdruse-kunda-Pada tee 14 kilomeerilt mootorsõidukit haagisega xxxx reg.nr xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Veduki esimesel teljel lubatud mass 8500 kg, tegelik mass 8844 kg; teisel teljel lubatud mass 9500 kg, tegelik mass 11835 kg ja kolmandal teljel lubatud mass 9500 kg, tegelik mass 11505 kg. 27.04.2012 esitas Toomas Puhilase esindaja advokaat Kaspar Lind kaebuse väärteoasjas nr 2402,12,000137. Kaebuse kohaselt vaidlustab Toomas Puhilas otsuse ning palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt Toomas Puhilasele koostati 22.02.2012 väärteomenetluses otsus 2402,12,000137, millega määrati talle rahatrahv 712 eurot (178 trahviühikut). Isikule on tehtud etteheide, et ta on juhtinud mootorsõidukit haagisega, mille teljekoormused ületasid lubatud norme. Kuigi väärteoprotokollis on tehtud viide ka kogumassile, siis otsuses sellist asjaolu otseselt nimetatud ei ole. Menetlusalune isik leiab, et trahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest käesolevas asjas ei ole mõõtmistulemuste käik kontrollitav. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Selle metoodika p 7.1 sätestab: sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta (maantee servas), siis jääb arusaamatuks, kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Vastavalt mõõteprotokollile on mõõdetud teekallet kaldemõõdikuga KM-1. Nimetatud mõõdik on avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt kasutatav temperatuurivahemikus –5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi. Kui aluseks võtta avalikud ilmavaatlusandmed (www.emhi.ee), siis nende järgi on Kundas olnud 24.01.2012. a kell 19.00 olnud temperatuur -7,7 kraadi Celsiuse järgi. Kuigi 2 temperatuuri määramine on kaalumisel üks oluline asjaolu, siis antud juhul seda tehtud ei ole ja kui lähtuda avalikest andmetest, siis teekallet mõõta ei saanuks kaldemõõdikuga KM-1. Teiseks sätestab sama metoodika (Metoodika MM 02-2010) p 8.3 seda, et kaalumise ajal peab õhutemperatuur olema kaalu tüübikinnitustunnistuses lubatud piirides. Antud juhul on kaitsja andmetel kasutatud kaaluna Evocar 2000. Selle kaalu kasutustemperatuur on vastava kaalu kasutusjuhendi kohaselt vahemikus – 20 kraadi kuni + 50 kraadi Celsiuse järgi. Antud juhul pole võimalik jälgida seda, kas ja kuidas on tähelepanu pööratud temperatuurile. Kaitsja on eelnevalt viidanud avalikult kättesaadavatele andmetele, kuid need on tinglikult kasutatavad, sest päringule on vastus võimalik saada ainult nendest asulatest, kus toimuvad mõõtmised ning ainult teatud kellaaegadel. Väärteo otsuses on karistuse määramise puhul viidatud sellele, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud korduvalt samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest ning määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Paraku pole aga otsuses selgitatud, et milliseid samalaadseid rikkumisi silmas peetakse ning millisest ajast. Sisuliselt pole seega võimalik kontrollida karistuse määramisel menetleja põhjendusi karistuse määramise kohta. Kui lähtuda kohtupraktikast, siis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.06.2011 otsuses väärteoasjas nr 4-11-469 oli asjaolude kohaselt autorongi tegelik mass 49,004 t (lubatud suurim registrimass 44
- t)ning isikut karistati rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses. Tartu Maakohtu 14.04.2011 otsuses väärteoasjas nr 4-11-1063 oli asjaolude kohaselt autorongi tegelik mass 60,454 t (lubatud suurim tegelik mass 44 t). Isikut karistati samuti trahviga 80 trahviühikut). Antud asjas on kogumass olnud väärteoprotokolli järgi 57 487 kg, kuid isikut on karistatud suurema rahatrahviga. Eeltoodust tulenevalt ja väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 lähtudes palub menetlusalune isik tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 22.02.2012. a otsus nr 2402,12,000137 ja lõpetada väärteomenetlus ning välja mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest tasutud menetluskulud summas 207 eurot. Kohtuvälise menetleja poolt 30.08.2012 esitatud vastuskirjas kohtuvälise menetleja esindaja Ain Kruuse ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et need ei ole põhjendatud ning samas puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud seadmetele lubatud temperatuuride piirides (kaalusid kasutada võib temperatuuridel -20 kraadi kuni +50 kraadi Celsiuse järgi). Hinnangu seadmete kasutamise võimalikkusele annab menetleja kohapeal. Avalikult internetist kättesaadavast ilmavaatluse aadressilt www.emhi.ee nähtub, et vahetult enne ja peale kaalumist oli õhutemperatuur kaalude kasutamiseks lubatud piires (-7,7 kraadi Celsiuse järgi). Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Kaldemõõdiku kasutamise otsuse tee tasapinna kaldenurga määramiseks on teinud menetleja ametnik kohapeal, kinnitamaks, et tee kalle on lubatud piires. Väärteootsuse põhistavas osas on viide menetlusaluse isiku poolt varasemalt korduvalt toimepandud samalaadsetele õigusrikkumistele, s.t et menetlusalusele isikule on käesoleva juhtumi puhul määratud karistus teeseaduse § 40¹ lg 1 alusel ning varasemalt on ta samalaadseid (Teeseaduse) õigusrikkumisi juba toime pannud ning neid arvestatakse väärteootsuse koostamisel. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et käesoleva juhtumi võrdluseks ei saa tuua teisi väärteoasju ja nende puhul määratud karistusi, lähtuda tuleb konkreetsest juhtumist, kuna ei ole teada, millised asjaolusid arvestati teistes juhtumites 3 karistuste määramisel. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole nõus kirjaliku menetlusega ning leiab, et tuleb teostada väljasõiduistung s.t. kõrvaldamaks kahtlused kaldemõõdiku töö näitude õigsuses ja teekalde normipiiresse jäämises, on vajalik teostada kontroll mõõtmine õigusrikkumise toimepanemise kohas s.o. Põdruse – Kunda – Pada tee 14 km. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda, kuna teos puuduvad väärteomenetluse seadustik § 29 lg 1 p 1 tunnused. 16.11.2012 esitas Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Tammiste täiendava seisukoha väärteoasjas nr 2402,12,000137. Täiendava seisukoha kohaselt väärteotoimikus on kohtuvälise menetleja kogutud tõendite vahel ilmnenud oluline vastuolu, mis ei ole kõrvaldatav kohtumenetluse käigus. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lähtuvalt kasutati autorongi koormuse tuvastamisel 8 kaalu, kuid väärteotoimikus olevast tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et massimõõtmisi teostati kuue kaaluga. Samas on massimõõteseadme kasutamise protokollis viimase kaalu numbris tehtud parandus, kuid puudub menetleja vastavasisuline märge tehtud paranduse õigsuse kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluse käigus ning vastavalt Väärteomenetluse seadustik § 29 lg. 1 p. 1 palub menetlus väärteoasjas nr 2402,12,000137 lõpetada. Kohtuotsuse põhjendused: Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kuivõrd nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja täiendava vastuskirjas kaebusele avaldanud, et menetlusaluse isiku Toomas Puhilase kaebus tuleb rahuldada, kuna väärteotoimikus on kohtuvälise menetleja kogutud tõendite vahel ilmnenud oluline vastuolu, mis ei ole kõrvaldatav kohtumenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 22.02.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000137 4 tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Toomas Puhilase teos väärteo tunnuste puudumisega. Toomas Puhilase kaitsja on kohtule esitanud advokaadibüroo Casus OÜ arve, mille kohaselt tasus Toomas Puhilas õigusteenuse osutamise, s.o kaebuse koostamine, eest kokku 207 eurot. Kohus leiab, kuna antud juhul on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetatud väärteotunnuste puudumise tõttu, tuleb menetluskulu hüvitada riigil. Seega tuleb menetluskulu summas 207 eurot Toomas Puhilase kasuks riigilt välja mõista. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134 ja § 135. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 13. detsembril 2012. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 5