← Eesti

1-12-6740/26

Obsah (6)§ 184§ 188§ 392§ 64§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-6740 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma,

§ 184

lg 2 p-de 1,2, § 188 lg 2 p 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

  1. septembri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja Elšad Mamedovi kaitsja advokaat Sergei Politšev Prokurör Anneli Pärt Elšad Mamedov, ik: 36304153718; XXXX; XXXX; emakeel: XXXX; XXXX; varasemalt kohtulikult karistatud kuuel korral Advokaat Sergei Politšev Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
  2. Maakohtu otsus Elšad Mamedovi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
  3. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2012 otsusega tunnistati E. Mamedov süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust;

§ 188

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust ning

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. Mamedovile 8 aastat vangistust. 1.1 E. Mamedov tunnistati süüdi selles, et tema, olles varasemalt karistatud Narva Linnakohtu 15.07.2004 otsusega

§ 188

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (karistusandmed kehtivad KarRS § 24 lg 1, § 25 lg 5 ja § 35 lg 2 mõttes), tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eesmärgil, omandas kindlakstegemata asjast kuni 7.12.2011 tuvastamata isikult ja tuvastamata asjaoludel narkootilisi aineid - amfetamiini, metamfetamiini, hašišit ja kanepit suures koguses, hoidis neid narkootilisi aineid enda juures ja oma elukohas Narvas aadressil XXX , samuti andis ajavahemikul alates 2011.a detsembrist kuni 2012.a jaanuarini korduvalt amfetamiini A.M. . 7.12.2011 kinnipidamisel E. Mamedovilt avastati ja võeti ära: metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet kogukaaluga 2,56 g, kus metamfetamiini puhtal kujul oli 0,20g; amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet kogukaaluga 0,52 g, kus amfetamiini puhtal kujul oli 0,031 g; 160,81 g kanepit, mis sisaldab narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2 % (1,3-2,1%). Samuti tema, tegutsedes ebaseaduslikult narkootilise aine, marihuaana suures koguses käitlemise eesmärgil, ajavahemikul 2011 juunist kuni 07.12.2011 kasvatas tema kasutuses olnud suvilamajas Narva linnas aiandusühistus XXX kanepit, kasvatatud taimed kuivatas ja hoidis neid edasise tarvitamise eesmärgil nii oma elukohas Narvas aadressil XXX , kui ka eelnimetatud suvilamajas kuni 07.12.2011 toimunud politseiametnike poolt korraldatud läbiotsimiseni, mille käigus avastati ja võeti ära kanepitaimed ja lehed kogukaaluga 3113,0 g, mis sisaldavad narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2% (1.5-2.9%). Samuti tema, tegutsedes suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja ühtlasi üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise eesmärgil ja grupis koos tuvastamata isikuga, sai Vene Föderatsioonis tundmatult isikult narkootilist ainet – amfetamiini suures koguses, peitis selle oma riiete alla teibituna keha külge ning ületas 29.01.2012 kell 18.00 selle ainega Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise piiri, kuid Narva jalakäijate tolliterminalis Narvas aadressil XXX piiripassikontrollile järgnenud tollikontrolli käigus oli avastatud ning reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti koostamise järgselt ära võetud 440.2 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, milles amfetamiini puhtal kujul oli 14% ehk 45.2 grammi. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin, samuti kanep ja selle töötlemisproduktid (s.h. hašis, marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,3 g metamfetamiinist; 1,3 g amfetamiinist; 1 g hašišist ja 5-10 g marihuaanast. Seega piisab E.Mamedovilt äravõetud metamfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks 7 inimesele; äravõetud 2 amfetamiinist 348 inimesele; äravõetud hašišist keskmiselt 5 inimesele, äravõetud marihuaanast 3274-6548 inimesele, seega piisab arvutuslikult kõigist äravõetud narkootilistest ainetest narkootilise joobe tekitamiseks 3634-6908 inimesele. Kirjeldatud tegudega pani E. Mamedov toime

§ 184lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Samuti E. Mamedov, olles karistatud Narva Linnakohtu 15.07.2004 otsusega

§ 188

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (karistusandmed kehtivad KarRS § 24 lg 1, § 25 lg 5 ja § 35 lg 2 mõttes), tegutsedes ebaseaduslikult narkootilise aine marihuaana edasise valmistamise eesmärgil, omamata eriluba ja rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud, ajavahemikul 2011 juunist kuni 07.12.2011 kasvatas tema kasutuses olnud suvilamajas Narva linnas aiandusühistus XXX kanepit, kasvatatud taimed kuivatas ja hoidis neid edasise tarvitamise eesmärgil nii oma elukohas Narvas aadressil XXX kui ka eelnimetatud suvilamajas kuni 07.12.2011 toimunud politseiametnike poolt korraldatud läbiotsimiseni, mille käigus avastati ja võeti ära kanepitaimed ja lehed kogukaaluga 3113,0 g, mis sisaldavad narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2% (1.5-2.9%). See käitumine kvalifitseeriti

§ 188lg 2 p 2 järgi.

1.3 Samuti E. Mamedov, olles karistatud Narva Linnakohtu 15.07.2004 otsusega

§ 188

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (karistusandmed kehtivad KarRS § 24 lg 1, § 25 lg 5 ja § 35 lg 2 mõttes), tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eesmärgil, 2011 talvel omandas Vene Föderatsioonis tundmatult isikult narkootilist ainet (hašiš), toimetas selle aine oma isiklikes asjades üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. 7.12.2011 kinnipidamisel E. Mamedovil avastati ja võeti ära hašiši üldkaaluga 0,51 g, kus tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli üle 0,2% (3,6%). Samuti tema, tegutsedes suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja ühtlasi üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise eesmärgil ja grupis koos tuvastamata isikuga, sai Vene Föderatsioonis tundmatult isikult narkootilist ainet – amfetamiini suures koguses, peitis selle oma riiete alla teibituna keha külge ning ületas 29.01.2012 kell 18.00 selle ainega Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise piiri, kuid Narva jalakäijate tolliterminalis Narvas aadressil XXX piiripassikontrollile järgnenud tollikontrolli käigus oli avastatud ning reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti koostamise järgselt ära võetud 440.2 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, milles amfetamiini puhtal kujul oli 14% ehk 45.2 grammi. Süüdistuse kohaselt pani E. Mamedov sel viisil toime

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4 Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt. Kohtuistungil tunnistas E. Mamedov enda süüd ning kahetses tehtut. Seega ilmneb tema süüd kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust (sealhulgas samalaadse kuritegude toimepanemise eest), seda, et E. Mamedov pani toime kolm tahtlikku esimese astme kuritegu ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. E. Mamedov on korduvalt karistatud narkokuritegude eest, sealhulgas reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta taas toime rea uusi raskeid narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegusid. 3 On tuvastatud, et E. Mamedov käitles narkootilisi aineid koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kolmele tuhandele inimesele. Ülalnimetatu alusel asub kohus seisukohale, et E. Mamedovi süüaste on väga suur.

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet ning samuti kergendava asjaolu olemasolu - mõista talle vangistus veidi alla keskmist määra, s.o 8 aastat.

§ 188

lg 2 p 2 järgi peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet ning samuti kergendava asjaolu olemasolu - mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 5 aastat.

§ 392

lg 2 p 2 järgi peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, seda, et tegemist on narkootilise aine salakaubaveoga suures koguses ning samuti kergendava asjaolu olemasolu - mõista talle vangistus keskmises määras, s.o 6 aastat. Võttes arvesse seda, et E. Mamedovile

§ 184

järgi esitatud süüdistus hõlmab ka nende narkootiliste ainete käitlemist (kanep ja amfetamiin), mis on nimetatud süüdistuses

§§ 188

ja 392 järgi, peab kohus põhjendatuks antud juhul lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja S. Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Mamedovile mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni peamised argumendid on seejuures järgmised. 2.1 Kaitsja möönab, et süüdistatavalt ära võetud marihuaana kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks mitmele tuhandele inimesele, kuid toonitab, et tõendamist ei ole leidnud see, et E. Mamedov oleks kasvatanud kanepit selle edasiandmise eesmärgil. Ümber ei ole lükatud E. Mamedovi väited selle kohta, et marihuaanat kasvatas ta vaid isiklikuks tarbeks. Ka ei ole maakohus arvestanud sellega, et kanepi puhul on tegemist kerge narkootilise ainega. 2.2 Toimetades üle piiri küll 440 grammi amfetamiini, ei põhjustanud E. Mamedov sellega teiste inimeste tervisele kahjulikke tagajärgi. Kaitsja rõhutab, et selles osas jäi süütegu katse staadiumisse. 2.3 Kuigi otsuses on viidatud E. Mamedovi puhtsüdamlikule kahetsusele, ei ole karistuse määramisel kohus seda nõuetekohaselt arvestanud. Seega on E. Mamedovile mõistetud liiga karm karistus, mis ei vasta süü suurusele. Ühtlasi märgib apellant, et kohus mõistis E. Mamedovile karmima karistuse kui seda taotles prokuratuur (vastavalt 7 aastat).
  2. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
  3. novembri 2012 määrusega määrati kriminaalasi arutamine kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega
  4. novembrini
  5. Nimetatud kuupäevaks ringkonnakohtule menetlusosaliste seisukohti ei laekunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4 Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb täielikult edutuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
  6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega (RKKKo 3-1-1-91-07). Küll on kohus kuriteo toimepanemisele järgnevate õiguslike järelmite kohaldamisel seotud kindlate (karistuse mõistmise) üldpõhimõtetega, mis oleksid väljakujunenud kohtupraktikat silmas pidades lühidalt järgmised. 4.1

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Edasiselt on kohtupraktikas pääsenud maksvusele ka arusaam, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (vt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Kuid nagu eelnevalt öeldud, ei saa karistuse mõistmisel vaadata mööda ka kuriteo toimepannud isikust endast. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et olukorras, kus isikule on varasemate karistuste kaudu antud korduvalt võimalus enda käitumisharjumusi muuta, kuid ta jätkuvalt ei ole pidanud vajalikuks enda hoiakuid korrigeerida õiguskuulekuse suunas ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, peab see asjaolu leidma raskemate karistusmeetmete näol väljenduse ka isikule mõistetavas karistuses. Iseäranis selge on see olukorras, kus need kuriteod on raskeliigilised (vt RKKKo 3-1-1-13-11, p 9.1). 5. Eelnevalt nimetatud asjaolusid silmas pidades ei näe ringkonnakohus vähimatki võimalust revideerida süüdistatavale mõistetud karistust vähemuse suunas. Seejuures märgib kriminaalkolleegium, et kuivõrd maakohus on liitkaristuse moodustamisel rakendanud

§ 64

lg-s 1 nimetatud karistuse täieliku katmise põhimõtet (nn absorptsiooniprintsiip), on esmase tähendusega E. Mamedovile

§ 184lg 2 p-de 1,2 järgi mõistetud karistus ja selle võimalik vähendamine.

Nagu öeldud, ei näe ringkonnakohus selleks mingeid võimalusi. 5.1 Esmalt tuleb nentida, et kohus on E. Mamedovile selle kuriteo eest juba mõistnud karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu on täiesti ainetu apellandi viide, nagu ei oleks maakohus karistuse mõistmisel võtnud arvesse E. Mamedovi väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust; ilma seda asjaolu arvestamata puudunuks igasugused võimalused kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda kohus käesoleval juhul tegi. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et 5 E. Mamedov realiseeris enda käitumisega kaks

§ 184

lg 2 kvalifitseerivat tunnust, mistõttu tuleb ka seetõttu tema teosüüd hinnata suureks. 5.2 Teiseks ei saa mööda vaadata ka käesoleva kriminaalasja tehioludest ning sarnaselt maakohtule tõdeb ka ringkonnakohus, et E. Mamedovi poolt käideldud narkootiliste ainete kogused olid ülisuured ning samuti ka eriliigilised. Need mõlemad nimetatud asjaolud teevad täielikult paljasõnaliseks apellandi väite, nagu olnuks narkootiline aine niivõrd suures koguses mõeldud vaid E. Mamedovile isiklikuks tarvitamiseks. Ka leiti E. Mamedovi kinnipidamisel tema valdusest lisaks narkootilistele ainetele mitu telefoni, mitu kõnekaarti ning erinevas vääringus sularaha (vt nt kd 1, tlk 62), mis viitavad üheselt sellele, et süüdistatav tegeles narkootiliste ainete käitlemisega nende edasiandmise eesmärgil tarvitajatele. Et tegemist oli E. Mamedovi väljakujunenud käitumisharjumusega, kinnitab ka tõik, et pärast seda, kui ta oli esmalt 7.12.2011 kinni peetud koos narkootiliste ainetega, kohaldati tema suhtes kõigepealt tõkendina elukohast lahkumise keeldu. See ei vääranud aga vähimalgi määral E. Mamedovi edasist kuritegelikku käitumist ning 29.01.2012 tabati ta uuesti ülisuure koguse narkootilise aine – amfetamiini - käitlemiselt, kui ta üritas seda tuua varjatult üle riigipiiri Eestisse. 5.3 Samuti märgib ringkonnakohus, et kuigi kanep võib tõepoolest kuuluda enda olemuselt nn kergete narkootikumide hulka, ei saa unustada, et paralleelselt sellega käitles E. Mamedov ka amfetamiini ja metamfetamiini, mida selline asjaolu kindlasti enam ei iseloomusta. Et E. Mamedovil ei õnnestunud neid aineid tarbijatele suunata, ei muuda talle süüks arvatud kuriteokoosseisu aspektist midagi;

§ 184on kriminaliseeritud (abstraktse) ohudelikti, mitte aga tagajärjedeliktina.

Ka need kaitsja esitatud argumendid ei ole seega asjakohased ning ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. 5.4 Kokkuvõtvalt tuleb seega sedastada, et E. Mamedov on isikuks, keda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest, mis ei ole suunanud teda aga vähimalgi määral õiguskuulekuse suunas. Ka narkootiliste ainetega kinnipidamine ning kriminaalmenetluse algatamine ei takistanud tal äärmiselt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega jätkamist. Need asjaolud kogumis teevad täielikult võimatuks süüdistatavale mõistetud karistuse revideerimise, mistõttu jääb apellatsioon täielikult tagajärjetuks. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.