1-10-9168/32

(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tunnistas Aivo Värgi süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses (1 päevamäär 70 krooni ehk 4.47 eurot), s.o summas 671.07 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusest maha eelvangistusaja kaks päeva. Kuna KarS § 70 lg 2 alusel vastab see rahalise karistuse 6 päevamäärale, jäi täimisele Aivo Värgil rahaline karistus 144 päevamääras ehk summas 643.68 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jättis maakohus rahalise karistuse kolmeaastase katseajaga tingimisi kohaldamata, kui Aivo Värk katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas OÜ Rivolend tsiviilhagi ja mõistis Aivo Värgilt OÜ Rivolend kasuks välja 2876.02 eurot. Aivo Värk mõisteti süüdi selles, et ta, pärast seda, kui ta oli OÜ Rivolend juhatusest välja arvatud, omamata kontoomaniku nõusolekut, seega ebaseaduslikult, sisestas 03.12.2009.a Danske Bank A/S Eesti filiaali internetipanka OÜ Rivolend internetipanga tuvastuskoodid ning kandis OÜ Rivolend pangakontolt internetipanga kaudu 45 000 krooni oma ema Milja Lu pangakontole, võttis raha pangakontolt välja ja kulutas oma äranägemise järgi. Maakohus leidis, et A. Värk on ebaseaduslikult andmeid sisestanud. Kohus leidis, et A. Värk oli igati teadlik, et alates juulist 2009.a ei ole tal enam OÜ-ga Rivolend mingit pistmist, kuna lahvatanud oli põhimõtteliselt suur tüli K. R ja tema vahel. Järelikult, kokkuvõttes eeltoodu alusel puudus A. Värgil igasugune õigus sisestada OÜ Rivolend internetipanga paroole sealt raha ülekandmiseks oma ema kontole. Samuti leidis kohus, et olemas on ka teine objektiivne tunnus teo tagajärjel varaline kasu saamine. Seda hoolimata asjaolust, et kohtus leidis tuvastamist, et A. Värgi ema M. L oli kandnud OÜ Rivolend kontole raha väga konkreetse selgituse (intressita laen) ja tähtajaga. Maakohtu hinnangul sõltumata sellest, kas ebaseaduslikult raha ülekande saanud isik jätab raha endale või annab selle üle kolmandale isikule, on tõendatud varalise kasu saamine. Ehkki M. Lul on õigus esitada nõue enda laenu tagasisaamiseks, ei saa seda võtta ise OÜ Rivolend kontolt, kassast vm, ei tema ega A. Värk. Ehkki iseenesest pea kattub A. Värgi poolt ülekantud summa M. Lu poolt OÜ-le Rivolend kantud summadega, on selline ülekandmine ebaseaduslik. Kui poolte vahel on vaidlus antud summade üle, kas on tegu laenuga või mitte ja kompromiss ei ole võimalik, on ainukeseks seaduslikuks viisiks õigusvaidluse lahendamiseks pöörduda hagiga kohtusse. Demokraatlikus õigusriigis õiguskord kaitseb seda, kelle suhtes õigusvaidlust lahendatakse ebaseaduslike vahenditega.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb enda õigeksmõistmist. A. Värk selgitab apellatsioonis, et oli alates 12.11.
3. a osaühingu Rivolend juhatuse liige. Kuna OÜ-l ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, palus A. Värk oma emalt osaühingu jaoks laenu, mille kohta andis kirjaliku võlakirja. 20.11.
4. a kandis M L oma kontolt OÜ arvele 20 000 krooni ja 04.12.
5. a 32 000 krooni. Tagasimaksmise tähtaeg oli 28.09.
6. a. K. R oli raha laenamisest teadlik. 03.12.
7. a kandis A. Värk M. L OÜ arvelt tagasi 45 000 krooni. K. R ei olnud sellega nõus ja hakkas eitama võlgnevuse olemasolu. Väide, et raha oli mõeldud A. Värgi võlgnevuse katteks, on paljasõnaline. A. Värk leiab, et ei teinud ülekannet ebaseaduslikult, ta ei teadnud oma juhatuse liikme volituste lõppemisest. Ta ei saanud ka ülekande tegemisest mingisugust varalist kasu.
8. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. 2

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja A. Värk KarS § 213 lg 1 järgi õigeks mõista.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et A. Värgil ei olnud ülekande tegemise ajal selleks õigust. Maakohus on oma seisukohti otsuses põhjalikult selgitanud, ringkonnakohus peab neid põhjendatuteks ega pea vajalikuks neid üle korrata.
3. Seevastu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et esineb ka KarS § 213 lg 1 koosseisupärane tagajärg – varalise kasu saamine. 6.1 Maakohtu kohtuvaidluste raames on prokurör leidnud: „Vahet ei ole, kellele see raha jäi, vaid keegi on selle läbi varalist kasu saanud.“ Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Paika peab see, Riigikohus on küll
4. mail
5. a kriminaalasjas nr 3-1-1-70-98 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kelmuse puhul varalise kasu saaja olema kelmuse toimepanija ise ning sõnastuse („varalise kasu saamise eest“) sarnasuse tõttu kehtib see ka KarS § 213 puhul. Selleks, et tuvastada, et varalist kasu on saadud, on aga vaja välja selgitada ka isik, kes varalist kasu sai, s.o kelle varaline seis muutus. 6.2 Tegelikult on ka süüdistuses varalise kasu saaja määratletud. Nimelt sai süüdistuse kohaselt ülekande tulemusel kasu A. Värk, kes kandis „ OÜ Rivolend pangakontolt /---/ internetipanga kaudu 45 000 krooni oma ema M L pangakontole /---/, võttis raha pangakontolt välja ja kulutas oma äranägemise järgi.“ Taolist sündmuste käiku tõendid aga ei kinnita. M. L on maakohtus andnud ütlusi selle kohta, et A. Värk võttis üle kantud 45 000 krooni tema kontolt välja ja tõi tema kätte. Sama on kinnitanud A. Värk. Seega on süüdistatav ja tunnistaja andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et raha läks M. Lu valdusse ning neid väiteid ümber lükkavaid tõendeid ei ole. Seega A. Värgi varaline seis ülekande tulemusel ei muutunud ning tal puudus ülekande tegemisel tahe ülekande tulemusel varalist kasu saada. Tähtsust ei oma see, et A. Värgi enda sõnade kohaselt võttis ta raha enda kinnitusel hiljem uuesti enda kätte, seda enam, et seda tegi ta põhjusel, et tema A. Värgi ja M. Lu sõnade kohaselt avaldas K. R survet, et raha tagastataks osaühingule. Seega võib väita, et süüdistuses kirjeldatud tagajärg, s.t see, et A. Värk sai tehtud ülekande tulemusel varalist kasu, ei ole tõendatud. 6.3 Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu hinnangul ei saanud varalist kasu ka M. L. Otsustamaks, kas süüdistatav sai varalist kasu, tuleb võrrelda süüdistatava varalist seisu enne ja pärast varakäsutust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.04.
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10). Maakohus aga seda sisuliselt teinud ei ole, jättes arvestamata M. Lu nõude osaühingu vastu, põhjendades seda sellega, et nõuet ei oleks tohtinud sellisel moel teostada. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Nõude teostamise ebaseaduslikkus seondub toimepandud teoga ning tagajärge ehk seda, kas isik sai varalist kasu, tuleb vaadata eraldi. 6.3.1 Varalise kasu ja kahju hindamisel tuleb eelkõige lähtuda majanduslikust varamõistest. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hõlmab majanduslik varamõiste lisaks faktiliselt olemasolevale varale ka nõudeid. Eelnevast tulenevalt on varalise kasu (ja kannatanul tekkinud varalise kahju) hindamisel oluline väide, et M. L oli andnud OÜ-le Rivolend laenu, mille tähtaeg oli ülekande tegemise ajaks saabunud. Maakohus on tuvastanud, et A. Värgi ema M. Lu poolsed ülekanded olid tehtud osaühingule laenu andmiseks. Kohus märgib: „Selle oli A. Värgi ema M. L kandnud väga 3

(4)konkreetse selgituse ja tähtajaga OÜ Rivolend pangakontole – intressita laen. Nimetatud pangakonto väljavõtete vastu ei saa vaielda, sellel on kande eesmärk kirjas sõna-sõnalt.“ Maakohus märgib veel, et kannatanu ei ole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et tegemist oli varasema laenu tagasimaksetega, ning leiab kokkuvõtvalt: „Seega esitatud tõendite järgi, ei ole võimalik asuda seisukohale, et raha kanti üle tasaarvelduseks, sest selle lükkab ümber maksekorralduses toodud selgitus, et tegemist on tähtajaliseks laenuks ülekantud summadega.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna M. Lu tehtud pangaülekande selgitusest nähtuvalt oli tegemist laenu andmisega ja seda ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Järelikult on maakohus sisuliselt lugenud tõendatuks, et M. Lul oli nõue OÜ Rivolend vastu. 6.3.2 Kui võrrelda M. Lu varalist seisu enne ja pärast tehtud ülekannet, siis lähtudes nõude nominaalväärtusest ei ole M. L üldse varalist kasu saanud – saadud sularaha väärtuse võrra vähenes VÕS § 186 punktist 1 tulenevalt tema nõue osaühingu vastu. Kui aga eeldada, et sularaha on majanduslikult rohkem väärt kui nõudeõigus samas summas, siis on varaline kasu olemas, kuid rahalisest nõudest tulenevalt oli kasu õiguspärane. Teisisõnu oli õiguse teostamise viis (ülekande tegemine) küll ebaseaduslik, kuid teo tagajärg – varalise kasu saamine – õiguspärane. On selge, et karistusväärne on vaid õigusvastase varalise kasu saamine. Seega on seadusliku nõude realiseerimisel KarS §213 koosseis välistatud (vt ka J.S. Varavastased süüteod. Tallinn 2003. Lk 137-138, 144). 7.1 Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 punktile 4 ja § 338 punktile 2 tuleb maakohtu otsus tühistada ja A. Värk KarS § 213 lg 1 järgi õigeks mõista. 7.2 Õigeksmõistva otsuse tegemisel tuleb jätta tsiviilhagi vastavalt KrMS § 310 lg-le 2 läbi vaatamata. Vastavalt viidatud sätte kolmandale lõikele on kannatanul õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. S.t hoolimata sellest, et kriminaalmenetluses lugesid kohtud tõendatuks, et M. Lu poolt osaühingule ülekantud summad kujutavad endast osaühingule antud laenu, on kannatanul õigus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras, tõendamaks vastupidist. 7.3 Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni ja tühistab maakohtu otsused, jäävad apellatsioonimenetluse kulud (määratud kaitsjale makstud tasu) KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kuna ringkonnakohus teeb õigeksmõistva otsuse, tuleb vastavalt KrMS §-le 179 tühistada sundraha väljamõistmine A. Värgilt, samuti jäävad muud maakohtus tekkinud kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 riigi kanda. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 4