järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati V. Podolskiyt vangistusega 6 kuud.
Podolskiyle mõistetud karistus 6 kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
Podolskiyt üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 sätestatule.
Podolskiylt ära üheks aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohus on põhjalikult motiveerinud V. Podolskiyle mõistetud karistuse liiki ja määra, sh lisakaristuse mõistmise vajadust (kohtuotsuse lk 5-6). V. Podolskiy esitas apellatsiooni, vaidlustades talle mõistetud lisakaristust. V. Podolskiy ei vaidlustanud tema süüdimõistmist ning mõistetud põhikaristust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu V. Podolskiy esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse temale mõistetud lisakaristuse osas ning vähendada talle mõistetud lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist – 6 kuuni. Apellatsioonis leiab V. Podolskiy, et talle mõistetud karistus ei vasta tema isikule. V. Podolskiy märgib, et ta tunnistab oma süüd täielikult ning see on karistust kergendavaks asjaoluks. Ta leiab, et maakohus on mõistnud talle liiga range lisakaristuse. V. Podolskiy väidab, et juhtimisõigus on talle vajalik kauba vedamisega seotud tööde tegemiseks. Samuti vajab ta juhtimisõigust, et aidata üksikut ema, kes on pensionieelses eas ning selleks, et veeta aega oma XXX-aastase XXXX mänguväljakutel, üritustel ning väljaspool linnapiire. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates V. Podolskiy poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Podolskiyle karistust mõistes põhjalikult motiveerinud lisakaristuse vajalikkust ning selle määra põhjendatust. V. Podolskiyt on varasemalt kriminaalkorras karistatud üks kord Viru Maakohtu 19.06.2009 otsusega
järgi rahalise karistusega summas 12 000 krooni ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Rahaline karistus asendati Viru Maakohtu 15.02.2012 määrusega üldkasuliku tööga. Samuti on V. Podolskiyt karistatud 18 korda väärtegude toimepanemises, sealhulgas 3 korda LS § 7419 järgi rahatrahvidega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega on V. Podolskiy suhtes varasemalt juba korduvalt kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel korral on temalt juhtimisõigus ära võetud 9 kuuks. See aga ei avaldanud V. Podolskiyle soovitud mõju, sest sellele vaatamata pani ta toime järjekordse joobes mootorsõiduki juhtimise. Seetõttu on põhjendatud V. Podolskiylt 2 juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks – 1 aastaks, sest V. Podolskiy on mootorsõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb liiklusest juhina kõrvaldada pikemaks ajaks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristus ei vasta süüdimõistetu isikule. Maakohus on lisakaristuse mõistmisel arvestanud nii toimepandud kuritegu kui ka karistuse eripreventiivseid eesmärke. V. Podolskiy poolt toimepandu ülestunnistamine ja kahetsemine on küll karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 järgi, kuid maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse täiendav vähendamine sellel alusel ei ole põhjendatud. Nimelt sätestab
lg 1 p 1, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitumiseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohtu poolt kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Seega on maakohus juba mõistnud V. Podolskiyle lisakaristuse alla sätestatud keskmise määra. Samuti on maakohus mõistnud V. Podolskiyle põhikaristuse alla
§-s 424 sätestatud keskmise määra. Seega on maakohus nii põhi- kui ka lisakaristuse mõistmisel arvestanud V. Podolskiy süüd. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. Podolskiylt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eelkõige karistuse eripreventiivseid eesmärke, s.o võimalusi mõjutada V. Podolskiyt hoiduma edaspidi joobes mootorsõiduki juhtimiste toimepanemisest. Apellatsioonis esitatud väited, et V. Podolskiy vajab juhtimisõigust kauba vedamiseks, ema aitamiseks ning XXXX ajaveetmiseks, ei kaalu üles asjaolusid, et V. Podolskiy on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobes olekus ning on sellega ohtlik nii teiste liiklejate kui ka enda elule ja tervisele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et mitmete apellatsioonis loetletud tegevuste jaoks ei ole hädavajalik juhtimisõiguse olemasolu, vaid võimalik on kasutada ka näiteks ühistransporti. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on väärteomenetluses võimalik lisakaristusena kohaldada kuni 9-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist ja V. Podolskiy suhtes on seda korduvalt kohaldatud, ei ole põhjendatud ohtlikuma teo toimepanemise eest kergema lisakaristuse määramine. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt V. Podolskiyle mõistetud lisakaristus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega ning vastab ka süüdimõistetu isikule. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks lisakaristuse mõistmise osas ning apellatsioon on ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.