Obsah (5)

§ 128§ 1043§ 1045§ 130§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-12758 (09230113949) Kohtunik Aulike Salo Sekretä

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu hüvitamisele MK lennukipiletite maksumus summas 5153.00 krooni (329.34 eurot) ega KA saamata jäänud töötasu 216 981.50 krooni (13 867.65 eurot).

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesolevas kriminaalasjas on isikuks, kelle tervist on kahjustatud ning kellele on tekitatud kehavigastusi, ainult JMA. MK ega KA tervise kahjustamine ei ole käesoleva kriminaalasja raames tuvastamist leidnud, samuti ei ole tuvastatud nendele kehavigastuste tekitamist. Seega puudub neil varalise kahju nõude õigus

§ 130lg 1 mõttes.

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.03.2011.a. lahendis nr 3-2-1-174-10 märkinud järgmist:

§ 130

lg 1 võimaldab kahjustamisest tekkinud kulusid ja töövõimetusest tekkinud kahju nõuda üksnes kahjustatud isikul, st isikul, kellele tekitati kehavigastus või muu tervisekahjustus. 19 Seadus ei näe ette isiku tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral teise isiku õigust nõuda talle sama juhtumiga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seega puudub MK õigus nõuda lennukipiletite maksumuse hüvitamist ja KA saamatajäänud töötasu hüvitamist. Väljamõistmisele ei kuulu ka kulutused transpordile – taksoteenuse kasutamine ja ostetud mootorikütus. Tsiviilhagile lisatud kviitungitelt (I kd, tl. 69 – 73), mis tõendavad mootorikütuse ostmist, ei nähtu, kes on nimetatud ajal kütust ostnud. Samuti ei ole ajavahemiku kohta, millal mootorikütust on ostetud, ühtegi tõendit selle kohta, et JMA oleks külastanud raviasutusi. Kriminaalasja toimikus (I kd, lk 74 – 78) olevatelt taksokviitungitelt nähtub, et taksoteenuseid on kasutatud erinevatel aegadel ning teostatud sõitude vahemaad varieeruvad 8,8 kilomeetrist kuni 26 kilomeetrini. KA on märkinud, et JMA anti raha ning ta sõitis taksoga kooli ja koolist tagasi. Tallinna XXX, milline asub Tallinnas, XXX, asub kannatanu eelmisest elukohas XXX orienteeruvalt 7 kilomeetri kaugusel. Samuti asub eelnimetatud kool kannatanu praegusest elukohast XXX samuti orienteeruvalt 7 kilomeetri kaugusel. Seega ei lange kviitungitel kajastatud sõiduvahemikud tegeliku teepikkusega kokku. Esitatud kviitungitel ei ole märgitud, kes on takso tellija ning kust ja kuhu on sõit toimunud, kuigi nimetatud lahtrid on kviitungitel olemas. Kohus osundab toimikuleheküljel 75 olevale taksokviitungile 14.02.2009.a. laupäevast, sõitu on alustatud hommikul kell 05:01, ning sõidu pikkus on 17.4 kilomeetrit. Samuti taksokviitungile 21.02.2009.a. laupäeval, sõitu on alustatud hommikul kell 05:46 ning sõidu pikkuseks on 15 kilomeetrit. Nimetatud asjaoludele juhtis tähelepanu ka süüdistatava kaitsja. Kohus on seisukohal, et kütuse ja taksokviitungitest ei nähtu üheselt, et nimetatud kulutused oleksid tehtud kannatanu poolt. Samuti ei nähtu dokumentidelt, et kulutused oleksid tehtud kannatanu transportimiseks kooli või meditsiiniasutusse. Kannatanu ravikulud summas 2850.00 krooni (182,15 eurot) on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele Sergei Hrjaštšjovilt. Toimikus (I kd, lk 79) asuvatest arvetest nähtuvalt on JMA viibinud 20.10.2009.a. tasulisel neuroloogi vastuvõtul Viimsi Haigla AS-is, ning selle kohta on väljastatud tasulise teenuse arve XXX summas 350.00 krooni. Samuti on JMA viibinud 21.10.2009.a. AS Tallinna Diagnostikakeskuses tasulisel uuringul, mille kohta on väljastatud sularahaarve XXX summas 2500.00 krooni. Eelnimetatud ravikulud on kannatanul tekkinud seoses 05.02.2008.a. toimunud liiklusõnnetusega, seega põhjuslikus seoses Sergei Hrjaštšjovi tegevusega ning kuuluvad seega väljamõistmisele Sergei Hrjaštšjovilt. Kannatanu poolt kriminaalasja menetlemise raames kantud õigusabikulud kuuluvad kohtu hinnangul väljamõistmisele osaliselt. Kannatanu on palunud välja mõista õigusabikulud kogusummas 3763.39 eurot. Õigusabikulud hõlmavad nõupidamisi kannatanuga, tsiviilhagi koostamist, kriminaalasja toimikuga tutvumist, kohtuistungiteks ettevalmistamist ja kannatanu esindamist kohtuistungitel. Kohus leiab, et süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvad õigusabikulud summas 3437.74 eurot. Advokaadibüroo Aivar Pilve poolt väljastatud arve 20101194 summas 5100.00 krooni (325.65 eurot) on 29.09.2010.a. tasunud MK RG OÜ. Kriminaalasja juurde ei ole lisatud ühtegi dokumenti selle kohta, et KA või JMA on tasunud MK RG OÜ-le nimetatud summa, samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et kannatanutel on tekkinud õigusabikulude maksmise kohustus MK RG OÜ-le. Seega ei kuulu õigusabikulud summas 5100.00 krooni (325,65 eurot) Sergei Hrjaštšovilt väljamõistmisele. Kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 3437.74 eurot kuuluvad aga väljamõistmisele Sergei Hrjaštšovilt, kuna õigusabikulud on kantud ainult konkreetse kriminaalasja eeluurimise ja kohtumenetluse raames ja pelgalt käesolevas kriminaalasja kannatanuks tunnistatud isikute huvide kaitsmiseks. Õigusabi osutamiseks kulutatud summad on mõistlikud ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg jälgitav kriminaalasjas sisalduvate dokumentide kaudu. 20 Kannatanu on ka esitanud mittevaralise kahju nõude, mille palub välja mõista õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt

§ 134

lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et tervisekahjustused on JMA tekkinud liiklusõnnetuse tulemusena. Isiku ekspertiisiakti kohaselt tekkis JMA liiklusõnnetuse tulemusena peaajupõrutus kõvakelmealuse verevalumiga, põrutushaavad pea piirkonnas ning nahaalune verevalum kukla piirkonnas. Peaajutrauma tüsistus ajutursega ning esines sügav teadvusetus ehk kooma. Tervisekahjustused võisid eksperdi sõnul olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal (05.02.2008.a.) ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses. JMA tuvastatud tervisekahjustused olid eluohtlikud, sest tegemist oli raske peaajukahjustusega. Tervisekahjustuste kestus üle 4 kuu on tingitud peaajutrauma ulatusest ning vastavalt sellele toimub ka ravi. Peale liiklusõnnetust oli JMA põhjendatud hirm sõidukite ja liiklemise ees. JMA tegeles enne õnnetust judoga, millega ta aga peale õnnetust enam tegeleda ei saanud. Alles käesoleval ajal on kannatanu hakanud tasahaaval taas spordiga tegelema. JMA klassijuhataja KJ poolt esitatud iseloomustuses nähtuvalt puudus JMA õnnetuse tõttu koolist

1. veebruarist 2008.a. kuni
2. aprillini 2008.a. Peale õnnetust tekkisid tal keskendumisraskused, ta väsis kiiresti, esinesid pidevad peavalud ning ta ei mäletanud kõike. Nimetatud asjaolu tingis JMA määramise individuaalõppele
3. aprillil 2008.a. Kannatanu ei saanud peale õnnetust enam samamoodi koolis käia nagu eakaaslased. Pidi käima lühikeste päevadega koolis ja algul ta ei käinudki koolis. Igapäevast elu takistasid pidevad ja tugevad peavalud. JMA on avaldanud, et alles 2 aasta möödumisel õnnetusest sai ta elama hakata enam – vähem täisväärtuslikku elu. Kohtu hinnangul tähendab see kannatanu elukvaliteedi langust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et JMA tekitatud eluohtlikud tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses Sergei Hrjaštšjovi tegevusega. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik liiklusõnnetuses sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab kohus mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju 21 iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kuna käeoleval ajal on Sergei Hrjaštšjovil olemas töökoht, samuti kinnisvara ning kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid ning senist kohtupraktikat mittevaralise kahju nõuete väljamõistmise kohta, peab antud juhul mõistlikuks mõista Sergei Hrjaštšjovilt JMA liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju katteks 4000.00 eurot. Kriminaalasja raames on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 17.12.2009.a. avalduse alusel 05.01.2010.a. kantud kinnistusregistri registriossa nr XXX Sergei Hrjaštšjovi kuuluvale kinnisasjale asukohaga Harju maakond Tallinn XXXmitteeluruum nr M 49 tsiviilhagi tagamiseks kohtulik hüpoteek 33 0409.50 krooni ulatuses kannatanu KA kasuks. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 11 määrab kohus, et eelnimetatud kohtulik hüpoteek 21 117.02 euro ulatuses tühistada peale KA kasuks välja mõistetud tsiviilhagide tasumist. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleval juhul kuulub Sergei Hrjaštšjovilt väljamõistmisele sundraha summas 1,5 palga alammääras s.o. 435.00 eurot, tasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest summas 183.75 eurot, tasu õigusabi osutamise eest summas 1043.12 eurot ning tasu kriminaaltoimiku koopia tegemise eest summas 6.62 eurot. Kohus peab võimalikuks jätta tasu isiku kohtuarstliku kordusekspertiisi eest summas 177,00 eurot jätta riigi kanda, kuna nimetatud ekspertiisi teostamist taotles riiklik süüdistaja. Arvestades kannatanute huvisid ja Sergei Hrjaštšjovilt välja mõistetud muid rahalisi nõudeid ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohustatud isiku seadmine raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus võimalikuks määrata, et Sergei Hrjaštšjovilt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1668.49 eurot kuuluvad tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 1,3,4,9; 180 lg 1,2,3; 310 lg 1; 311; 312;
4. Aulike Salo Kohtunik 22