← Eesti

1-12-10351/5

Obsah (6)§ 199§ 209§ 64§ 65§ 346§ 70

1-12-10351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2012. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-12-10351 (11260105107) Kohtu

§ 199

lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 346 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Risto Maran, asukoht: Tartu Vangla; elukoht: XXXX, isikukood 39003262737, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral: viimati Tartu Maakohtu 31.01.2011 otsusega

§-de 209 lg 2 p 1; 213 lg 1; 25 lg 1, 2 – 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi 4 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 31.01.2011. a. väärtegude eest karistatud 5-l korral advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Risto Maran

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Risto Maran

§ 209

lg 2 p 1 ja 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista samaliigilistest karistustest liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista Risto Maranile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus lugedes mõistetava liitkaristuse täielikult kaetuks Tartu Maakohtu 31.01.

  1. a otsusega mõistetud karistusega ning mõista Risto Marani liitkaristuseks 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kahekümmend seitse) päeva vangistust. Vangistuse kandmise aega arvestada alates 31.01.
  2. a. Süüdi tunnistada Risto Maran

§ 346järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o.

320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

§ 64

lg 2 alusel viia

§ 346järgi mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 4100065035. Kui Risto Maran ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle

§ 70

alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Tsiviilhagid rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Risto Maranilt 706 (seitsesada kuus) eurot ja 86 senti L.J. kasuks ning 28 (kakskümmend kaheksa) eurot L.J. kasuks KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Risto Maranilt 608 (kuussada kaheksa) eurot ja 16 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber

  1. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-12-10351 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. Risto Maranit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega, võttis ajavahemikul 16.-17.07.2009 ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartumaal Tartu vallas XXX külas asuvast XXX talust ära L.J. kuuluvad järgnevad esemed: mootorsae Jonsered, väärtusega 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endise väärtusega 3000 krooni); nurklihvija WS 115, väärtusega 127 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti (endise väärtusega 2000 krooni); akutrelli koos laadijaga, väärtusega 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti (endise väärtusega 500 krooni); elektritrelli, väärtusega 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti (endise väärtusega 500 krooni); 2 tk Oregoni saeketti, väärtusega kokku 20 (kakskümmend) eurot ja 45 senti (endise väärtusega 320 krooni); 50-meetrit kummikaablit, väärtusega 25 (kakskümmend viis) eurot ja 56 senti (endise väärtusega 400 krooni); 1-liitrise pudeli, milles oli 0,5 liitrit bensiinisegu õli, väärtusega 2 (kaks) eurot ja 56 senti (endise väärtusega 40 krooni); kuuskantvõtmete komplekti 6 võtmega, väärtusega 7 (seitse) eurot ja 67 senti (endise väärtusega 120 krooni); 300 meetrit juhet 3x2,5 mm, väärtusega 90 (üheksakümmend) eurot ja 75 senti (endise väärtusega 1420 krooni); põrandakütteregulaatori, väärtusega 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 07 senti (endise väärtusega 580 krooni); L.J. väljastatud Swedbanga koodikaardi (rahalise väärtuseta); L.J. väljastatud Swedbanga koodikaardi (rahalise väärtuseta); maja välisukse võtme, (rahalise väärtuseta) ning päikeseprillid, (rahalise väärtuseta). Kokku põhjustas R.Maran L.J. vargusega varalist kahju 562 (viissada kuuskümmend kaks eurot ja 42 senti (endise väärtusega 8800 krooni). Sellega pani Risto Maran toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise isikute grupis, so

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Risto Maranit selles, et tema grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega, varastas 16.-17.07.2009 Tartumaal Tartu vallas XXX külas asuvast XXX talust L.J. nimele välja antud ametlikud dokumendid- ID-kaardi ja pensionitunnistuse ning L.J. nimele välja antud ametlikud dokumendid- EV passi ja pensionitunnistuse. Sellega pani Risto Maran toime ametliku dokumendi varguse, so

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Risto Maranit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadval ebaõige ettekujutuse L.J. sellega, et pakkus 05.08.2009 talle tagasi ostmiseks tema juurest eelnevalt, 16.-17.07.2009 Tartumaal Tartu vallas XXX külas asuvast XXX talust varastatud tööriistu, väites, et need asuvad Tartus Kuu tn 41 asuvas pandimajas. Selle tagajärjel andis L.J. Risto Maraniga koos olnud eeluurimisel tuvastamata isikule 2000 krooni, et nad saaksid pandimajast tagasi osta L.J. kuuluvad tööriistad, mis tegelikult pandimajas ei olnud. Kelmusega põhjustas R.Maran L.J. varalist kahju 127 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti (endise väärtusega 2000 krooni). Sellega pani Risto Maran toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, grupi poolt, so

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu.

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 209

lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista Risto Maranile karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 346

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära ehk 320 (kolmsada kakskümmend) eurot, mis viiakse

§ 64

lg 2 kohaselt täide iseseisvalt.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes mõistetava karistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust - täielikult kaetuks 31.01.2011 Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja poolt R.Maranile lõpliku karistusena mõistetud 4 (nelja) aasta 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päevase vangistusega, mille kandmise aega hakata lugema alates 31.01.2011.

§ 346

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetav rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ehk 320 (kolmsada kakskümmend) eurot, viiakse

§ 64lg 2 kohaselt täide iseseisvalt.

Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu L.J. 706,86 euro nõudes (tl 15) ja kannatanu L.J. 28 euro nõudes (tl 22). Süüdistatav võttis hagejate nõuded õigeks. Kohus rahuldab õigeksvõetud hagid TsMS § 440 lg 1 alusel. Hagi õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku on 172,71 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud on 0,45 eurot. Menetluskulude summa on 608,16 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus süüdistatava taotlusel menetluskulude tasumise ositi, sest vangistuse ajal sissetuleku puudumise tõttu ei ole süüdistataval võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Ene Muts kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.