lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vitali Kuznetsov tunnistati süüdi
Vitali Kuznetsov tunnistati süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Vitali Kuznetsovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Vitali Kuznetsovi karistati vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2010.a kuni 18.03.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (11 kuud 28 päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.05.2010.a. Vitali Kuznetsovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jäeti muutmata. Kinnipeetavat Vitali Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest enne olid varavastased kuriteod, viimane kuritegu on sooritatud vanglas – üldohtlik süütegu. Isik on varem korduvalt tingimisi karistatud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Vitali Kuznetsovi väärtegude toimepanemise eest 8-l korral karistatud, sealhulgas on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest ja Alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligi 2 aastat 7 kuud ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta vangistust. Vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale omandab Vitali Kuznetsov alates septembrist 2012 xxxx. Toimunud on individuaalvestlused psühholoogiga. Isik oli hõivatud vangla majandustöödel osakonna koristajana ajavahemikul 18.08.2011 – 17.08.2012. Ajavahemikul 20.09.2011 – 01.11.2011 osales kinnipeetav programmis Eluviisitreening. Kinnipeetaval Vitali Kuznetsovil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava perekond elab aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele. Käesoleval ajal elavad seal kinnipeetava õde, õepoeg, vend ja ema. Vaatamata sellele, et korter on väikese pinnaga ja ülerahvastatud, ollakse nõus kinnipeetava elama asumisega sinna peale vabanemist. Kinnipeetav lõpetas xxxx, edasi 2 kuud õppis ta xxxx koolis, kust puudumiste tõttu heideti välja. Isik suhtub õppimisse positiivselt. Riigikeelt ta ei valda, kuid tahab õppida. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud, olles enne vangistust ema ülalpidamisel. Pere majanduslikuks sissetulekuks oli kinnipeetava xxxx, vanema venna xxxx ja õe töötasu. Kinnipeetaval on maksmata hagisid summas 14351,56 eurot. Võimalikul vabanemisel on ema ja õde nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustik koosneb emast, õest, õepojast ja viiest vennast. Suhted sugulastega on head, suheldakse kirja teel. Kinnipeetava isa on surnud. Isiku tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega on toime pandud kuriteod. Enne vangistust harrastas isik riskivat ja hoolimatut elustiili. Isiku sõnul hakkas ta alkoholi tarbima 12 aastaselt. Alkoholijoobes on isikul kalduvus kuriteo toimepanemisele, samuti võib isik rikkuda avalikku korda. Isiku väitel alustas ta lahusti nuusutamist 10 aastaselt, kusjuures enne vangistust nuusutas lahustit kolm korda nädalas. Nuusutamist on põhjendanud sellega, et saab hea tuju ja näeb maailma positiivsena. 15 aastasena oli kinnipeetav proovinud amfetamiini ja kanepit ning kord kuus Ecstasyt. Viimast korda süstis kinnipeetav amfetamiini 2 a tagasi. Isiku väitel tal praegu sõltuvusprobleemi ei ole. Isikul on ebapiisavad sotsiaalsed oskused, et elada seaduskuulekalt. Ta sooritas süstemaatiliselt vargusi, mõtlemata oma tegude 3 tagajärgedele. Isik väärtustab kindla töökoha olemasolu ja oma peret. Kinnipeetav on oma süüd täielikult tunnistanud. Viru Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema L K, õde O K ja viis venda. Vitali Kuznetsovi isa V K suri, kui Vitali oli 4-aastane. Kaks Vitali Kuznetsovi venda kannavad karistust vanglas. Ema on tunnistanud, et raskused laste kasvatamisega algasid peres peale isa surma. Lapsed ema elukaaslast V, kellega emal kestis kooselu 10 aastat ja kes järgis seaduskuulekat eluviisi, südamesse ei võtnud. Ema peab oma poja kriminaalse käitumise põhjuseks teiste inimeste negatiivset mõju. Ema ja õde on valmis kinnipeetavat moraalselt toetama. Ema sõnul on Vitalil võimalus endale vormistada xxxx peale vabanemist. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks on soovitav panna talle
Vitali Kuznetsov kinnitas, et ta soovib vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneda, et näidata, et ta on paranenud. Kinnipeetava väitel on ta kõik kuriteod sooritanud alaealisena. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Vitali Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esitatud materjalidest nähtub, et Vitali Kuznetsovi on karistatud kriminaalkorras 3-l korral. Varem on ta olnud tingimisi karistatud, kuid see pole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et tegemist on ka esimese raskusastme kuriteoga, kusjuures viimane kuritegu on toime pandud vanglas. Ka vangla ei toeta Vitali Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Kuznetsov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Vitali Kuznetsov on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist katseajal ja ka vanglas. Vitali Kuznetsov kannab karistust muuhulgas
Vitali Kuznetsovi poolt toimepandud kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eeltoodu annab kohtule alust arvamuseks, et kui isik ei suuda vanglas seaduskuulekalt käituda, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht. Viru Vangla ei toeta Vitali Kuznetsovi ennetähtaegset vanglast vabastamist, sest riskiprotsendid 2 aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse osas on väga kõrged. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Vitali Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja 4 kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevaid sõltuvusprobleeme, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Vitali Kuznetsov toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Vitali Kuznetsov vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.