Kriminaalasi nr 1-06-2065 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.detsember 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-2065 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekret

§ 76lg 3 alusel mitte vabastada Urmas Liivat´it talle Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja 15.08.2006.a kohtuotsusega Kr

K § 115¹ lg 2 ja

§ 141

lg 2 p 1,5,6 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse X. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD Urmas Liivat´it on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral:

1. 17.01.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 88 lg 3 ja KrK § 139 lg 3 järgi 2 aasta vabadusekaotusega 2-ks aastaks edasilükkamisega;
2. 14.11.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 3 alusel 3 aasta vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel karistuseks 4 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 09.10.1987.a tingimisi ennetähtaegselt;
3. 19.09.1991.a Tartu Linna Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 3 alusel 2 aasta 6 kuu vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes 20.05.1994 pärast karistuse kandmist;
4. 15.08.2006.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega KrK § 115¹ lg 2 alusel 2 aasta vangistusega,

§ 141

lg 2 p 1,5,6 alusel 8 aasta vangistusega,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mille kandmise alguseks 06.09.2005.a. Käesoleval ajal kannabki Urmas Liivat vangistuses karistust 15.08.2006.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsuse alusel ja seda I astme kuritegude eest. Urmas Liivat on karistusest ära kandnud

§ 76

lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast ning 26.10.2011.a Tartu Maakohtu ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse jõustumisest (jõustus 07.11.2011 – I,41) on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 3 märgitud 1 aasta.

§ 76

lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 03.12.2012.a kohtuistungil avaldas Urmas Liivat soovi vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Urmas Liivati ja tutvunud prokuröri 30.11.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et Urmas Liivat´it ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, X. Peale selle Urmas Liivati käitumisest vangistuses ei nähtu seaduskuulekale teele asumist ning vangistuse ajal on jäänud võimaliku uue kuriteo toimepanemise riskid vajalikul määral madaldamata, millistest asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda vanglakaristust Urmas Liivati suhtes oma eesmärki täitnuks, sest Urmas Liivati vabadusse naastes võib olla säilinud temast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Hetkel on Urmas Liivatil 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – 10.08.2012.a karistati noomitusega. Kogu pika vangistusaja vältel on osalenud ainult ühes taasühiskonnastavas programmis - X, mida pidi jätkama individuaaltöö vormis, kuid kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt individuaaltööd ei toimunud, kuna Urmas Liivat X. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt ei ole Tartu Vanglas Urmas Liivat X, kuna Urmas Liivat toimepandud kuritegusid ei tunnista. 03.12.2012.a kohtuistungil avaldas Urmas Liivat esmakordselt, et kahetseb juhtunut, kuigi kõike, 2 3 mis kohtuotsuses on kirjas, ei tunnista. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust nähtuvalt on Urmas Liivat kogu pika vanglakaristuse aja kohtuotsuses kirjeldatud kuritegudes oma süüd täielikult eitanud. Alles 03.12.2012.a kohtuistungil formaalne enda süü osaline tunnistamine ja formaalne kahetsus, selleks, et pääseda vangistusest ennetähtaegselt, ei ole kohtu hinnangul küllaldaselt põhjendatud aluseks Urmas Liivat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Urmas Liivatit on ka varasemalt vanglakaristustega karistatud ning vangistuses karistust kandmas viibib ta juba kolmandat korda, neist ühe karistuse kandmiselt on vabastatud vangistusest ka tingimisi ennetähtaegselt. Need meetmed aga ei takistanud Urmas Liivatil vabadusse naastes uusi ja veelgi suurema ohtlikkusega ja I astme raskeid kuritegusid toime panemast. Kokkuvõtvalt – Urmas Liivatit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna I astme kuriteod on rasked ja kannatanu jaoks raskete tagajärgedega, X Urmas Liivati käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole küllaldaselt näha õiguskuulekale teele asumist – hetkel on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kogu vangalakaristuse aja kuni 03.12.2012.a kohtuistungini on kuritegude toimepanemist, milliste eest karistust kannab, täielikult eitanud, osalenud on ainult ühes taasühiskonnastavas programmis (X), mille kasutegur on aga küsitav olukorras, kus X. Kuna vangistuse ajal on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vajalikul määral maandamata, tulenevalt asjaolust, et kinnipeetav enda süüd kuritegude toimepanemises ei ole tunnistanud, siis on Urmas Liivatist lähtuv ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks säilinud ja kohus ei pea sellistel asjaoludel, kui karistus ei ole enda eesmärke saavutanud, ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Heli Sillaots kohtunik 3