KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2012.a. Võru kohtumaja Kohtunik Heiki Kolk Kohtuasi 1-12-10734 Taotlus Võru maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise M

) § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil 4

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse seadust alaealisele, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.

§ 6

lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. 17.

§ 7

lg 1 järgi on mõjutusvahendi eesmärgiks osutada kaasabi alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine.

§ 7

lg 2 järgi alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õiguserikkuja isikust, toimepandud õiguserikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Merit Kasak on toime pannud

§ 1

lg 2 sätestatud teo so neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. Nähtuvalt kohtule esitatud taotlusest alaealiste komisjonile on ennetusteenistuse komissar teatanud, et Merit Kasak, olles alaealine, tarbis 01.06.2012 kella 21.00 ajal Võru linnas, Räpina mnt 1 lähedal alkohoolset jooki viina „Valge Viin“, millega rikkus Alkoholiseaduse § 46 nõudeid ja pani toime Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 11). Samuti nähtub taotlusele lisatud teatest, et Merit Kasak alaealisena Võru Maakonnas, Antsla linnas, Põllu tänaval Antsla bussijaamas tarbis 27.08.2011 kella 21.30 ajal alkohoolset jooki viina „Ekstra“, millega rikkus Alkoholiseaduse § 46 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud alkoholiseaduse § 71 järgi. Merit Kasakut karistati rahatrahviga (tl 41). 18. Alaealiste komisjoni esindaja täpsustas kohtuistungil, et Merit Kasaku eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist taotletakse põhjusel, et Merit Kasak ei täida koolikohustust ja suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu.

§ 6

lg 2 säte näeb kaks eeldust, esiteks alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja teiseks, kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada viisil, kus alaealine on toime pannud kuriteo või väärteo, menetlus süütegudes on lõpetatud, nende eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ning kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Pelgalt põhjusel, et alaealise üle tuleb tagada järelevalve ja ta ei täida koolikohustust, ei saa viidatud sätet kohaldada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest järelduks, et Merit Kasak on toime pannud kuriteo. Kirjeldatud on 01.06.2012 5

§ 6

lg 2 sätestatud eeldused ja Merit Kasaku suunamiseks eritingimusi vajavate õpilaste kooli puudub seaduslik alus.

1. Kohus märgib, et isegi juhul, kui nõutud eeldused oleksid täidetud, oleks Merit Kasaku Kaagvere erikooli suunamise ebaproportsionaalne. Tilsi Põhikooli
2. klassijuhataja iseloomustuse kohaselt on Merit uue kooliga kohanenud, klassikaaslaste ja õpetajatega saab läbi hästi, koolitöösse suhtub kohusetundlikult, kodused tööd on tehtud ja õigeaegselt esitatud, tunnis tähelepanelik ja hoolas, tunnitööst võtab aktiivselt osa. Olemas on vajalikud õppevahendid, kuulab õpetajate töökorraldusi. Kooli tuleb õigeaegselt, tundidesse hilinemist pole esinenud, peab kinni õpilasreeglitest – kannab vahetusjalanõusid, tunnis on mobiiltelefon välja lülitatud, suhtub heaperemehelikult kooli varasse ja ruumidesse. Tema käitumine vahetunnis on korrektne, tavaliselt suhtleb viisakalt õpetajate, koolitöötajate jt täiskasvanutega ja ka kaasõpilastega. Kasutab enamasti õpilasele sobivat sõnavara, tundub olevat salliv ja abivalmis (tl 54). Kooli direktori andmetel on Merit Kasak asunud teostama üldkasuliku töö tunde ning tänaseks on tehtud 12 tundi. Kohtuistungil ära kuulatud Sõmerpalu valla sotsiaaltöötaja, tugiisik, Merit ema ja K. T. märganud Meriti positiivset muutust ja avaldanud, et juhul, kui Merit jätkab käitumist samal viisil, ei ole tema erikooli suunamine vajalik. Hinnates kogutud andmeid kogumis asub kohus seisukohale, et Merit Kasaku käitumine võib paraneda ilma erikooli paigutamiseta. Eelneva koolikohustuse mittetäitmist selgitas Merit Kasak oma koduse olukorraga ja asjaoluga, et Misso koolis ei saanud teistega läbi. Samas Meriti käitumist Tilsi koolis annab aluse arvata, et Merit Kasak on oma käitumist muutnud paremuse poole ja saanud aru nii võetud kohtuste täitmise kui ka hariduse olulisusest. Merit Kasak elab koos A. V. , nad elavad A. V. M. T. U. T. , kellega läbisaamine ja suhted on head (tl 57-58). Seega on Merit Kasak saavutanud enda jaoks stabiilse keskkonna, mis omakorda positiivselt soodustab Merit Kasaku edaspidist arengut. Merit Kasaku hinnetest järeldub, et õppimine on paranenud (tl 55). Ta on koolis asunud teostama üldkasuliku töö tunde, aitab kodus majapidamistöödes. Eeltoodust järeldab kohus, et Merit Kasaku jaoks on saavutatud stabiilne keskkond, mis teda toetab, temale on saanud lähedaseks inimesed, kes samas tuletavad temale meelde ka tema kohustusi. Kohus leiab, et Merit Kasaku suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei vajalik tema poolt hariduse omandamiseks ja tema kasvatusliku järelevalve huvides, sest need nõuded on tagatud ka praeguses olukorras. Heiki Kolk kohtunik 6