lg 1 ja AS § 71 kvalifitseeritava väärtegude toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja patrullpolitseinik Asja Malahhova Menetlusalune isik Reigo Velpler, sünniaeg 13.03.1995, isikukood 39503135226, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx,töökoht xxx Kinni peetud alates: 23.09.2012 kell 10.11 Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 29 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Reigo Velpler süüdi tunnistada
lg 1- 218 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 23.09.2012 kell 10.11 xxx asuvast xxx kauplusest pani toime väheväärtusliku asja, nimelt pudeli „Torni“ viina varguse, maksumusega 4,81 eurot. 1 Reigo Velpler süüdi tunnistada AS 71 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 23.09.2012 tarvitas alkohoolset jooki, millega rikkus AS § 46 nõuet. Mõista Reigo Velplerile
lg 1 -218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut summas 60 (kuuskümmend) eurot. Mõista Reigo Velplerile AS § 71 järgi järgi karistuseks rahatrahv 5 (viis) trahviühikut summas 20 (kakskümmend) eurot.
lg 2 arvestada karitusaja hulka kinnipidamisaega 48 tundi ja lugeda karistused kantuks. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Reigo Velplerile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Menetluskulud 38,40 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 02.10.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.10.2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 23.09.2012 patrullpolitseiniku Reet Truverk'i koostatud väärteoprotokolli (tl 3) kohaselt süüdistatakse Reigo Velpleri selles, et 23.09.2012 kell 10.11 xxx" kaupluses varastas ühe pudeli viina „torni“ maksumusega 4,81 eurot, möödus kassat mööda, seega pani varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Samuti olles alaeline tarvitas alkohoolset jooki viina, millega rikkus AS § 46. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teod
õ 218 lg 1, alkoholiseaduse (AS) § 71 järgi. 24.09.2012 esitas Ida prefektuur kohtule taotluse mõista R. Velplerile karistuseks arest (tl 1). 2 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris 25.09.2012 kohtuistungil (tl 28) järgmisi tõendeid: R. Velpleri kohtuistungil antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kauplus Maxima avaldus, 07.05.2012 kohtuotsuse koopia, karistusregistri väljavõte. Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et 23.09.2012 kell 10.11 peeti R. Velpler menetlusaluse isikuna kinni (tl 5). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti menetlusalusel isikul kinnipidamise hetkel alkoholijoove, indikaatorvahendi näitaja on 0,94mg/l. Protokollis on märgitud, et R. Velpleri reaktsioonikiirus olinormaalne, kõne selge, aja- isiku ja kohataju selge, isik on teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, esinevad kerged häired koordinatsioonis, käitumine normaalne (tl 7). Kaupluse avaldusest (tl 8) nähtub, et 23.09.2012 võttis R. Velpler kauba ühe pudeli viina maksumusega 4,81 eurot, möödus kassast ja jättis kauba eest tasumata. 07.05.2012 kohtuotsuse koopiast ( tl13-17) nähtub, et R. velpler on süüdi tunnistatud
õ 120 järgi ja karistatud 1-aastase vangistusega, mis on osaliselt täitmisele pööratud, nimelt 4 kuud kuulusid kohesele kandmisele ning 8 kuud on jäetud tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga.
lg 2 p 2 alusel on kohustuseks kohtu poolt määratud mitte tarvitada alkoholi katseajal. Katseaeg alates 07.05.2012. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Velpleril on 33 kehtivat väärteokaristust ja 2 kriminaalkaristust (tl 18-25). POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärteo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et R. Velpler on ka varasemalt korduvalt toimepannud nii samalaadseid kui teisi õigusrikkumisi. Karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Isikul on kehtiv katseaeg. Isik ei tööta, ei oma sissetulekut. Rahatrahvi määramine karistuseks ei ole otstarbekas. Ainuke karistusviis mis mõjutaks isikut edaspidi hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, oleks arest. Kohtuväline menetleja taotles mõista R. Velplerile karistuseks 7 päeva aresti. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et R. Velpler pani talle süüks arvatavad teod toime. R. Velpler tunnistas end AS § 46 nõuete rikkumises, mille eest on ettenähtud vastutus AS § 71 alusel, samuti
lg 1 ja 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest. Süüteokoosseis AS § 46 sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Kohus leiab, et R. Velpleri tegude kvalifitseerimine AS § 71 järgi on õige. Indikaatorvahendiga kontrolliti R. Velpleril alkoholijoove 0,94 mg/l määral, temal esinesid kerged häired koordinatsioonis. Seega AS §-s 71 sätestatud väärteo objektiivne süüteokoosseis, et isik olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki, on täidetud. Kohus leiab, et õige on menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimine
lg 1 ja 199 lg 1 alusel, sest isik pani toime varguse väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik ei eita, et ta varastas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohast ühe pudeli viina maksumusega 4,81 eurot. Seega
ja 199 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud.
lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R. Velpler oli teadlik alaealise suhtes kehtiva alkohoolse joogi tarvitamise keelust, sest varem on teda karistatud samalaadsete tegude eest, kuid vaatamata sellele tarvitas olles alaealine alkohoolset jooki, mööndes süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. R. Velpler oli teadlik, et ta varastab kauplusest kauba ja möödudes kassast, möönis lõpuleviidud varguse toimepanemist. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste pinnalt leiab kohus, et R. Velpler pani süüteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud R. Velpleri tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4 KARISTUSE MÕISTMINE Karistamise alus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 2 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ Viidatud lahendi sisu aga ei saa tõlgendada võtmes, et iga pisirikkumise puhul tuleb varem korduvalt karistatud alaealist saata vangi või aresti. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada kohtu arvates selliselt, et ka tõsisema rikkumise puhul tuleb eriti hoolikalt kaaluda alaealise õiguserikkuja isikut ja vabaduse võtmisega seotud karistus tuleb kõne alla alles siis, kui kohus tuleb järeldusele, et muude mõjutusvahendite või kergemate karistuste kohaldamine ei ole põhjendatud. Alaealise puhul on peamiseks
näidatud karistuse eesmärk – mõjutada isiku edaspidiusele õiguskuulekusele ( vt 3-1-1-77-11, 3-1-1-76-07, 3-1-1-43-06, 31-1-14-06 p 7 ). Kohus märgib, et alaealise õigusevastase teo intensiivsus ei ole niivõrd suur, et selle eest tuleks alaealiselt vabadust ära võtta isegi lühiajaliselt. Karistamise aluseks on
Alaealine varastas ühe viina, tekitades kahju 4,81 eurot, mis on väike. Kaup on tagastatud kauplusele samal päeval ( t l8). Alkohoolse joogi tarvitamisega tekitab alaealine kahju ainult enda arengule ja tervisele. Käesoleva väärteoasja arutamisel ei ole tuvastatud, et alaealise alkohoolse joogi tarvitamisest tingitud seisundi tõttu oleks ohustatud teiste isikute elu, tervis. Ühtlasi kohus märgib, et alkohoolsete jookide tarvitamine suurendab süütegude toimepanemise riski, sest joobes isik ei kontrolli enda käitumist täiel määral. Karistuse liik 5 Karistuse liigina näeb AS § 71 ette rahatrahvi.
lg 1 alusel on varavastase teo eest väheväärtusliku asja vastu võimalik karistada nii rahatrahviga kui ka arestiga. R. Velpleri süü raskuse hindamisel ja karistusliigi valikul tuleb võtta arvesse toimepandud teo tehiolusid. R. Velpleri avalikku kohta joobnud olekus ilmumisega ei kaasnenud tema agressiivset käitumist ümbritsevate ega politseitöötajate suhtes ning kohapeal ta alkoholi ei tarvitanud. Politseipatrulli ilmumisel allus politseiametnikke korraldustele ega osutanud vastupanu. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 15.1) Karistusregistri andmete järgi 2011.-2012.a.a. karistati R. Velpleri 12-l korral AS § 70-71 järgi, millest võib järeldada, et R. Velpleril esineb alkoholisõltuvuse probleeme, mis nähtavasti on ka käesoleva õigusrikkumise toimepanemise põhjuseks.
R. Velpleri samade aastate karistuslugu näitab, et vaatamata samalaadsete rikkumiste eest kohaldatud karistustele jätkas R. Velpler alkoholi tarvitamist ja sellest tingitud õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus ei tuvasta seetõttu asjaolusid ega põhjendusi antud asjas menetlusalusele R. Velplerile raskemaliigilise karistuse e. aresti kohaldamiseks
lg-s 2 sätestatu valguses ("Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.") Kohus leiab, et arvestades konkreetse menetlusaluse isikuomadusi, tema alaealisust aresti mõistmine ei muuda hoiakuid ega avalda temale piisaval määral karistusõigusliku mõju. Arvestada tuleb sellega, et isikul on käesoleva kehtiv katseaeg kriminaalteo eest, kriminaalhoolduse lisaks on isikule määratud ja täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Isik on teadlik, et kriminaalhoolduse kohustuste ja nõuete rikkumine võib kaasa tuua karistuse, 1aastase vangistuse, tätimisele pööramist. Kohus leiab, et just viimane asjaolu on alaealisele tugevaks motivaatoriks, miks on temalt võimalik oodata süütegude toimepanemise raugemist ja ei ole välistatud seadusevastaste tegude toimepanemise lõpetamist. Selle kõrval oleks võimalik isegi kaaluda, kas 7-päevase aresti taotlemine karistusena tühine mõjutusvahend. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt ei pruugi karistus avaldada märkimisväärset mõju rikkujale on põhjendamata sellise karistuse liigi määramine, mille täitmine nõuab täiendavaid vahendeid maksumaksja rahast täidetavast riigieelarvest arestialuse ülalpidamiseks. Kohus ei näe kindlat seost ega piirangut karistuse liigi (või määra) valikul seoses varem samalaadsete tegude eest mõistetud karistusega. Iga süüteo puhul tuleb hinnata isiku süüd ja väljavaateid tema karistusõiguslikuks mõjutamiseks eraldi 6 sõltumata varem mõistetud karistustest. Seetõttu ei pea iga järgnev karistus tingimata olema mõistetud raskema karistuse liigi ja/või määraga, vaid konkreetse asja lahendamisel tuleb lähtuda isiku süü suurusest antud teo toimepanemisel ja karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest. Lähenemine, et iga järgnev karistus samalaadse süüteo eest peab a priori olema raskem on õigustatud teatud kuriteoliikide puhul (nt rasked isikuvastased kuriteod, vt RKKKo nr 3-1-1-13-11, p 9.1). Antud väärteoasjas, arvestades teo tehiolusid ja menetlusaluse isiku süü minimaalset raskust ei ole kohtu hinnangul alust sellise lähenemise rakendamiseks. Eeltoodu alusel sedastab kohus, et süü raskusest ja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas R. Velplerile aresti kui raskemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav vaid rahatrahv.
Lähtuvalt ülaltoodust ning arvestades toimepandud teo raskust ja R. Velpleri süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada R. Velpleri AS § 71 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o. 5 trahviühiku suuruses,
õ 218 lg 1 ja 199 lg 1 järgi – 15 trahviühikut.
24-le tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. R, velpler peeti kinni 23.09.2012 kell 10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.