Obsah (5)
§ 424§ 50§ 73§ 68§ 78Kriminaalasi nr 1-12-11099 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja a
§ 424järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus Jaan Nõulikku süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.novembril 2012.a kella 20:41 ajal Tartus Anne tn 2 maja juures mootorsõidukit BMW 316i reg nr XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Jaan Nõulik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks Jaan Nõulikule 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (s.t 18.-20.novembrini 2012.a), mille vältel Jaan Nõulik oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
§ 50
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Jaan Nõulikult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Lähtudes
§ 73
lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Jaan Nõulik ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jaan Nõulik tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Jaan Nõulikult KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada Jaan Nõuliku suhtes KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Jaan Nõulik on 60% ulatuses töövõimetu ja tema ainsaks sissetulekuks on pension 134 eurot. Seega on ilmne, et ettenähtud menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei ole talle jõukohane tasuda menetluskulusid 1 kuu jooksul ning tulenevalt tema taotlusest on põhjendatud anda talle seaduses ettenähtud pikem aeg menetluskulude tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Jaan Nõulik
§ 424järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust.
§ 68alusel arvata karistusaja hulka Jaan Nõuliku eelvangistuses viibitud aeg 18.20.november 2012.a., s.o kolm
(3)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks
(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.
§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jaan Nõulik ei pane kolme
(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78
p 1 alusel hakata Jaan Nõuliku katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Jaan Nõulikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks
(4)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaan Nõulik kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista Jaan Nõulikult riigituludesse menetluskuludena sundraha ükssada
(100)eurot ja kaitsja tasu viiskümmend
(50)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Jaan Nõulikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik