p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
lg 1 alusel mõista Shegaep Chatanovile
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 aastat vangistust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Shegaep Chatanovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vahistamine 25.10.2011. Maakohus mõistis S. Chatanovilt välja sundraha 725 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 191 eurot 73 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti ja ekspertiisi tegemise eest 2201 eurot 71 senti. Maakohus arutas S. Chatanovile
p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 24.10.2011 kella 18.00 paiku, viibides oma korteris aadressil XXX , pärast ühist alkoholijookide tarvitamist oma poja R.C. isiklike vaenulike suhete pinnal tahtliku tapmise eesmärgil, tegutsedes julmal viisil, lõi kirvega mitu korda (vähemalt 21 korda) oma pojale R.C. vastu nägu ja kukalt, millega tekitas temale hulgalisi pea raievigastusi, eluohtlikke kehavigastusi, mille tagajärjel viimane suri sündmuskohal. Süüdistatav tunnistas end maakohtus temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Lisaks S. Chatanovi enda ütlustele leidis süüdistus tõendamist surnu ekspertiisiaktiga, mille kohaselt olid R.C. surma põhjuseks hulgalised pea raiehaavad, millega kaasusid koljuluude murrud, peaaju põrutus, verevalumid peaaju kelmete all ja vatsakestes. R.C. surnukehal avastati 21 raiehaava, mis olid tekitatud terava raierelva, milleks võis olla kirves, toimel. Asjaolu, et just S. Chatanov lõi R.C. it kirvega, kinnitasid tunnistaja R.C. ning süüdistatava S. Chatanovi ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, surnu ekspertiisiakt ning DNA-ekspertiisiakt nende kogumis. Tuginedes ekspertide arvamusele selle kohta, et 24.10.2011 ei esinenud süüdistataval sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest, aru saada, luges maakohus tõendatuks, et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud S. Chatanov tugevas hingelise erutuse seisundis, vaid ta oli tavalises alkoholijoobes, mis põhjustaski tapmise julmust. Samuti leidis kohus, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis, kuivõrd kuriteo toimepanemise hetkel reaalset ohtu tema elule või tervisele ei olnud. Raiehaavade arvu ja paiknemise (21 elutähtsasse organisse – pea ja nägu – tekitatud haava) põhjal asus kohus seisukohale, et tegemist oli tapmise julma viisiga. Kannatanu nägu oli ründe tagajärjel praktiliselt moonutatud ja kõrv tükkideks raiutud. Maakohus leidis, et S. Chatanov pani
2 Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi ühiselt tarbinud perekonnaliikmete vahel. Süüdistatava süü suuruse küsimuse otsustamisel võttis kohus arvesse ka hukkunu isiksust ning käitumist. Nagu nähtus kannatanu, tunnistajate ning süüdistatava ütlustest ning samuti R.C. karistusregistri väljavõttest, tarvitas kannatanu süstemaatiliselt alkoholi ja rikkus õiguskorda. Alkoholijoobes olles käitus ta agressiivselt teiste inimeste suhtes, kasutades mõnikord ka vägivalda, sh süüdistatava suhtes. Maakohus oli seisukohal, et kuigi R.C. käitumine ei õigusta tema tapmist, vähendab see teatud määral süüdistatava süü suurust. Samuti leidis maakohus, et S. Chatanovide peres tekkinud olukord annab alust lugeda S. Chatanovi süüd kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise raske isikliku olukorra mõjul (
Kuna süüdistatav S. Chatanov on üle 70-aastane, luges maakohus karistust kergendavaks asjaoluks ka kuriteo toimepanemise kõrges eas isiku poolt (
Kohtuistungil tunnistas S. Chatanov oma süüd täielikult ning kahetses tehtut. Seega oli karistust kergendavaks asjaoluks ka puhtsüdamlik kahetsus (
Samuti võttis kohus arvesse, et S. Chatanovi näol on tegemist füüsiliselt väga haige inimesega. Karistust raskendavaid asjaolusid
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Chatanov, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada ta süüdi kergemas kuriteos ning mõista kergem karistus, võimaldades tal kanda veel ärakandmata karistuse osa tingimisi vabaduses. Samuti palub S. Chatanov pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra. Süüdistatava seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. S. Chatanov leiab, et maakohus kvalifitseeris ta teo ebaõigesti ning mõistis talle liialt karmi karistuse. Süüdistatav märgib, et on XXX-aastane ja tal on palju haigusi. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta ei kujuta endast ühiskonnale ohtu. Maakohtu poolt mõistetud karistus, s.o 8 aastat vangistust, on S. Chatanovi jaoks eluaegne vangistus, sest kehv tervis ei võimalda tal seda lõpuni kanda. Ta viibib juba pikka aega vahi all, mis on olnud tõsiseks karistuseks toimepandu eest. Seepärast palub ta ülejäänud karistuse osa määrata kandmisele tingimisi. S. Chatanov palub anda talle võimalus veeta oma ülejäänud elu koos oma perega. Ta märgib, et pole kogu eelneva elu jooksul kuritegusid toime pannud, vaid on töötanud ja pidanud ülal perekonda. Kuriteo pani ta toime alles siis, kui poeg ta jälle läbi peksis. Süüdistatav leiab, et maakohus on ta ebaõigesti mõistnud süüdi julmal viisil tapmises. Kuriteo toimepanemise hetkel oli ta alkoholijoobe seisundis, mis tekitas muutusi tema psüühikas ja mõjutas käitumist, s.o raskendas arusaamist oma tegevusest. S. Chatanov mäletab vaid ühte lööki, oma edasist tegevust ta ei mäleta. Seega ei saanud ta aru kui palju lööke ja millisesse kehaosasse ta tegi. Ta viibis erutusseisundis ega mõistnud, mida teeb. S. Chatanov lisab, et kohus pidanuks suhtuma kriitiliselt tema eeluurimisel antud ütlustesse, kuna need ei lange kokku tunnistaja R.C. a ütluste ja muude tuvastatud asjaoludega. Maakohus aga viitas tema ütlustele, mille kohaselt tahtis ta poega tappa, ehkki kohtuistungil ta neid ütlusi ei kinnitanud. Soovi R.C. it tappa ja seda eriti julmal viisil, S. Chatanovil ei olnud. Kuna surnu ekspertiisiakti kohaselt võis surnu esialgne asend hoopide saamisel olla istuli, ei saanud ta poega lüüa siis, kui viimane magas. Kõik haavad tekitati lühikese aja jooksul ja viisid surmani, kannatanu oli keskmises joobes. Seega ei pruukinud poeg kõiki lööke tunda ning surm saabus kiiresti. Süüdistatav ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus asus seisukohale, et puuduvad tõendid, et R.C. oleks 24.10.2011 kasutanud süüdistatava suhtes vägivalda ning süüdistatav 3 ei viibinud erutusseisundis. S. Chatanov märgib, et erutusseisund on juriidiline mõiste, mistõttu selle tuvastamisel tuleb arvestada asja erisusi. Maakohus ei ole motiveerinud, miks ei saa süüdistatava käitumist kvalifitseerida
Süüdistatav lisab, et provokatsioon võib olla ka pikaajaline ja süstemaatiline, mida tuleb vaadata ühtse tegevusena, mis koosneb üksikutest vägivaldsetest või solvavatest tegevustest. R.C. kasutas süüdistatava suhtes seitsme kuu vältel, mil ta temaga koos elas, vägivalda ning sundis endaga jooma. Samuti ähvardas kannatanu süüdistatavat tappa. 24.10.2011 sundis R.C. süüdistatavat taas jooma, tiris ta jalgupidi voodilt maha ning lõi teda rindu, mille tagajärjel S. Chatanov kukkus ja lõi pea ära. Pärast seda kaotas S. Chatanov enda üle kontrolli ja lõi poega kirvega. Kuna kinnipidamise hetkel oli süüdistatav joobes, ei saanud ta esitada kaebusi temal kehavigastuste esinemise kohta. Kinnipidamise protokolli ei ole kantud andmeid süüdistatava riiete kohta, samuti tema taotluste ja avalduste kohta ega kehavigastuste kirjeldust, milliseid ta sai kukkumisest vastu kappi. S. Chatanov leiab, et sellega rikuti tema kaitseõigust. S. Chatanov väidab, et tegutses erutusseisundis ning tal ei olnud tahtlust tappa poega julmal viisil. Ta lõi poega ühel korral ja edasist ei mäleta. Süüdistatav on nõus karistust kandma, kuid palub seda tema kahetsuse ja halva tervisliku seisundi tõttu kergendada. Samuti palub ta pikendada menetluskulude tasumiseks antud tähtaega, kuna pere raske majandusliku olukorra tõttu pole neil võimalik kulusid tasuda. S. Chatanov aga viibib vanglas, kus ta ei saa töötada. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad Ringkonnakohtu 17.10.2012 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 31.10.2012. 24.10.2012 registreeriti ringkonnakohtus ringkonnaprokuröri seisukohad süüdistatava apellatsiooni kohta, millised on kokkuvõtlikult järgmised. Prokurör leiab, et apellatsioonkaebuses toodud põhjendused on kummutatud kohtuotsuses toodud järeldustega, mistõttu ta palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Süüdistatava väited olid kriminaalasja läbivaatamisel maakohtu poolt kontrollitud ega leidnud kinnitust. Maakohus tegi õige järelduse, et süüdistatava ja R.C. vahel tekkisid ühise alkoholitarvitamise ajal tülid. Kohus tegi kindlaks, et oli juhtumeid, mil kannatanu kasutas tüli käigus süüdistava suhtes ka vägivalda. Hinnates ja analüüsides süüdistatava ja tunnistaja R.C. a ütlusi, luges maakohus põhjendatult paljasõnaliseks S. Chatanovi väite, et R.C. teda 24.10.2011 alkoholi tarvitamise käigus peksis. Eeltoodu ei leidnud objektiivset kinnitust. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi tapmise toimepanemise motiivi kohta. Süüdistatav kinnitas, et lõi oma poega kirvega, lähenedes talle selja tagant. Seega läks ta R.C. kallale ootamatult. Kõik kirvelöögid tabasid kannatanut elutähtsasse organisse – pea piirkonda. Süüdistatava teo kvalifitseerimisel lähtus kohus Riigikohtu praktikast (3-1-1-116-98), mille kohaselt löökide arv, peksmise viis ja kestus ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk tõendavad tapmise toimepanemist eriti julmal viisil. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus seadusest, kannatanu ja süüdistatava isikutest, arvestas toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdistatava vastutust kergendavaid asjaolusid ning määras talle
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, Shegaep Chatanovi poolt apellatsioonis esitatu ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus S. Chatanovi süüditunnistamises
Küll aga peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada Viru Maakohtu otsus S. Chatanovile mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 24. oktoobril 2011 põhjustas S. Chatanov, lüües korduvalt kirvega pähe R.C. , viimase surma. Kuigi esitatud apellatsiooni taotluslikus osas pole välja toodud, milles seisneb apellandi konkreetne taotlus teo kvalifitseerimise osas, saab apellatsiooni sisust teha siiski järelduse, et esmalt vaidlustab S. Chatanov enda süüditunnistamist
S. Chatanov leiab, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud tema tahtlus tappa R.C. eriti julmal viisil. Esitatud väidet põhistab süüdistatav asjaoluga, et tugeva alkoholijoobe tõttu oli ta seisundis, kus tema arusaamine toimepandust oli häiritud. Alkoholijoobest tingitult mäletab ta vaid ühte kirvelööki R.C. suhtes. Nimetatust saab apellandi arvates teha järelduse, et ta ei teadvustanud endale, mitu kirvehoopi ta kannatanule üldse lõi ning seega puudus tal ka tahtlus tegutseda kannatanu suhtes eriti julmal viisil. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille kohaselt on subjektiivse külje tuvastamise põhiliseks kriteeriumiks toimepandud teo objektiivsed asjaolud. Seega tuvastamaks, kas S. Chatanovi esines tahtlus R.C. tapmiseks eriti julmal viisil, tuleb eelkõige hinnata tema käitumise objektiivset külge. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et S. Chatanov lõi R.C. it 21 korda kirvega ning põhjustas oma tegevusega kannatanule hulgalised raiehaavad näol, peas ja vasaku õla tagapinnal. R.C. surma põhjustasidki hulgalised pea raiehaavad, millega kaasusid koljuluude murrud, peaaju põrutus, verevalumid peaaju kelmete all ja vatsakestes. Ringkonnakohus osundab, et
p 1 toodud tapmise „julm viis“ peab iseloomustama isiku poolt toimepandud tapmistegu. Objektiivselt väljendub käesoleval juhul julmus kannatanule suunatud löökide arvus. Ringkonnakohus leiab, et taolises löökide arvus (21 lööki kirvega pea piirkonda) väljendub tapmisteo äärmine brutaalsus. Nimelt löökide arvus näeb ringkonnakohus S. Chatanovi poolt toimepandud süüteo toimepanemise erilist julmust. Täiendavalt lisandub sellele veel ka subjektiivne element. Kirjeldatud vigastuste tekitamisega näitas S. Chatanov enda tundetut ja halastamatut meelestatust ohvri suhtes, mis on ringkonnakohtu arvates samuti käsitletav julma teoviisina. Vastuseks apellatsioonis esitatud väitele, et R.C. oli alkoholijoobes ja võis selle tõttu mitte tunda S. Chatanovi poolt sooritatud kirvelööke, märgib ringkonnakohus, et süüdistatava poolt julmal viisil toimepandud tapmise kvalifitseerimise seisukohalt pole nimetatud asjaolul tähtsust, sest julmal viisil tapmine ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi.
kohaselt joobeseisund, mis on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest ei välista süüd. Seega, alkoholijoove, millisesse süüdistatav oli end ise viinud ja mille tõttu ta mäletab vaid ühte kirvega sooritatud lööki, ei ole ringkonnakohtu arvates aluseks, mis välistaks S. Chatanovi tahtluse panna tapmine toime julmal viisil. 5 Maakohtu istungil ja ka apellatsioonis on S. Chatanov väitnud, et R.C. it lõi ta kirvega pärast seda, kui viimane oli teda jalga rindu tõuganud ning mille tagajärjel kukkus ta peaga vastu sektsioonkappi. S. Chatanovi taolistest väidetes võib ringkonnakohtu arvates aru saada, et süüdistatava arusaama kohaselt tuleks kohtul kaaluda, kas S. Chatanov ei tegutsenud hädakaitse seisundis
Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu, s.o kõigepealt tuleb tuvastada vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ringkonnakohus leiab, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, et S. Chatanov ei viibinud R.C. it kirvega rünnates hädakaitseseisundis. Apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks R.C. tõuganud S. Chatanovit jalaga rindu nii tugevalt, et viimane kukkus peaga vastu sektsioonkappi, on kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtuvalt on 24. oktoobril 2011 kell 22.45 toimunud enne S. Chatanovi kainenemisele paigutamist tema läbivaatus ning protokollist nähtuvalt tal kehavigastusi ei avastatud. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui S. Chatanovit oleks tõepoolest jalaga lükatud ning ta oleks kukkunud vastu sektsioonkappi taoliselt, et kaotas kukkumise tagajärjel sisuliselt teadvuse (ei tea kaua ma pärast kukkumist põrandal lamasin), oleksid tal pidanud esinema kehal kas tõukamise või kukkumise tagajärjel tekkinud jäljed/vigastused, mida aga kriminaalasjas tuvastatud ei ole. S. Chatanovi väide, et temal esinenud peavigastus jäi märkamatuks seetõttu, et välisel vaatlusel polnud see tuvastatav ning ise ta sellele oma alkoholijoobe tõttu tähelepanu ei juhtinud, on asjakohatud. Juhul, kui politseitöötajad tõepoolest ei oleks märganud S. Chatanovil esinenud peavigastust, saanuks süüdistatav sellele tähelepanu juhtida järgmisel või järgnevatel päevadel. S. Chatanov seda aga teinud ei ole ning peavigastuse esinemisest avaldas süüdistatav alles maakohtu istungil. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isik jätaks politseitöötajatele koheselt teatamata fakti, mis kinnitanuks tema kaitseversiooni. Põhjendamatu on ka S. Chatanovi väide, nagu oleks maakohus oma otsuses lugenud tõendatuks R.C. poolt vägivalla tarvitamise S. Chatanovi suhtes. Vastupidi, kohus on otsuses märkinud, et S. Chatanovi sellekohased väited ei ole objektiivsete tõenditega kinnitamist leidnud (tl 156). Samas märgib maakohus, et isegi kui lugeda õigeks S. Chatanovi väited tema tõukamise ja kukkumise kohta (mida kohus tegelikkuses tõendatuks ei pea), ei esine S. Chatanovi suhtes ikkagi hädakaitseseisundit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega. Kriminaalasjas teostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis on ekspert andnud arvamuse, et kannatanu esmane asend võis olla istuv, mida kinnitab verenirede olemasolu kannatanu reite ees- ja sisepindadel. Ekspertarvamuse kohaselt kannatanu edasiselt ei liikunud ja võttes arvesse haavade paiknemist peas, võis kannatanu lamada näoga allapoole. S. Chatanovi kohtus antud ütluste kohasel istus R.C. momendil, kui ta teda kirvega lõi, elutoas ja vaatas televiisorit. Tema lähenes R.C. selja tagant ning viimane teda ei märganud. 6 Seega langevad S. Chatanovi ütlused selle kohta, et momendil, kui ta lõi kannatanut esimest korda kirvega, ta istus ning ta lõi teda selja tagant, kokku kohtumeditsiini eksperdi arvamusega R.C. vigastuste tekitamise mehhanismi, vigastuste paiknemise ning kannatanu asendi kohta vigastuste tekitamise momendil. Ringkonnakohus leiab, et situatsioonis, kus R.C. istus ning S. Chatanov lõi teda seljatagant kirvega pähe, ei ole alust väiteks, nagu oleks R.C. süüdistatavat rünnanud või oleks soovinud teda vahetult rünnata. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Chatanov ei viibinud R.C. it kirvega lüües hädakaitseseisundis. Apellatsioonis on S. Chatanov leidnud, et kohus on põhjendamatult jätnud esitamata motiivid, miks tema käitumine ei ole kvalifitseeritav
S. Chatanovi väidete kohaselt tarvitas agressiivne ja alkoholijoobes R.C. 24. oktoobril 2011 tema suhtes vägivalda, mille tõttu ta erutus ja kaotas enese üle kontrolli. Nimelt R.C. kirjeldatud käitumise pärast ta lõigi R.C. it ühel korral kirvega pähe.
näeb ette vastutuse tapmise eest, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Seega nimetatud paragrahvi esmaseks objektiivset teokoosseisu iseloomustavaks koosseisutunnuseks on tugeva hingelise erutuse seisundi olemasolu isikul. Samuti eeldab isiku käitumise kvalifitseerimine
järgi, et tugeva hingelise erutuse seisundi teke süüdlasel oleks põhjuslikus seoses kannatanupoolse vägivalla või solvamisega. Oluline on seegi, et vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale oleks vahetu. Seega, selleks, et kvalifitseerida isiku käitumine
järgi, peab isikul tekkima tugeva hingelise erutuse seisund, mis on esile kutsutud kannatanupoolse vägivalla või solvamisega ning taoline erutusseisund tekib äkki pärast vägivallaakti või solvamist. Ringkonnakohtu arvates puudub õiguslik põhjendus S. Chatanovi tegevuse kvalifitseerimiseks
järgi, sest süüdistatava käitumise objektiivse külje analüüs ei anna selleks alust. Apellatsioonis põhistab S. Chatanov temal tugeva hingelise erutuse seisundi teket asjaoluga, et R.C. kasutas tema suhtes vägivalda. Ringkonnakohus leidis juba ülal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on ümber lükatud S. Chatanovi väited, nagu oleks R.C. kasutanud
S. Chatanovi apellatsioonis esitatud väited talle mõistetud karistuse kergendamise osas väärivad ringkonnakohtu arvates aga tähelepanu. Apellatsioonist nähtuvalt taotleb S. Chatanov talle mõistetud karistuse kergendamist viisil, kus tema poolt ärakandmata karistuse osas vabastataks ta tingimuslikult karistuse kandmisest. Ringkonnakohus leiab, et S. Chatanovi tingimuslik vabastamine tema poolt ärakandmata karistuse osas ei ole põhjendatud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades S. Chatanovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid - S. Chatanov pani toime raskeima isikuvastase teo, s.o põhjustas isiku surma, kusjuures oma teoga täitis süüdistatav kuriteokoosseisu ühe kvalifitseeriva tunnuse, tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Eeltoodu ei võimalda ringkonnakohtu arvates S. Chatanovi tingimuslikku vabastamist karistuse kandmisest. Samas, arvestades S. Chatanovi isiku suhtes esinevaid erandlikke asjaolusid, on ringkonnakohtu arvates süüdistatava suhtes võimalik kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Isiku karistamise alused on sätestatud
Selle sätte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega osa
lg-s 1 nimetatud karistamise alustest seonduvad süüteo toimepanemise asjaoludega, osa aga süüteo toimepannud isikuga. Seadus ei kirjuta ette, mis laadi peavad need erandlikud asjaolud olema ning erandlike asjaolude olemasolu või puudumine on faktiline asjaolu, mis tuleb tuvastada kriminaalmenetluse käigus. RKPK otsusest nr 3-4-1-9-03 nähtuvalt on kolleegium leidnud, et Karistusseadustiku § 61 lgst 1 ei tulene, et juhul, kui asjas esinevad üksnes süüdlase isikuga seonduvad erandlikud asjaolud, puudub võimalus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. S. Chatanov on 73 aastane, seega eakas inimene. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud asjaolu S. Chatanovi seaduskuulekusele ning 24. oktoobril 2011 toimunut saab vaadelda kui ühekordset ja ootamatut hälbimist S. Chatanovi poolt omaksvõetud tõekspidamistest. Ringkonnakohus käsitleb S. Chatanovi suhtes esineva erandliku asjaoluna ka tema tervislikku seisundit. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esineb S. Chatanovil XXXX XXXXX XXXXX . Nimetatud puudest tulenevalt vajab S. Chatanov regulaarset juhendamist ja järelvalvet. 8 Ringkonnakohtu arvates ilmnevad erandlikud asjaolud ka selles, et S. Chatanovi suhtes esineb kolm kergendavat asjaolu, raskendavad asjaolud aga puuduvad. Ringkonnakohus leiab, arvestades S. Chatanovi suhtes esinevaid erandlikke asjaolusid, et tema mõjutamine edaspidi hoiduma süütegude toimepanemises on võimalik saavutada
p 1 ettenähtud sanktsiooni alammäärast lühema ajavahemiku jooksul ning seetõttu kohaldab S. Chatanovile karistuse mõistmisel
MS § 313 lg 1 p-st 7 tulenevalt võetakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas vajaduse korral seisukoht ka kohtuotsuse täitmise asjaolude suhtes. Apellatsioonis on S. Chatanov taotlenud kohtumenetluse kulude tasumise ajatamist ja seda põhjusel, et vanglas viibides ei ole ta võimeline kohtukulusid tasuma, sest ei saa pensioni. Ka ei saa ta vanglas töötada oma tervisliku seisundi tõttu. Kohtukulude tasumise ajatamine on seatud sõltuvusse mõjuvate põhjuste olemasolust. Oluline on seejuures, et taolised mõjuvad põhjused oleksid vahetult seotud süüdistatava võimelisusega kohtukulusid tasuda ja nende tasumine halvendaks märkimisväärselt tema rahaliste kohustuste kandmise võimekust. Siinjuures tuleb aga silmas pidada süüdlase varanduslikku seisu tervikuna. Kui isiku töövõimelisus ei ole tema sissetuleku teenimise peamine eeldus ja tal on ka muud vara, mille arvelt tasuda kohtukulusid, siis pole ringkonnakohtu arvates kohtukulude tasumise ajatamise eeldused täidetud. Seejuures lasub mõjuvate põhjuste tõendamiskoormis süüdlasel, ehk teisisõnu tuleb süüdlasel esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohtukulude täitmine talle käesoleval hetkel võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Käesoleval hetkel S. Chatanov tõendeid, mis annaksid ülevaate tema majanduslikust olukorrast tervikuna, kohtule aga esitanud ei ole. Seega puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul hindamisruum kohtukulude tasumise ajatamise põhjendatuse üle. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtukulude tasumise tähtaja ajatamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks S. Chatanovilt väljamõistetud kohtukulude tasumise tähtaja ajatamist. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.