4-12-3617/21

4-12-3617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-12-3617 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Kersti Särgava Väärteoasi Ivar Saartok kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2012 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,12,004372, mille kohaselt karistati I.Saartok`i liiklusseaduse (LS) § 217 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ivar Saartok, isikukood 37106060309, elukoht *, * kodanik, emakeel *keel, töökoht * Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskond, asukoht Tule põik 2 Saue linn, esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Ivar Saartok kaebus ja tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo LääneHarju politseijaoskonna 17.07.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,12,004372 ning lõpetada Ivar Saartok suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Liiklusseaduse § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
4. Otsuse jõustumisel tagastada Hiiu Autotrans OÜ-le I.Saartok sõidumeeriku kettad 11-15.
6. Edastada kohtuotsuse ärakiri I.Saartok`ile ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo LääneHarju politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 4-12-3617 Kaevatav otsus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2012.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2373,12,004372 karistati Ivar Saartok`i LS § 131 lg 1 ja EMÜ nõukogu määruse 3821/65 artikkel 15 nõuete rikkumise eest – 17.07.2012.a kell 1.55 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 19.km juhtis mootorsõidukit Volvo FM7 registreerimismärgiga *, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 11.07.2012 kell 21:00 kuni 11.07.2012 kell 23:35 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusel kehtestud nõudeid. Menetlusalune isik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse LS § 217 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Ivar Saartok`i LS § 217 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut s.o 20 eurot. Kaebus 31.07.2012 saabus kohtusse I.Saartok kaebus eelkirjeldatud kiirmenetluse otsusele /KT tl 2/, milles palub otsuse tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et sõidumeerik on õigesti täidetud, selle pöördel on märgitud puhkeaja lõpp 23.30, peale seda sisestas sõidumeeriku märkega – alustas sõitu. Lisas puhkeaja tõendi, millest nähtub, et ajavahemikul 11.06.2012 kella 00.00-11.07.2012 kella 21.00 on tegelenud muude tegevustega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /KT tl 15/ võttis alljärgneva seisukoha: Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Ivar Saartoki poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tunnistaja ütluste, teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi ning sõidumeerikus fikseeritud andmetega, millest nähtub, et kontrollimisel ei esitanud menetlusalune isik juhikaarti, salvestuslehti või digitaalset sõidumeeriku väljatrükki või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 11.07.2012 kell 21.00 kuni 11.07.2012 kell 23.35 perioodi kohta, millega rikkus salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Ivar Saartoki poolt esitatud tõend tegevuste kohta tõendab juhi muud tegevust ajavahemikul 00.00 11.06.2012 kuni 21.00 11.07.
7. Kuid I. Saartoki süüdistatakse selles, et ta ei esitanud kontrollimisel andmeid sõidukijuhi tegevuste kohta ajavahemikul 11.07.2012 kell 21.00 kuni 11.07.2012 kell 23.35 Sõidumeeriku salvestuslehelt nähtub, et salvestusleht on sõidumeerikusse sisestatud 11.07.2012 kell 23.35 ning andmed juhi tegevuse kohta ajavahemikul 21.00 kuni 23.35 puuduvad. Sõidumeerik andmeid juhi tegevuse kohta salvestatud ei ole, kuivõrd salvestuslehte õigeaegselt sõidumeerikusse ei sisestatud. Eeltoodu alusel on kohtuväline menetleja seisukohal, et I. Saartokile inkrimineeritud väärtegu on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud materjalidega, koostatud otsus on seaduslik ja vastab nõuetele. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, arutatakse kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuse korral väärteoasja kiirmenetluse otsuses oleva teokirjelduse piires. 2 4-12-3617 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteootsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg 1 ja EMÜ nõukogu määrus 3821/85 artikkel 15 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 217 lg 1 järgi. LS § 217 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise. EMÜ määruse nr 3821/85 20.12.1985 artikkel 15 punkt 7.a) kohaselt kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada punkt i kohaselt jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed. Punkti ii kohaselt juhikaardi selle olemasolul ja punkti iii kohaselt kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et I.Saartok 17.07.2012 kell 1.55 juhtis sõidukit, mis oli varustatud sõidumeerikuga. Kiirmenetluse otsuses on I.Saartok`ile ette heidetud, et ta ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 11.07.2012 kell 21:00 kuni 11.07.2012 kell 23:35 perioodi kohta. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja kohaldanud kiirmenetlust. VTMS § 55 sätestab kiirmenetluse kohaldamisea alused. Kohus leiab, et kohtule esitatud väärteotoimikust selgub, et täidetud on VTMS § 55 lg 1 p 1-3 sätestatud nõuded. Samas tuleb vaadata ka seda, kas täidetud on VTMS § 55 lg 1 kiirmenetluse kohaldamiseks sätestatud üldnõue – kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Käesolevas väärteoasjas käib vaidlus selle üle, kas I.Saartok esitas kohapeal nõutavad dokumendid 11.07.2012 kell 21-23.35 perioodi kohta. Selleks, et uurida, kas kohapeal oli väärteo toimepanemise asjaolud selged, vaatab kohus väärteotoimikut, mis sisaldab tõendeid, mis olid kogutud kohapeal ja mille alusel on tehtud kiirmenetluse otsus. Menetlusalune isik I.Saartok on andnud oma ütlused /VTT tl 3/ – „17.07.2012 politsei poolt kontrollimisel selgus, et olen valesti vormistanud töö ja puhkeaja meerikut. Edaspidi olen hoolikam“. Kohus leiab, et nendes ütlustes ei sisaldu infot selle kohta, kas isik esitas teokirjelduses näidatud perioodi kohta nõutud dokumendid või mitte, isik räägib dokumentide valesti täitmisest. Tunnistajana on kohapeal üle kuulatud ka kohtus tunnistajana üle kuulatud politseiametnik H.T /VTT tl 4-5/. H.T ütlused kattuvad väärteokirjeldusega kiirmenetluse otsusest, muid asjaolusid sealt ei selgu. VTT tl 6-7 on teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollkaart sõitjate- või veoseveol. Dokumendist nähtub, et kõik muu on nõuetekohane, vaid punkti 12.6.1 Kohustustest vabastavad tõendid kohta on tehtud märge, et see on mittenõuetekohane. Punkti 18 alla on kirjutatud 3 tundi puudu ja märge, et alustati väärteo kiirmentlust. VTT tl 8 on OÜ Hiiu Autotrans tõend selle kohta, et juht Ivar Saartok alates 11.06.2012 kell 00.0011.07.2012 kell 21.00 tegeles muude ülesannete kui juhtimisega. Seega on väärteotoimikus tõend juhi tegevuse kohta kuni 11.07.2012 kell 21.
8. Edasi VTT tl 9-10 on koopiad 15.07.2012, 14.07.2012, 13.07.2012 ja 11.07.2102 sõidumeeriku kaartide esikülgedest. 11.07.2012 kaardi esiküljelt on näha, et kaart on salvestamist alustanud kell 23.
9. Sõidumeeriku tagakülgedest koopiaid tehtud ei ole. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendites e kajastu info juhi tegevuste kohta 11.07.2012 kell 21-23.
10. Samas on tõendeid uurides ilmselge, et kogutud tõendite pinnalt ei ole infot juhi tegevuste kohta ka 3 4-12-3617 teiste ja oluliselt pikemate perioodide kohta. 13.07 ja 14.07 ketaste esiküljed on täiesti tühjad. Tunnistaja H.T on konstateerinud oma ütlustes, et I.Saartok on talle süüks arvatud väärteo toime pannud. Kuidas tunnistaja sellisele järeldusele jõudis, ei ole jälgitav. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohapeal kogutud tõendite pinnalt ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged ja ei olnud täidetud VTMS § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise üldalus. I.Saartok kinnitas kohtus, et tööaeg algas 21-st, tegi märke sõidulehele omakäeliselt, kuna viibis sõidukist eemal. Selle ketta esitas ka politseiametnikule. Mingeid muudatusi peale politseiametnikule esitamist ketastel tehtud ei ole. Ja seetõttu leiab, et kettal on 07.11.kella 21-23.35 kohta tehtud omakäeliselt märge, et see oli puhkeaeg ja ei ole rikkumist toime pannud. 12.juulil tegi ka tööd, aga see antud ketas on
11. juuli kohta. See joon on
12. juuli kell 12.00 kuni kella 23.35-ni. On märgitud need vaieldavad 2,5 tundi. 11.juuli on meeriku peal märgitud topelt, tööaeg hakkas peale tegelikult õhtul kell 21.
13. Sõidumeerik algab kell 12.00
14. juulil ja lõpeb
15. juulil kell 12.
16. Tunnistaja H.T andis kohtuistungi ütlusi, et autojuhil puudusid tõendid, mis tõendaks tema teatud tegevust teatud kellaaegadel, puudujääke oli veel aga need olid kõik samalaadsed. Protokolli tegid kronoloogiliselt esimese rikkumise kohta. Kohapeal teevad politseibussis koopiad salvestuslehtedest ja sellest poolest, kust on mingeid andmeid lugeda. I.Saartok poolt esitatud ketastel olid andmed ainult ühel pool. Tema mäletamist mööda 17.juulil sündmuskohal 11.juuli kohta esitatud ketas ei olnud selline. Ei olnud täidetud. Seda saab tuvastada, et see ei olnud täidetud. Isik alustas salvestamist 23.05
17. juulil ja lõpetas järgmisel päeval natuke enne kahtteist. Ehk pärast seda oli ta teinud muudatuse. Korrektselt oleks pidanud seal kaks eraldi joont olema. Üks salvestusleht kehtib 24 tunni kohta. Autojuht ise valib, mis kellast ta seda täitma hakkab. Selle praeguse lehe järgi tuvastab, et salvestamist on alustatud kell 23.35, lihtsalt selle eelteadmisega, et see tõend lõppes kell 21.
18. See tähendab, et selle kaardi salvestamine on alanud 23.35, s.t et kaart on pandud sõidumeerikusse
19. juulil kell 23.35 ja see on hakanud salvestama. Siit on veel näha, et autojuht on selle meerikust välja võtnud
20. juulil kell 11.50 ja seejärel on teinud käsikirjalise kande salvestuse teisele poolele. Käsikirjaline kanne on siin 12.07 kell 12.00 kuni 12.07 23.35-ni. Andmed juhi tegevuse kohta
21. juulil kella 21.00-st kuni 23.35-ni puuduvad. Arvab, et autojuht on seda käsikirjalist kannet mõelnud 12.juuli kohta. Seda asja tuleb vaadata tervikuna, tuleb kettad kõik ritta seada. Kontrolli hetkel oli olukord selline. Tähendab - kohapeal seda joont ei saanud olla (11.07 kettal) Kohapeal, kui kontrollib, siis on üldpilt ees, on see tõend, hakkavad päevad jooksma. Igal autojuhil on oma käekiri: millal ta ketast vahetab, kas tal on ainult oma auto, kas ta hoiab ketast kogu aeg sees või võtab vahepeal välja, kas ta märgib käsitsi, siis see üldpilt hakkab nagu jooksma ja mul tekib üldpilt – kõik ajavahemikud peavad olema kaetud. Kui tekib mingeid puudujääke või ei saa aru, mida autojuht on seal teinud või mõelnud, siis küsib autojuhi käest. Ei oska öelda kas selles menetluses oli see jälgitav. Kohtu nõudmisel esitas Hiiu Autotrans OÜ I.Saartok sõidumeeriku kettad 12.07, 13.07, 14.07, 15.07 /tl 39-42/. Peale eelnimetatud ketaste uurimist andis tunnistaja H.T ütlusi, et teeb kohapeal kõikidest ketastest koopiad. Võimalik, et ütles eelmine kord, et kui midagi näha ei ole, siis koopiat ei tee. Tegi kõikide ketaste esikülje koopiad. Tegi koopiad esiküljest, kus on näha ketta kuupäev. Tagumisest küljest ei tee, sest ei pea seda vajalikuks. Kui oleks olnud kõik need kettad olemas kohapeal, mis kohtus on, siis ei oleks süüteo koosseis täidetud. Aga tol päeval seda ühte ketast tal kaasas ei olnud. See ketas, mille peal on kuupäev 11.07, see ketas ongi 23 tundi ja 35 minutit
22. kuupäeva ketas. Ta küll algab
23. kuupäeval. I.Saartok selgitas, et temal olid kõik needsamad kettad kaasas ja need ka esitas politseile. Materjalidest on näha, et kõikidest ketastest ei ole koopiaid tehtud. 4 4-12-3617 Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole väärteo asjaolud selged – need ei olnud selged ei kohapeal kogutud tõendite pinnalt ega ka käesolevaks ajaks kohtus uuritud tõendite pinnalt. Kohus leiab seda eelkõige seetõttu, et tunnistaja H.T ütlustest ei tulene tõsikindlalt see, kuidas ja mis eesmärgil sündmuskohal ketastest koopiaid tehakse. Kohus leiab, et tunnistaja on selle asjaolu kohta andnud erinevaid ütlusi – kord, et tehakse koopiaid salvestuslehest ja sellest küljest, kust on andmeid lugeda. Hiljem, et tehakse koopiaid ainult kõikide salvestuslehtede esikülgedest. Eelkirjeldatud ütlused ei näita, et politseiametnikul oleks välja kujunenud alati üks ja sama praktika, kuidas sarnaseid asju kohapeal menetletakse. Kindla menetluspraktika olemasolu ja kogutud tõendite hindamine selle võimaliku praktika pinnalt annaks tagantjärgi võimaluse taastada kohapeal kujunenud olukord, kuid käesoleval juhul ei ole see võimalik. Kohus leiab, et kui kohapeal oleks tehtud koopiad kõikidest tõenditest k.a ketastest, mis juhil kaasas olid, kahepoolselt, et oleks tagatud dokumendil sel hetkel kajastunud kogu info, oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas I.Saartokil oli kohapeal esitada dokumendid 11.07.2012 kell 21-23.35 kohta. Praegu on tekkinud olukord, kus tunnistaja väidab, et teeb koopiad ketta pooltest, kus on infot. Samas on näha, et ei 13.07, 14.07 ega 15.07 ketaste tagapooltest kohapeal koopiaid tehtud ei ole, kuigi nende ketaste tagapooled on samuti täidetud. Hiljem selgitas tunnistaja, et koopiad tegigi just kõikide ketaste esiküljest. Kohus leiab, et selline ebajärjekindlus ütlustes ei anna alust tõsikindlalt uskuda tunnistaja ütlust, et 12.07 ketast I.Saartok kohapeal ei esitanud. I.Saartok kinnitab, et see ketas tal kaasas oli ja selle ka kohapeal politseile esitas. Kohtuväline menetleja korduvalt kohtuistungil väljendas, et 11.07 ketas on võltsitud. Mingeid tõendeid kohtule selle kohta aga kohtuväline menetleja ei esitanud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt selliste tõendamata väidete esitamine on lubamatu. Kohtuvälise menetleja kohustuseks on väärteomenetluses koguda nii isikut õigustavaid kui süüstavaid tõendeid ja teha kogutud tõendite pinnalt menetlusotsustus, mitte hakata menetlusalust isikut süüdistama tegudes, mida kohtuväline menetleja tõendada ei suuda. Kohus leiab ka, et olukorras, kus kohapeal tuvastati, et tegelikult oli veel perioode, mille kohta ei olnud isikul esitada dokumente, ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalust valida, et millise rikkumise kohta ta alustab menetlust ja millise kohta mitte. Süüteomenetluses kehtib vastavalt VTMS § 2 ja KrMS § 6 alusel kohustuslikkuse põhimõte - kui on tuvastatud väärteo asjaolud, on kohtuväline menetleja kohustatud toimetama väärteomenetlust, kui puuduvad mentlust välistavad asjaolud. Kui eelpoolkirjeldatud nõuet oleks täidetud, ka siis oleks ilmselgelt kergemini tuvastatav, millised tõendid kohapeal juhi poolt esstati. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei kogunud kohapeal I.Saartok`ile süüks arvatava väärteo kohta selliseid tõendeid, mis kinnitaks I.Saartok poolt talle süüks arvatava väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et süüteomenetluses ei ole piisav, et tunnistaja peas on kujunenud kohapeal arusaamine, et isik on süüteo toime pannud. Selle arusaama kujunemine peab olema ka objektiivsele kõrvalvaatajale kogutud tõendite pinnalt arusaadav. Kohus leiab, et ka kohtuliku uurimise käigus ei ole I.Saartok poolt süüteo toimepanemine tõendamist leidnud, sest kohtule esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud I.Saartok väidet, et tal olid kontrollimise hetkel kaasas kõik kohtus uuritud sõidumeerikute kaardid 11.07-15.07 kohta ja tööandja tõend. Ning ka seda väidet, et 11.07.2012 kaart on 11.07 kohta ja seal on 07.11 21.00-23.35 kohta omakäeliselt tegevus – puhkeaeg, märgitud. Tegelikult on kohtus uuritud tõendite pinnalt I.Saartok pool esitatud versiooniga nõustunud ka kohtuväline menetleja (kohtule esitatud joonis tl 60) kui ka tunnistaja H.T oma ütlustes. Asjaolu, et mingi ajaperioodi oli I.Saartok topelt täitnud (tööandja tõend ja sõidumeeriku kaart), ei ole I.Saartok`ile süüks arvatud ja see ei kuulu käesoleva väärteoasja arutamise raamidesse. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Ivar Saartok kaebus tuleb rahuldada, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,12,004372 tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna väärteo toimepanemine 5 4-12-3617 I.Saartok poolt ei ole tõendamist leidnud ja vääteomenetlus LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleb I.Saartok osas lõpetada. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 55 lg 1, 4, 132 p 3, 133, 134, 199 lg 2, LS § 217 lg
24. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6