Obsah (8)
§ 132§ 29§ 135§ 155§ 156§ 120§ 150§ 874-12-1980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. detsember 2012 a kell 15.00, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1980 (2860,12,000862) Kohtunik He
§ 132p 3 kohus otsustas: 1.
Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 24.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2860,12,000862 KOKS § 66³ lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteotunnused).
2. Jätta Aili Vallaotsale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud summas 326,40 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord
§ 135
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
§ 155
lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
§ 156
lg 1,
§ 135
lg 4 p 3, lg 5,
§ 120
lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest.
§ 156
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
§ 156
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud
- Aili Vallaotsale koostati 26.03.2012 väärteoprotokoll selles, et tema 08.03.2012 kella 15.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 7 nõudeid, ei välistanud koera ärajooksmist, mistõttu koer hulkus Sulbi külas ning ründas teist koera tekitades koera omanikule varalist kahju. Sellega rikkus Aili Vallaots Sõmerpalu valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 7 nõuded ja väärtegu kvalifitseeriti KOKS § 66 ³ lg 2 järgi.
- Kohtuvälise menetleja 24.04.2012 otsusega karistati A. Vallaotsa kirjeldatud rikkumise eest KOKS § 66 ³ lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut so 60 eurot.
- Aili Vallaotsa kaebuse kohaselt on otsus ebaõige, sest otsus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja faktiliste asjaoludega. Vastuolud protokolli ja tõendite vahel on järgmised: - kannatanu I. P. ja tunnistaja M. P. . ütluste kohaselt oli ründavaid koeri kaks, protokolli kohaselt üks; - 08.03 so päeval millal P. rünnati olid mõlemad koerad terve päeva kodus, emane oli toas, kuna oli jooksuaeg, isane ketis eraldi aiaga piiratud osas. Koerad lahti ei pääsenud. 09.03.2012 hommikul oli isane koer korra lahti pääsenud, tõmmanud sirgeks ketti hoidva sinkli ja aiast välja pääsenud, koer oli ära kõige rohkem tund aega. Pole laekunud infot, et selle aja jooksul oleks koer kedagi hammustanud, ehmatanud või muul viisil kahju tekitanud. Otsuses viidatakse sündmustele, mis toimusid 08.03.2012 ja selle kohta ei ole seletust võetud. Samuti jääb otsusest selgusetuks, kas karistatud on väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse eest, mis toimus 08.03.2012 või selle eest, et koer 09.03.2012 korraks lahti pääses. Tunnistajad P. elavad Tartus, Sulbi külas käivad harva, isane koer, kes oli väljas ketis muretseti septembris 2011 ja on vähe usutav, et nad teda üldse näinudki on. Karistamisotsuse motiivid on oletuslikud ja sellega on rikutud
§ 150lg 1 p 8 mõttes menetlusõigust. Kr
MS § 7 lg 3 lähtudes tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaebuse esitaja taotleb
§ 29lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist.
- Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata.
- Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 17.08.2012 määrusega rahuldati Aili Vallaotsa taotlus riigi õigusabi saamiseks kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samas määruses selgitati menetlusalusele isikule, et kulud tuleb hüvitada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
- Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 lg 2 sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Sõmerpalu vallavolikogu 30.09.2010 määrusega nr 14 kinnitatud 2
(4)Sõmerpalu valla koerte ja kasside pidamise eeskirja (eeskiri) § 3 lg 7 sätestab, et omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, mis oleks piisavalt tarastatud, vältimaks koeral võimaluse inimeste hammustamiseks, ehmatamiseks või muu kahju tekitamiseks. 8. Aili Vallaotsa vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada, et tema on oma tegevusetusega rikkunud Sõmerpalu valla koerte ja kasside pidamise eeskirja, so ei ole pidanud koera kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või piisavalt tarastatud kinnisel territooriumil. Asjaolu, et Aili Vallaotsale heidetakse ette tegevusetusest nähtub väärteo kirjaldusest, mille kohaselt :“ … ei välistanud koera ärajooksmist, mistõttu koer hulkus“. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud käituda teisiti ning konstrueerida nõutav tegu, nädates ära milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine (vt. RKL 3-1-1-80-06, p 6.1).
§ 87
järgi arutab kohus väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega ei saa kohus väljuda väärteoprotokollis esitatud kirjeldusest ja asuda ise tuvastama tegu, mida Aili Vallaots oleks olnud kohustatud tegema ning ta oleks saanud selle teo teha. Kirjelduses märgitud ei välistanud koera ärajooksmist on üldine sõnastus, millest ei saa järeldada konkreetset tegemata jäetud tegu. Väärteoprotokollis oleks tulnud konkreetselt ära näidata, kas Aili Vallaots ei hoidnud koera ketis, koeraaias, kinnises ruumis või piisavalt tarastatud kinnisel territooriumil. Väärteoprotokollis sellist kirjeldust ei ole ja kohtu poolt sellise teo tuvastamine väljuks koostatud väärteoprotokolli teo kirjeldusest ning rikuks menetlusaluse isiku kaitseõigust.
- Kohus märgib muuhulgas, et võimalik tegu, mille Aili Vallaots oleks pidanud tegema, ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest. Tunnistajate M. ja I. P. . (kannatada saanud koera omanikud) ütlustest nähtuvalt 08.03.2012 umbes kella 14 või 15 vahel ründasid tunnistajate koduõuel Aili Vallaotsa kaks koera nende koera Martat. Üks rünnakus osalenud koer oli suure karvaga, tumedate laikudega, teine hele, labradori kasvu. Koerad tulid õuele Vallaotsa maja poolt ja läksid Vallaotsa maja poole. Tunnistaja A. K. kohaselt 08.03.2012 kella 14.30 kuni 15.00-ni oli Vallaotsa pool lilli viimas, pikakarvaline koer oli õues ketis ja teine koer oli toas. Samuti selgitas tunnistaja, et Aili Vallaotsal on koerte pärast ehitatud kahekordne aed, selle ehitas jaanipäeva paiku sellel aastal, ka märtsis oli aed, kuid pärast tegi suurema aia, aed oli traatvõrgust. Menetlusalune isik ise on oma ütlustes kinnitanud, et tema koerad on valged, üks koer on pikakarvaline ja mustade käppadega, koeri hoiab 50x80 lippaias, on ka võrkaed. Koerad ei ole aiast väljas agressiivsed, kui võõras koer tuleb aeda, siis muutuvad agressiivseks. Haigusloo väljavõttes on kirjeldatud, et loom Martaga pöörduti 09.03.2012 EMÜ väikeloomakliinikusse, kliinilises ülevaatusel : koeral kaks hammustushaava selja/turja piirkonnas vasakul, üks haav parema randme piirkonnas, marrastus parema kulmu juures. Seega ei nähtu kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest ega haigusloo väljavõttest tegu, mille Aili Vallaots oleks pidanud koerte pidamisel tegema või tegemata jätnud.
- Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kuna Aili Vallaotsale koostatud väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud tegu, mida temal oleks olnud võimalik teha ja mida ta oleks eeskirja kohaselt pidanud tegema ning süüteo tunnuseid ei ole kohtumenetluses enam võimalik tuvastada, tuleb
§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada.
Menetluskulud. 11. Menetlusalusele isikule Aili Vallaotsale on määratud riigi õigusabi korras kaitsja. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb tasu suuruseks ja kulude hüvitamiseks kokku koos käibemaksuga 326,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus kuulub täielikult rahuldamisele summas 326,40 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 4 järgi kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus 3
(4)ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus on antud väärteoasjas menetluse lõpetanud. Eeltoodu alusel jätab kohus Aili Vallaotsale määratud kaitsja tasu ja kulud summas 326,40 eurot riigi kanda. Heiki Kolk kohtunik 4
(4)