1-11-11606/44

1-11-11606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11606 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Šeršeni (Šeršen) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Pavel Šeršeni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 31.10.2012 määrusega jäeti Pavel Šeršen temale Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. P. Šeršen tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 04.01.2011 ja lõpp on 04.05.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava P. Šeršeni seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leidis, et P. Šeršeni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. P. Šeršen on toime pannud esimese astme kuriteo, mis seisnes isikute grupis suures koguses narkootiliste ainete omandamises ja edasiandmises. Samuti on P. Šeršen süüdi mõistetud korduvalt väikeses koguses narkootiliste ainete edasiandmises. Peale selle on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras 21.06.2012 ning karistus on kehtiv ja väga hiljutine. Eeltoodu näitab, et P. Šeršen vaatamata lubadustele ei ole valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Võttes arvesse P. Šeršeni poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja ka kandmata karistuse suurt osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendamatuks ja enneaegseks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud, s.t. et ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest ning tal on kindel elukoht ja võimalus asuda tööle. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub P. Šeršen tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. P. Šeršen väidab, et ta kahetseb toimepandud kuritegu ning asjaolu, et ta on olnud narkosõltlane. Ta märgib, et enne narkootikumide tarvitamist elas ta seadusekuulekat elu. Käesolevaks hetkeks on ta vangistuses viibitud aja jooksul aru saanud, et tema eelnev eluviis on olnud vale. P. Šeršen väidab, et on narkootikumide tarvitamisest loobunud ja seega ei ole ta enam ühiskonnale ohtlik. P. Šeršen rõhutab, et on oluline, et tal on vabaduses olemas elukoht ja töökoht. Vabanedes soovib ta aega veeta oma kahe väikese lapsega. Määruskaebuse kohaselt on P. Šeršen saanud 21.06.2012 Tartu Vanglas hoiatuse kolmekuulise tähtaja, mis P. Šeršeni arvates näitab, et ta täidab talle ettenähtud korraldusi. Lisaks toetab Tartu Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. P. Šeršen märgib, et käitumine vangistuses on tal hea, ta osaleb aktiivselt vangla töös ja õppimises. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Šeršeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus hindab P. Šeršenil vabanedes töökoha, elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti peab kohtukolleegium positiivseks asjaolu, et P. Šeršen on seadnud endale eesmärgiks seadusekuuleka elu ning on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval hetkel on P. Šeršeni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. P. Šeršen kannab käesoleval hetkel karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on P. Šeršeni esimese kriminaalkaristusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on P. Šeršeni ära kantud karistuse aeg – peaaegu -2- 2 aastat vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega – 3 aastat ja 4 kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. P. Šeršenil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuigi talle määrati 3 ööpäeva kartserit kolmekuulise katseajaga, näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu sellegipoolest, et P. Šeršen pole isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Karistusregistri andmetel on P. Šeršeni korduvalt karistatud väärteokorras narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt hakkas P. Šeršen narkootikume tarvitama
5. aastal. Alates
6. aastast hakkas ta tarvitama süstimise teel amfetamiini. P. Šeršen tunnistab ka ise määruskaebuses, et tema õigusrikkumiste peamiseks põhjuseks on narkootikumide tarvitamine. Samas nähtub vangla kinnipeetava iseloomustusest, et P. Šeršeni hoiakud on paranenud ning ta on motiveeritud vabaduses narkootikume mitte tarvitama. Samuti on P. Šeršen motiveeritud läbima sotsiaalprogramme ning muid talle täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Sellest võib järeldada, et vangistus mõjub P. Šeršenile positiivselt ning kohtukolleegium leiab, et P. Šeršen saab edasise vangistuse ajal kinnistada oma positiivseid hoiakuid ja vähendada veelgi narkootiliste ainete tarvitamise riski. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on P. Šeršenile see subjektiivne õigus tagatud. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse otsustamisel peab kohus kaaluma kogumis KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on arvestatud nii P. Šeršeni positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt P. Šeršeni kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -3- Paavo Randma