4-12-6628/2

Väärteoasi nr.4-12-6628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-6628 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Ilja Malštšukov Väärteoasi Kirill Petrakov väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kirill Petrakov isikukood 38403200221, määratlemata; elukoht xxx; töötab RT. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kirill Petrakov Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 11.12.2012.a. kell 13.18 kodakondsus: Liiklustalitusmenetlus KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 11.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1311078 selle kohta, et Kirill Petrakov 11.12.2012 kell 13.18 Harju maakond, Tallinnas, tedre tn Keemia tn- Mooni tn liikus Mooni tn suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 Est, nr ARAF-0031 ja taatlustunnistuse nr TTRC-1200146. Kirill Petrakov rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Ilja Malštšukov on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 12.12.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Kirill Petrakov kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. On teinud järeldused kindlasti, ei tea miks istus rooli, ei oska selgitada, kuna ei arvanud, et olen veel joobes. Ei tarbinud üldse alkoholi, kuid seda ei oska seletada miks juhtus kakas korda nii. Eelmine arest on kantud. Palub määrata karistuse kandmine ositi, kuna ülalpidamisel on 3 kuune laps ja naine ei tööta, peab hoolitsema oma pere eest. Tööl ei teata kus tema on, seega palub paari päeva, et korraldada oma asjad. Lisakaristuse osas ei ole midagi öelda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Kirill Petrakov tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Lisakaristusena võtta ära 6 kuuks juhtimisõigus. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tooduga, millega tunnistas end süüdi ( t lk.4); väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.9, 9a); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu ( t lk.11); teatisega ( t lk.12) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kirill Petrakov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kirill Petrakov ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Kirill Petrakov ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kirill Petrakov kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Kirill Petrakov´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Kirill Petrakov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise 2 tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kirill Petrakov ´i on varem karistatud samasuguse süüteo eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Kirill Petrakov suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 17.02.2012.a. kohaldatud karistusena 12 päeva aresti Harju Maakohtu poolt ( t lk.13), kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadse väärteo toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue samalaadse väärteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Kirill Petrakov ootus, et uue väärteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Samuti leiab kohus, et Kirill Petrakov suhtes ei ole otstarbekas kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid, kuna 17.02.2012.a juba kohus andis võimaluse kanda karistus ositi, kuid ositi karistuse kandmine ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekale käitumisele. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kuigi 17.02.2012.a. pidas kohus võimalikuks lisakaristust mitte kohaldada, leiab käesoleval juhul kohus, et Kirill Petrakov puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks Kirill Petrakov ´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest väärteokorras samalaadse teo eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Lisakaristuse kohldamaine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2 ,lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3