lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse alguseks loeti 23.november 2010.a. Kohtuotsus jõustus 28.oktoobril 2011.a. Andrei Logvinenko karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23.novembril 2014.a. Andrei Logvinenkot ei ole varem karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrei Logvinenkol uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Andrei Logvinenkol olemas igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik ning kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekut tema sinna elamaasumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas ka garanteeritud X. Andrei Logvinenko kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Ta asuks elama oma X, kellest X. Tal on olemas garanteeritud X, kust saadav sissetulek oleks umbes X. Tal puuduvad kriminaalse taustaga tuttavad ja majanduslike raskuste ilmnemisel ei ole mõtteski ühtki kuritegu enam sooritada. Prokurör oma kirjalikus seisukohas toetab Andrei Logvinenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, arvestades eelkõige seda, et tegemist on süüdimõistetul esmase vangistusega, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on olemas tööharjumus ja kogemused ning kuriteoriske aitab maandada kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Logvinenko ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule esmane karistus. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult, talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. X. Ametnikesse suhtub ta positiivselt ja on koostöövalmis. Nii kohtule esitatud materjalide kui ka kohtuistungil avaldatu põhjal on alust arvata, et käesolevaks on süüdimõistetu oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning omab motivatsiooni edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Samuti on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, et mis aitavad toetada edaspidist seadusekuulekat elustiili. Kuna materjalidest nähtuvalt pani süüdimõistetu kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis toetab tema ennetähtaegset vabastamist kuriteoriskide maandamise läbi ka asjaolu, et vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht ja vangistusest on tal vabastusfondi kogunenud enam kui 800 eurot. Samuti on süüdimõistetu X. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust ja kandmata karistusaja pikkust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 5 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel töökoht, siis leiab kohtunik, et tagamaks ka tema reaalne X. Arvestades, et kuritegu, mille eest Andrei Logvinenko on süüdi mõistetud, oli toime padud grupis on oluline temapoolsete kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks määrata lisakohustus katseajal mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Andrei Logvinenko (IK X) temale Harju Maakohtu 26.septembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Andrei Logvinenko keha külge.
lg 4 alusel määrata Andrei Logvinenkole katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 23.novembrini 2014.a. Kohustada Andrei Logvinenkot katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
p 2 alusel hakata Andrei Logvinenko katseaega arvestama alates määruse jõustumisest. Määrata Andrei Logvinenko katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Andrei Logvinenko vangistusest peale määruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista Andrei Logvinenkolt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu viiskümmend seitse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.