Obsah (4)
§ 384§ 22§ 423§ 4241-09-11463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11463 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aa
§-st 390 jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Klimaševski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
§ 384
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Sergei Klimaševski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega KarS § 185 lg 3, § 121 ja § 136 lg 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 9 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati S. Klimaševski karistuse kandmise alguseks 16.02.
- S. Klimaševskilt mõisteti välja kriminaalmenetluskulud – sundraha 10 875 krooni, kaitsjatasu 793,20 krooni ja 1/3 narkootilise aine ekspertiisi maksumus 503 krooni – riigituludesse. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2010 otsusega jäeti Harju Maakohtu 17.03.2010 otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2010 määrusega mõisteti S. Klimaševskilt välja kaitsjatasu 1800 krooni. Kohtuotsus jõustus 22.11.
- Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 16.02.
- Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2010 määrus oli edastatud sundtäitmisele ning täiteasjas nr 027/2011/1241 algatati täitemenetlus 01.06.
- Menetluskulude nõude jääk on 115,04 eurot. Harju Maakohtu 17.03.2010 otsus oli edastatud sundtäitmisele ning 16.02.2011 algatati täiteasjas nr 034/2011/672 täitemenetlus. Menetluskulude nõude jääk on 917,72 eurot. S. Klimaševski esitas 19.10.2012 Viru Maakohtule avaldused, milles palub peatada 2 aastaks täitemenetluse täiteasjades nr 027/2011/1241 ja 034/2011/672, kuna vanglas viibides omandab XXXX ja osaleb XXXX kursustel. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis S. Klimaševski taotluse rahuldamata. Maakohus viitas VangS § 37 lg-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. Töötamist välistavad asjaolud on sätestatud VangS § 37 lõikes
- Maakohus leidis, et S. Klimaševski poolt esitatud taotlusest ei nähtu ühtegi VangS § 37 lg 2 p-des 1 - 4 toodud asjaolu (üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või XXXX omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav). Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama ka XXXX kursustel osaledes. Maakohus jättis S. Klimaševski kohtule esitatud taotluse täiteasjades 027/2011/1241 ja 034/2011/672 menetluskulude täitmise peatamiseks 2 aastaks rahuldamata, kuna kohtule esitatud taotlustest ei nähtu täitemenetluse ebaõiglust tema suhtes ning teisi TMS §-s 45 sätestatud asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjendatud ja seadusliku aluse taotluse rahuldamiseks. TMS §-s 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. 19.10.2012 seisuga on S. Klimaševskil täiteasjas 027/2011/1241 menetluskulude nõue 115,04 eurot täies ulatuses tasumata ning täiteasjas 034/2011/672 on menetluskulude nõue osaliselt täidetud, nõude jääk on 917,72 eurot. Viru Vanglas asuvast konto väljavõttest nähtuvalt on S. Klimaševski kontolt tehtud 01.0802.11.2012 kinnipidamisi. Samas nähtub, et tal on sissetulekuid väljastpoolt vanglat saadetavate rahaliste vahendite näol. Kinnipeetav on riiklikul ülalpidamisel ning sissetuleva raha jaotus toimub VangS § 44 kohaselt. VangS § 44 reguleerib üheselt, kuidas toimub sissetuleku (mitte töötasu) jaotus. Nimetatud regulatsioon kehtib kõigi kinnipeetavate suhtes, kaasaarvatud nende kohta, kes ei tööta. Kui süüdimõistetul ei oleks sissetulekut, siis ka vastavat rahade jaotust ei toimuks. Kokkuvõtlikult oleks S. Klimaševskilt Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2010 määrusega välja mõistetud menetluskulude tasumise peatamine ilmselgelt riigi huve mittearvestav. Isik hoiduks kõrvale nõuete tasumisest, kuigi omades seejuures rahalisi vahendeid nõuete tasumiseks. Süüdimõistetu omab sissetulekut ja nõuete katteks arvestatakse igasugune sissetulek. S. Klimaševskit on karistatud 9-aastase vangistusega ning tema karistus lõpeb 16.02.2018 ning kohtuotsust on võimalik täita kuni 22.11.
- Kohus leiab, et antud asjas täitemenetluste peatamise mõte jääb ära, kuna S. Klimaševski võlad riigi kasuks on suured ja vanglakaristuse aega on veel üle 5 aasta. Asjaolu, et S. Klimaševski kontol ei ole olnud piisavalt rahalisi vahendeid ja seetõttu ei ole saanud ka kontolt kõikide võlgnevuste katteks kinnipidamisi teha, ei anna põhjendatud alust täitmise peatamiseks. Maakohus on arvamusel, et S. Klimaševski taotlusest ei nähtu, et tal oleks kohtuotsusega ja määrusega välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumise peatamiseks -2- mõjuvat põhjust ja leidis, et pelgalt asjaolu, et süüdimõistetu kannab vangistust ja õpib XXXX, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena tema rahaliste kohustuste tasumise tähtaja peatamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud kaebuse süüdimõistetu S. Klimaševski, kes palub tühistada maakohtu määruse ning peatada temalt välja mõistetud rahaliste nõuete täitmine. S. Klimaševski väidab, et ei saa käesoleval hetkel vangistuses töötada, kuna ta omandab XXXX XXXX eriala ja käib XXXX kursustel. Ta märgib, et lõpetab XXXX õppimise detsembri teises pooles aastal 2012 ning XXXX eriala omandab ta
- aasta kevadel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta. S. Klimaševski esitas maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus, tuginedes
§-le 432 ja TMS §-le 45, jättis S. Klimaševski taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures TMS §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel. Maakohtunik on eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna.
§ 22
kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab
-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene
-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt
§-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks S. Klimaševski taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda
§-st 423 ja §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi
-is sätestatust. Kuigi maakohus on määruses lähtunud muuhulgas TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.
§ 423
sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
§ 424
sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus leiab, et S. Klimaševski taotlusest ega ka määruskaebusest ei nähtu mõjuvat põhjust temalt välja mõistetud menetluskulude sissenõudmise peatamiseks
§ 423
ja § 424 mõttes, seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et puudub alus tema taotluse rahuldamiseks.
§ 424
alusel saab kohus rahalise karistuse ja
§-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). -3- Vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks rahaliste nõuete täitmise peatamiseks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks S. Klimaševski poolt XXXX kursustel õppimine ning XXXX eriala omandamine. Töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või vara ning seega majanduslikud vahendid oma võlgade tasumiseks. Seega, kui isikul on vaatamata vangistuses viibimisele ning töökoha mitteomamisele võimalik temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid tasuda muude vahendite arvelt, ei esine tal mõjuvat põhjust temalt välja mõistetud rahaliste kohustuste täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Viru Vangla K-Raha väljavõttest nähtuvalt on S. Klimaševski igakuised sissetulekud perioodil august 2012 kuni oktoober 2012 olnud üle XXX euro kuus, mis sisaldab ülekannet N.K. ning õppetasu Viru Vanglalt. Samuti nähtub väljavõttest, et S. Klimaševski sissetulekutelt on igakuiselt tehtud kinnipidamisi nõuete fondi. Seega on S. Klimaševskil ka eelnimetatud sissetulekutest võimalik temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid tasuda. S. Klimaševski taotlusest ei nähtu muid perekondlikke või majanduslikke asjaolusid, mille tõttu tal oleks objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav talle määratud kohustusi täita. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud kuriteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Sellisteks kuludeks on antud kriminaalasjas S. Klimaševskilt välja mõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisi maksumus. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebaausa olukorraga, kus isik, kes on menetluskulude tekkimise põhjuseks, peab need kulud hüvitama. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk