KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-254 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja,

-i tõlgendused mitmes aspektis ümber ja pöördus selleks koguni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Tunnistajad R.U ja M.Ring on oma ütlustes kinnitanud, et AS Jupiter Plus osas TJA-l mingeid pretensioone polnud ja dokumendid olid olemas. Vähe sellest, AS-ile Jupiter Plus väljastati olemasolevate dokumentide põhjal TJA poolt uued laoload. Samuti on tõendatud, et AS Jupiter Plus oli esitanud TJA-le loa saamiseks vähemalt taotluse, kooskõlastuste akti ja uurimistöö. Seetõttu ei saa T.Raik väita või on vastav väide ebaõige, et AS-ile Jupiter Plus laoloa väljastamiseks puudusid alused ja dokumendid. Sel põhjusel tuleb nii T.S kui ka T.Rpoolt antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt ja umbusklikult. Oluliseks peab kaitsja ka seda, et esimene luba laoplatsile väljastati AS-ile Jupiter Plus TJA poolt 02.05.

1. a ja sellest asjast saadik on AS-il Jupiter Plus olnud koguaeg kehtiv õigus ladustada oma laoplatsil pürotehnilisi aineid. Ebaloogiline on ka see, et tajudes uurimistöö mittevajalikkust ja teades, et uurimistöö koostajaks on E.Hirvesoo vend (kes kannab sama perekonnanime), esitas AS Jupiter Plus järelevalvet läbiviivale ametnikule vabatahtlikult sellise potentsiaalselt ohtliku uurimistöö ja andis veel hulganisti lisaselgitusi selle uurimistöö kohta. Juhul, kui eeldada, et AS Jupiter Plus oli teadlik töö mittevajalikkusest, siis oleks loogiline, et nad ei olnuks seda tunnistaja T.Raikile esitanud, et mitte äratada tähelepanu. AS Jupiter Plus vastupidine käitumine näitab aga seda, et süüdistatav ei aimanud seda, et uurimistöö pole vajalik ega ei arvanud, et ta on mingil moel rikkunud laolubade väljastamise menetlemise korda. Seda enam, et tunnistaja T.Raikile uurimistöö esitamise hetkel oli AS-il Jupiter Plus juba luba olemas ja neil puudus vajadus midagi TJA-le tõendada. AS-il Jupiter Plus oleks piisanud tunnistaja T.Raikile kehtivale loa esitamiseks, millest viimane järelepärimise tegemise hetkel teadlik ei olnud. Kuna 02.05.
2. a loas on pürotehnilise aine kogused arvutatud välja H.Hirvesoolt tellitud uurimistöö põhjal ja viimati väljaantud loas on TJA lähtunud 02.05.
3. a loas märgitud kogustest, siis on ilmne, et uurimistöö tulemused on ka tänapäeval paikapanevad TJA poolt kehtivate lubade väljaandmisel. Selle tõttu on kohtu järeldus uurimistöö ebavajalikkusest ebaõige. Lõhkeainete valdkond on paraku spetsiifiline ja kitsas ala. Kohtu käsitlusest ei selgu ka see, milline pidanuks olema A.T poolne õiguspärane käitumine antud olukorras. Siinkohal on oluline taas toonitada, et A.T suhtles E.Hirvesooga ametlikke kanaleid pidi ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda, et A.T ei olnud võimeline

-i sätteid iseseisvalt mõista ja neid analüüsida kinnitavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid Lõhkematerjalide valdkonna spetsialiste on vähe ja nende teenused on selle tõttu ka vaieldamatult kallid. Seda seisukohta kinnitab TJA juhi R.U ja spetsialisti M.R 29.05.

1. a ja 01.12.
2. a kohtuistungil avaldatud seisukohad. Igal ettevõttel ongi kohustus selgitada välja oma tegevusega kaasnevad võimalikud ohutegurid ja nendest 6 tulenev õige käitumine ning valdkondades, milles ei omata piisavat pädevust ettevõttesiseselt, tuleb vastavat pädevust teenuste näol sisse osta. Sellest saab järeldada, et tavaisik puutudes kokku lõhkeainete valdkonnaga vajab välist nõustamist. Seda, et isik saab ennast viia lõhkematerjalide valdkonnaga kurssi pelgalt seaduse lugemise või koolitamise teel, ei ole reaalne. Kohtuistungil märkis TJA juhataja, tunnistaja R.U, et TJA pole tuvastanud, et E.Hirvesoo oleks soosinud mõnda ettevõtet s.h AS-i Jupiter Plus. Kuna tunnistaja R.U ütlustest nähtub, et peale E.Hirvesoo lahkumist TJA-st vaadati senine haldusparktika ja kõik load ümber. Kuigi TJA uuris E.Hirvesoo tegevust ja tema poolt väljastatud lubasid, siis ikkagi mingit soodustuste tegemist tuvastatud ei olnud. Vastupidiselt nähtub tunnistaja R.U ütlustest ja ka tunnistaja M.R ütlustest, et hilisemaid lubasid hakati väljastama soodsamatel tingimustel, võrreldes E.Hirvesoo poolt väljastatud lubadega. Kui kohus ei pidanud tunnistaja R.U ja M.R poolt antud tunnistusi usaldusväärseteks, siis pidanuks ta seda KrMS § 312 p 2 kohaselt kohtuotsuses märkima ja ka põhjendama. Kuna tunnistajate ütluste kohta pole kohtuotsuses sellist märget tehtud, siis saab järeldada üksnes seda, et kohus on jätnud vastavas osas tunnistajate tunnistused lihtsalt tähelepanuta. Kaitsja leiab samuti, et kohtuotsuses (lk 53) sisalduv kohtu järeldus selle kohta, et

alamaktides toodud arvutuste tegemiseks oli võimeline taotleja ise või TJA ametnik oma ametikohustuste raames, on selgelt ekslik. Kaitsja leiab, et nii nagu ehitus- või muu projekti võib põhimõtteliselt ka ise valmis teha, ei ole selline “isetegevus” siiski ärikäibes tavapärane. Igal isikul on oma oskuste valdkond ja spetsiifika ning mingeid töid on otstarbekas tellida sisse. On oluline lisada, et eelviidatud määrust on kehtivas redaktsioonis oluliselt lihtsustatud, mistõttu praegusel hetkel oleks laoloa taotlemine ilmselt selle võrra hõlpsam. Uurimistöö oli vajalik AS-ile Jupiter Plus. AS Jupiter Plus tellis uurimistöö, et hinnata loa taotlemise vajalikkust, ehk kas olemasolevates tingimustes on laoplatsil võimalik ladustata piisavat kogust lõhkeainet või on ladustamiseks vaja püstitada lisarajatisi, mille ehitusmaksumus ei õigusta investeeringu tulemusena teenitavat tulu. Võttes arvesse eeltoodut on tähtis märkida, et uurimistöö koostati loa taotlemise menetluse väliselt, uurimistöö tulemuste pinnalt otsustati taotluse sisseandmine TJAsse ja uurimistööst ammutas TJA loa menetlemiseks vajalikku teavet. Selle tõttu ei saa väita, et uurimistöö tellimisel AS Jupiter Plus möönis, et uurimistöö tellimine tagab temale loa saamise. Taotlus loa saamiseks esitati 22.08.2007. a samas kui töövõtuleping H.Hirvesooga sõlmiti aga juba 04.07.2007. a (töö eest tasuti selle valmimisel 17.07.2007. a). Uurimistöö tellimise hetkel ei olnud AS Jupiter Plus poolt veel langetatud otsustust loa taotlemise kohta ja TJA-le polnud esitatud taotlust loa saamiseks.

§ 40

lg 1 kohaselt toimus käitamisloa otsustamine aga komisjonilise otsusega, kuhu kuulusid lisaks TJA-le ka Tööinspektsiooni, politseiprefektuuri ja päästeasutuse esindajad.

§ 40

lg 3 kohaselt loa andmise otsustamisel kontrollib komisjon lõhkematerjalilao vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Komisjoni liikmete pädevus ei ole seadusega piiritletud, mistõttu juhul, kui mistahes komisjoni liige leidis, et ladu ei ole mistahes seadusega vastavuses, siis võis see olla aluseks loa 7 väljaandmisest keeldumiseks. On oluline märkida, et toimiku 2. köite tlk 61 (vana numeratsiooni järgi tlk 248) on toodud AS Jupiter Plus 22.08.2007. a taotlus käitamisloa väljastamiseks.

§ 39

lg 3 p 1 ja 2 sätestab, et käitamisloa taotlemiseks tuleb TJA-le esitada lõhkematerjalilao pass ja lõhkematerjalilao projekt. Toimiku leheküljel 81 ja 82 on toodud ära AS-ile Jupiter Plus väljastatud käitamisluba, kuid selle väljaandmise aluseks on märgitud

§ 41

.

§ 41

reguleerib konteinerhoidlas lõhkematerjali hoidmise luba ja selle taotlemiseks on esitatud märksa lihtsamad nõuded.

§ 41

lg 2 kohaselt TJA-le esitatavas taotluses peavad sisalduma järgmised andmed: ettevõtja nimi ja aadress, lõhkematerjali hoidmise kord, konteinerhoidla, hoiupunkti või seifi kirjeldus ja asukoha andmed ja hoiustatava lõhkematerjali nimetus ja kogus. Seega faktiliselt väljastas TJA AS-ile Jupiter Plus

§ 41järgse loa konteinerhoidlas lõhkematerjali hoidmiseks.

Selle tõttu tuleks kaitsja arvates lähtuda väljastatud loa sisust mitte pealkirjast ning kohaldada loa saamise eeldustele

§ 41

lg 2 nõudeid, kuigi AS Jupiter Plus täitis heas usus rangemaid

§ 39ja 40 nõudeid.

Kaitsja arvates ka riiklik süüdistus ei ole käesoleva menetluse raames teinud vahet

§ 39ja 41 alusel väljastataval loal.

01.12.

1. a kohtuistungil on tunnistaja M.Ring märkinud, et käitlemisluba, käitamisluba ja hoiustamisluba on kõik erinevad lubade liigid. Kohtumenetluse käigus ei selgunud üheselt, et H.Hirvesoo poolt koostatud uurimistöö polnud vajalik. Töö vajalikkus on kaheti mõistetav termin. Nimelt, võib vajalikkus tuleneda taotleja vajadusest (loe: uurimistööd oli vaja AS-ile Jupiter Plus) või seadusega määratud vajadusest (loe: uurimistöö esitamine oli nõutud seadusega Uurimistöö telliti töövõtulepingu alusel isikult, kellel olid eelduslikult vajalikud võimed ja teadmised (vend, E.Hirvesoo töötas vastavas valdkonnas, oli hinnatud spetsialist ja H.Hirvesoo luges erialaseid loenguid ülikoolis). Juhul, kui töövõtja (H.Hirvesoo) poleks tööga hakkama saanud, siis olnuks AS-il Jupiter Plus õigus töö vastuvõtmisest keelduda, nõuda paranduste teostamist, alandada töö hinda, keelduda tasu maksmisest jne. Kuna töö oli teostatud AS Jupiter Plus hinnangul kvaliteetselt, siis H.Hirvesoo “ebapädevuse risk” ei realiseerinud. Juhul, kui see risk oleks siiski realiseerunud, siis oleks AS Jupiter Plus kasutanud temale VÕS-ist ja lepingust tulenevalt ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kuna AS-il Jupiter Plus oli võimalik kasutada H.Hirvesoo suhtes õiguskaitsevahendeid ja AS Jupiter Plus eeldas H.Hirvesoo pädevust, siis oli H.Hirvesoo suhtes täiendava “taustakontrolli” mitteteostamine antud olukorras põhjendatud. KarS § 293 eeldab pistise kategoorilist küsimist, mis pistise andja poolt eeldab pistise andmise möödapääsmatuse või äärmiselt suure vajalikkuse teadmise realiseerumist. Ebaloogiline oleks kogutud tõendite puhul järeldada, et enne laoloa taotluse esitamist võis AS-il Jupiter Plus tekkida veendumus, et uurimistöö eest tasumine võimaldab tal saada laoluba. Käitamisloa saamiseks pidi olema täidetud rida eeldusi, mille hulka kuulus koolituste läbimine, vajalike andmete esitamine TJA-le ning ka Politsei, Päästeameti ja Tööinspektsiooni nõuete täitmine. On ilmne, et juhul, kui Politsei, Päästeameti või Tööinspektsiooni esindaja ei oleks pannud oma allkirja järelevalve aktile, siis poleks ta 8 AS-ile Jupiter Plus igal juhul luba väljastanud. On ilmne, et AS Jupiter Plus oli teadlik sellest, et lisaks TJA-le langetab loa osas otsuse ka Politsei, Päästeameti ja Tööinspektsiooni esindaja, mistõttu ei saanud AS-il Jupiter Plus olla ootust, et uurimistöö tellimine tagab käitamisloa saamise. Eeltoodu aga välistab ekvivalentsusuhte tekkimise võimaluse ja näitab, et kohtuotsuses toodud vastav käsitlus on ekslik. Vaatamata uurimistöö valmimisele ja selle eest tasumisele, jätkas AS Jupiter Plus toimingute tegemist (riskianalüüsi koostamine, registreerimine majandustegevuse registris, pädevustunnistuse taotlemine ja väljastamine) selleks, et saada TJA-lt luba pürotehnilise aine ladustamiseks oma laos. Juhul, kui eeldada, et uurimistöö eest tasumine oli pistis, siis oleks AS Jupiter Plus poolt mistahes täiendavate toimingute tegemine loa saamiseks täiesti tarbetu, kuna luba oleks talle väljastatud üksnes uurimistöö eest tasumise fakti põhjal. Nimetatud asjaolusid pole samuti kohtuotsuses kaalutud ega arvesse võetud. Apellant leiab, et on loogikavastne eeldada, et AS Jupiter Plus andis pistist loa saamiseks, siis registreeris ennast registris, hankis pädevustunnistuse, esitas taotluse loa saamiseks ning seejärel täitis veel terve rea Politsei, Päästeameti ja Tööinspektsiooni poolt kehtestatud nõudeid. Ekvivalentsussuhte määramisel ei saa antud juhul jätta arvestamata väidetava pistise andmise järgse AS Jupiter Plus tegevusega. Uurimistöö eest tasumiseks sõlmisid H Hirvesoo ja AS Jupiter Plus töövõtulepingu ja valmis töö üleandmise-vastuvõtu akti ning AS Jupiter Plus tasus kõikide riiklike maksude ja maksete kinnipidamisega H Hirvesoole pangaülekandega ka tasu. Kuigi eelkirjeldatud ametlik vormistamine ei välista otseselt pistise koosseisu, siis näitab eeltoodu siiski seda, et AS Jupiter Plus vältis mistahes varjatud tehingute ja rahaülekannete teostamist. Kuna tasu maksmine mingil muul kujul kui ametlikult ei olnud kordagi päevakorras, siis ammutas AS Jupiter Plus sellest kindlust, et tema tegevus töö tellimisel ei ole seadusvastane. Pistise andmine eeldab teo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt loetakse kaudseks tahtluseks seda, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Antud juhul oli kaudne tahtlus, rääkimata otsesest tahtlusest aga täielikult välistatud kuna uurimistöö tellimise, vastuvõtmise ja uurimistöö eest tasumise ajal polnud AS Jupiter Plus veel isegi ametlikult alustanud loa taotlemise protsessi ehk polnud esitanud TJA-le taotlust loa saamiseks. Taotlus esitati alles 22.08.
2. a, kusjuures TJA 29.11.
3. a kirja kohaselt (kaitseakti lisa 5) loeti avaldus TJA poolt esitatuks alles 28.04.
4. a. Seega ei saanud AS Jupiter Plus kaugeltki eeldada ega pidada isegi teoreetiliselt võimalikuks, et H Hirvesoole tasu maksmine võib tuua endaga kaasa loa väljastamise. Apellant leiab samuti, et kohus pole osundanud nõutavat tähelepanu kaitsja poolt kohtumenetluse käigus avaldatud tõenditele. 18.07.
5. a pädevustunnistuse väljaandmise taotlus (lk 66), 31.05.
6. a pürotehnilise toote käitlejana registreerimise taotlus (lk 124), 07.02.
7. a taotlus lao vastavuse kontrolli pikendamiseks (lk 128), 28.04.
8. a selgitus lao valvesüsteemide kohta (lk 133), 16.02.
9. a pädevustunnistus (lk 213), 05.09.
10. a järelevalveakt (lk 55, II köide), 22.08.
11. a 9 taotlus (lk 248, II köide). Kõik nimetatud tõendid näitavad seda, et loa saamiseks toimus reaalne tegevus ning uurimistöö tellimise eest tasumine ei mänginud selles protsessis loa saamise hõlbustamise rolli. Eeltoodu viitab kohtuliku uurimise ühekülgsusele, mis on maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme (KrMS § 338 p 1-3). Samuti leiab apellant, et kohtuotsuses sisuliselt puudub järjepidev ja vastuoludeta põhjendus ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Samuti pole kohtuotsuses jätkunud ruumi ka võimalikule kuriteo aegumise käsitlusele KarS § 81 lg 1 p 2 alusel, on ju uurimistöö tellimisest ja selle eest tasumisest tänaseks möödunud juba üle 5 aasta. Tallinna Ringkonnakohtu 30.oktoobri 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 8.novembrini
12. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Prokuratuur leiab, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning seda järgneval põhjendusel. Karistusseadustiku sõnastuses ning seda kinnitavast Riigikohtu praktikast ei tulene, et pistise andja ja võtja vahel peaks olema konkreetne kokkuleppe, mis täidaks VÕS lepingule esitatavad tingimused. Konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Süüteokoosseisuks piisab ekvivalentsussuhtest pistise andja ja võtja vahel. Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteeneks tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest.1 Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Lähtuvalt eeltoodust on täiesti põhjendamatud kaitsja viited VÕS lepingu sätetele ning TsÜS regulatsioonile, milles esitatud tunnuste kohaselt peaks tuvastama pistise andja ja võtja vahelise kokkuleppe sisu. Süüdistuse kohaselt on ASle Jupiter Plus etteheidetud, et AS Jupiter ning Egon Hirvesoo olid ühel meelel, et Egon Hirvesoo poolt määratud tingimustel uurimistöö tellimine ning seeläbi talle varalise soodustuse andmine hõlbustab ASil Jupiter Plus vajalike lubade saamist Tehnilise Järelevalve Ametist. Nimetatud asjaolud on kohtumenetluses uuritud tõenditega kinnitust leidnud ning kohtuotsuse on neid käsitletud lehekülgedel 57-59 ja prokuratuur ei pea vajalikuks kohtuotsuses toodud motiivide üle kordamist. 10 E-post suhtluskanali liigina ning asjaolu, et meiliaadressid kajastasid isikute nimesid ja nimetatud meiliaadressidelt on toimunud ka muud suhtlust, ei välista kuidagi pistise andmist nimetatud suhtluskanali vahendusel. Oluline on konkreetsetes e-kirjades vahetatud vestluse sisu ning nendest tulenevad andmed isikute omavahelise suhtlemise kohta. Kohtulikul uurimisel käsitletud A T ja Egon Hirvesoo e-kirjadest ning ka A T arvutist leitud dokumentidest nähtub üheselt, et kogu suhtlus pistise esemeks oleva töö tellimise osas toimus A. T ja Egon Hirvesoo vahel. Märkimist väärib, et A T ja Egon Hirvesoo kooskõlastasid omavahel e-kirjade vahendusel nii lepingu sõlmimise, tasu maksmise kui ka selleks vajalike dokumentide vormistamise küsimusi üksnes Egon Hirvesooga. Kordagi ei ole A T suhelnud lepinguga seotud küsimustes H Hirvesooga, kes oli formaalselt teiseks lepingu pooleks. Järelikult nähtub e-kirjadest üheselt, et A T jaoks oli oluline loa saamine ning selleks oli ta nõus aktsepteerima ametniku poolseid tingimusi ka asjaolude osas, mis puudutavad varalisi suhteid seoses Egon Hirvesoo huvidega. Märkimist väärib, et A T pole meilivahetuses kordagi huvi tundnud, millistest õigusaktidest lähtuvalt ja miks oleks vajalik sellise uurimistöö tellimine. Järelikult polnud A T jaoks oluline välja selgitada, millised on seaduses sätestatud tingimused lao saamiseks, vaid oluline oli see, milliste asjaolude täitmist soovis Egon Hirvesoo. Egon Hirvesoo ja A T e-kirja vahetust on põhjalikult käsitletud kohtuotsuse lehekülgedel 4144, kus on ka motiveeritud, kuidas on see seotud pistise andmisega. A T kohtumenetluses antud ütluste kohaselt otsustati tellida uurimistöö, sest nimetatud asjaolu vajalikkust oli välja toonud Egon Hirvesoo. Samuti otsustati tellida töö Egon Hirvesoo poolt nimetatud isikult, kelleks oli H Hirvesoolt. Kui A T ASi Jupiter Plus esindajana otsustas uurimistöö tellimiseks vormistada lepingu H Hirvesooga, ei uurinud ta eelnevalt, kas H Hirvesool on vastav kvalifikatsioon ning samuti kogemus selliste tööde tegemiseks. Järelikult kinnitavad ka A T ütlused, et uurimistöö tellimise eesmärgiks Egon Hirvesoo vahendusel H Hirvesoolt oli pistise andmine Egon Hirvesoole, et seeläbi saada head suhted ametnikuga, et loa väljastamise protsess kulgeks võimalikult lihtsalt. Eluliselt pole usutav, et kui tegemist on spetsiifilise tööga, mille teostamiseks on raske inimest leida, ning isegi ülikoolist saadi vastus, et neil puudub pädev isik vastava valdkonna teostamiseks, siis otsustatakse tellida uurimistöö H Hirvesoo, kellel puudub vastav haridus ja töökogemus. Prokuratuur peab vajalikuks märkida, et kuigi omavahelises suhtluses pole otsesõnu väljendatud kokkulepet, et juhul kui uurimistöö tellitakse, siis kindlasti luba väljastatakse ning samuti pole konkreetselt välja toodud, kas ja kuidas jõuab lepingu järgne tasu Egon Hirvesooni, ei välista see ekvivalentsussuhet pistise koosseisu tähenduses Egon Hirvesoo ja ASi Jupiter Plus vahel. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt on seos hüve ja ametialase teo vahel tuvastatav lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks.2 Seega tuleb ka antud juhul hinnata sündmuste käiku tervikuna, millest nähtub, et AS 11 Jupiter Plus Tehnilise Järelevalve Ametist lubade saamisel, täitis Egon Hirvesoo poolt seatud tingimusi, mis olid seotud ametniku varalise huvi järgimisega, mis seisnes Egon Hirvesoo poolt toodud tingimustel ja korraldamisel uurimistöö tellimises. Seejuures ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks korraldama kogu uurimistöö tellimise Egon Hirvesoo kaudu, kui tema rahalised huvid poleks sellega seotud. Vastupidisel juhul oleks A T võinud pöörduda H Hirvesoo poole ning leppida kokku temaga lepingu tingimused ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise korralduse. Nimetatud asjaolud kinnitavad seega veelkord, et ASi Jupiter Plus esindaja ja Egon Hirvesoo vahel valitses ekvivalentsussuhe ning ka ASi Jupiter Plus esindaja pidas võimalikuks, et seeläbi on tegemist hüvega Egon Hirvesoole, sest millegi muuga pole asjaolude selline kulgemine eluliselt usutavalt seletatav. Nimetatud asjaolusid on põhjalikult käsitletud ka Maakohtu otsuse lehekülgedel 56-
13. Kaitsja väiteid uurimistöö koostamise vajalikkusest ei ole prokuröri arvates samuti põhjendatud. Kaitsja on tendentslikult hinanud R.Uukivi ütlusi. Tunnistaja Raigo Uukivi pole kohtuistungil kindlalt väitnud, et lähtuvalt kemikaaliseadusest oli uurimistöö koostamine vajalik. Raigo U kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohaselt oli uurimistöö ehk vajalik lähtuvalt kemikaaliseadusest, samas kinnitas ta, et lõhkematerjali seaduse kohaselt polnud sellise uurimistöö koostamine vajalik. Tunnistaja sõnul ta ise ei olnud teadlik kemikaaliseaduses olevast regulatsioonist, kuid viitas sellele, kuna keegi tema kolleegidest oli selle välja toonud kui võimaliku põhjenduse. Prokurör leiab, et kaitsja seisukohad tunnistajate ütluste mitteusaldusväärseks lugemisel pole põhjendatud, sest tunnistajat pole üle kuulatud loa väljastamise asjaolude kohta ASile Jupiter Plus, vaid tuvastamaks, milliseid dokumente oli AS Jupiter Plus esitanud loa saamiseks ning samuti uurimistöö vastavusest lõhkematerjali seadusele. Prokuratuur on seisukohal, et asjaolu, et ASi Jupiter Plus töötajad esitasid ise uurimistöö Tehnilise Järelevalve ameti ametnikele T. Raikile ja T. Sle, ei lükka kuidagi ümber seda, et uurimistöö tellimine on käsitletav muu soodustusena pistise esemena. ASi Jupiter Plus esindajad esitasid uurimistöö T. Raikile pärast laolubade väljastamist, seega pärast antud kuriteo sündmust. Järelikult ei näita uurimistöö esitamine veel ASi Jupiter Plus veendumust, et tegemist oli seadusest tuleneva nõudega, ilma milleta poleks võimalik olnud laoluba väljastada. Prokuratuur peab vajalikuks märkida, et pistise esemena on uurimistöö käsitletav seetõttu, et see on tellitud ametniku Egon Hirvesoo initsiatiivil ja korraldamisel ning uurimistöö tellimine Egon Hirvesoolt on tingitud tema ametipositsioonist ja suhtlusest ASiga Jupiter Plus. Seega sai uurimistöö tellimisega võimalikuks pistise andmine Egon Hirvesoole. Nii A T kui J. S ASi Jupiter Plus esindajatena on esitanud vastuolulisi seisukohti, miks oli olnud uurimistöö tellimine vajalik. Kohtueelses menetluses antud ütlustest, mis on kohtuistungil avaldatud, tuleneb, et nõue uurimistöö tellida tuli Egon Hirvesoolt. 12 Kohtuistungil on isikud andnud vastupidiseid ütlusi, väites, et ASi Jupiter Plus majandustegevuse planeerimine tingis uurimistöö tellimise. Samas ei suutnud A. T ega J. S kohtuistungil esitada veenvaid põhjendusi oma ütluste muutmiseks. Vastuoluline on ka kaitsja väide, mille kohaselt pidas AS Jupiter Plus vajalikuks tellida uurimistöö spetsialistilt, mitte aga ise seda koostada. Tulenevalt A T kohtuistungil antud ütlustest ei tundnud ta huvi H Hirvesoo hariduse ega vastava töökogemuse vastu ning järelikult pole põhjendatud väide, et töö otsustati tellida H Hirvesoolt kui oma valdkonna hinnatult spetsialistilt. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad üheselt, et ainsaks põhjuseks, miks otsustati töö tellida, oli Egon Hirvesoo vastav nõue ning ASi Jupiter Plus soov saada seeläbi head suhted ametnikuga, et hõlbustada ASile Jupiter Plus laolubade saamist. Nimetatud asjaolu on kohtuotsuses põhjalikult käsitletud lehekülgedel 53-
14. Prokuratuur märgib, et kuigi süüdistuses toodud lubade osas on AS Jupiter Plus esitanud Tehnilise Järelevalve ametile taotluse alles 22.08.2007 ning uurimistöö tingimuste arutamine ja tellimine toimus juba mais 2007, ei saa eelkirjeldatust teha järeldust, et uurimistöö tellimine pistise esemena polnud seotud konteinerihoidla käitamisloaga nr 1/2008 ning lõhkematerjali konteinerihoidla kasutusloaga. Nagu juba eelnevalt kajastatud A T ja Egon Hirvesoo meilivahetusest ilmneb, algas nendevaheline suhtlus seoses vajalike lubadega lõhkematerjali hoiustamiseks väljaspool laoluba juba 2007.a veebruaris ning uurimistöö tellimise küsimuste aruteluni on jõutud 2007.a mais. Järelikult oli laoloa teema aktuaalne juba enne taotluste esitamist. Asjaolu, et pistise esemena käsitletav uurimistöö on tellitud enne taotluste esitamist, näitab, et AS Jupiter Plus soovis saavutada olukorda, kus ametiasutusega asjaajamine kulgeks võimalikult soodsalt, olles eelnevalt tulnud vastu ametniku soovidele ning täites tingimusi, millega on seotud ametniku huvid. Kaitsja on apellatsiooni punktides 55-58 välja toonud, et kuna AS Jupiter Plus pidi lisaks uurimistöö tellimisele täitma ka lõhkematerjali seadusest tulenevad tingimused, mis on eelduseks vastavate lubade väljastamisele, siis järelikult polnud uurimistöö käsitletav pistisena, sest kui uurimistöö eest tasumine oli pistis, siis oleks ASi Jupiter Plus poolt mistahes täiendavate toimingute tegemine loa saamiseks olnud täiesti tarbetu, kuna luba oleks väljastatud uurimistöö eest tasumise akti põhjal. Kaitsja eeltoodud käsitlus on vastuolus KarS § 297 ning samuti Riigikohtu praktikaga. (RKKK 3-1-1-118-06). Pistise puhul on teoks, mille ametiisik toime paneb, seaduslik tegu ning järelikult ei välista pistise koosseisu asjaolu, et ASil Jupiter Plus tuli täita tingimusi, mis olid vajalikud nende andmiseks. Kui süüdistuses toodud load oleks väljastatud nende lubade andmiseks toodud tingimusi rikkudes, tõusetuks küsimus altkäemaksust. Järelikult on kaitsja väide, et AS Jupiter Plus poolt täiendavate tingimuste täitmine lisaks uurimistöö tellimisele välistaks pistise koosseisu, asjakohatu ja vastuolus karistusseadustikuga. Lisaks on kaitsja apellatsioonis välja toonud, et kohus on rikkunud kriminaalmenetluse norme, sest kohtuotsuses sisuliselt puudub järjepidev ja vastuoludeta põhjendus ning 13 kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja on Harju Maakohtu otsusele ette heitnud, et kohtuotsuses pole jäetud ruumi võimalikule kuriteo aegumise käsitlusele KarS § 81 lg 1 p 2 alusel, kuna uurimistöö tellimisest ja selle eest tasumisest möödunud üle viie aasta. Kaitsja apellatsioonist ei ilmne põhjendusi, et esimese astme kohtuotsus on motiveerimata. Apellatsioonist nähtub üheselt, et kaitsja ei nõustu kohtu põhjendustega, mis pole hinnatav põhjenduste puudumisena. Samuti on jäetud kaitsja poolt apellatsioonis motiveerimata, milles seisneb resolutiivosa mittevastavus tõendamiseseme asjaoludele. Kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Käesoleval juhul on kohtuotsuse resolutiivosa loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega ning kaitsja lihtsalt ei nõustu nendega, mistõttu on põhjendamatu kaitsja väide kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest. Põhjendamatud on ka kaitsja viited võimalikule aegumisele, sest vastavalt KarS § 81 lg 5 p 2 ja 4 aegumine katkeb seoses süüdistava kohtu alla andmisega ning kohtulikul uurimisel süüdistava ülekuulamisega. Käesoleval juhul on AS Jupiter Plus antud kohtu alla 25.10.2010 ning viimati on AS Jupiter Plus süüdistatavana üle kuulatud 28.05.
15. Aegumise katkemisel hakkab aegumine uuesti kulgema eelnimetatud menetlustoimingu tegemisest. Järelikult ei ole käesolevaks hetkeks ASile Jupiter Plus etteheidetud süütegu aegunud. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuigi kaitsja toob apellatsiooni lõpposas välja, et alternatiivse taotlusena kergema karistuse mõistmise, siis apellatsioonis on täielikult põhjendamata, miks esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus pole kooskõlas seaduse nõuetega ning mis asjaolud põhistaksid kergema karistuse mõistmise. Lähtuvalt eeltoodust palub prokurör jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ning esimese astme kohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, samuti prokuröri poolt esitatud kirjalike seisukohtadega, tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks välja öelda oma arvamuse vaidlustatud maakohtu otsuse kohta Riigikohtu otsuse 3-1-1-22-10 p.8.1 valguses. Kohtukolleegiumi arvates peaks peale nimetatud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohti ja juhiseid olema absoluutselt välistatud sellised kohtuotsused nagu seda on vaidlustatud kohtuotsus. Nii on vaidlustatud kohtuotsuse kogumahuks 60 lehekülge. Sellest mahust 3 lk on kohtuotsuse sissejuhatav osa ja süüdistuse ümebrkirjutus, seejärel üle 7 lk on kopeeritud süüdistatava esindaja poolt maakohtus antud ütlusi ja viimane sõna, mis osaliselt on esitatud “meie” vormis 14 e. tegemist on sisuliselt kohtuistungi protokolli kopeerimisega. Sellele järgneb kopeeritud tekst kaitsja poolt kohtuvaidluste käigus kohtuistungi protokollile lisamiseks esitatud kaitseteesidest – kokku 12 lk. Edasi kopeeritakse kohtuotsusesse 13 leheküljele tunnistajate ütlused kohtuistungite protokollidest ning jõutakse 35 leheküljeni. Seejärel märgib kohus, et järgnevad kohtu seisukohad, millistele kohus on jõudnud tõendite hindamise tulemil. Kohtuotsuse lugejale võib jääda mulje, et maakohus on justkui prokuröri seisukohad kaitsja teeside tsiteerimise kõrvale unustanud tsiteerida. Kuid nii see ei ole, kõik mis maakohus on kohtuotsuses esitanud oma seisukohtadena, on tegelikult prokuröri süüdistuskõne teeside kordamine ja seda kopeerimise teel, isegi numeratsioon ühtib ja paljuks ei ole peetud veekord tsiteerida süüdistatava esindaja ja tunnistajate ütlusi. Samuti on avatud pistise andmise-võtmise süüteokoosseisu obligatoorsed tunnused ja tsiteertiud Riigikohtu seisukohti. Maakohus on pidanud vajalikuks osa tekstist esitada rasvases trükis, kuid mida sellega rõhutada tahetakse jääb otsuse lugejale arusaamatuks ning on teada vaid otsuse kirjutajale endale. Suur osa e. enamus n.ö. maakohtu seisukohtadest on pühendatud Egon Hirvesoo süü tõendamisele – tema ametisiikuks olemine, mille üle ei vaielda, temale etteheidetud käitumise analüüs jms. Egon Hirvesoo suhtes pidas maakohus võimalikuks lõpetada kriminaalmenetluse KrMS prg. 202 alusel. Määruses, millega maakohus kriminaalmenetluse E.Hirvesoo osas lõpetas, maakohtu põhjendusi selles, et E.Hirvesoo kuriteo on toime pannud, sisuliselt ei ole. Seda, et oportuniteediga saab lõpetada kriminaalmenetlust vaid teo osas, mis on kuritegu, vaidlust olla ei saa. Põhjendused, mis võinuksid või pidanuksid sisalduma vastavas määruses on esitatud kohtuotsuses, kus E.Hirvesoo süüküsimust ei otsustata. Otsuse sisust lähtudes võib väita, et sisuliselt kinnitatakse seda, et tegemist on sedavõrd omavahel seotud tegudega, millistele karistusõigusliku hinnangu andmine eraldi lahendites on võimatu. Maakohus on sisuliselt oma otsusega seda piisavalt tunnistanud, kuid siis tulnuks enne prokuröri taotluse rahuldamist E.Hirvesoo suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks, seda küsimust ka kaaluda. KrMS prg. 202 lg 5 kohaselt on kohtul õigus ka taotlusega mitte nõustuda. Pistise ja altkäemaksu andmise- võtmise asjades on kohtukolleegiumi arvates see eriti oluline, sest tegemist on sedavõrd omavahel seotud süülise käitumisega, et ühe poole süü tuvastamatus mõjutab paratamatult ka teise poole käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut. Kohtukolleegiumi arvates ei tundu eriti veenvana seisukoht, et riigiametis töötava ametiisiku initsiatiivil alguse saanud pistise võtmine on sedavõrd erineva või sisuliselt olematu avaliku huviga võrreldes eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja tegevuse kaudu avatud juriidilise isiku tegevusega, et selline erinev karistusõiguslik kohtlemine õigustatud oleks. Samas ei tunnista kohtukolleegium maakohtu otsust absoluutselt motiveerimatuks, mis võiks sel põhjusel välistada kohtuotsuse seaduslikkuse KrMS prg. 339 lg 2 p.7 mõttes ning sel põhjusel kohtuotsuse tühistamise ja veelkordse tagastamise maakohtule arutamaks seda veel kolmandat korda. Tegelikult ei ole praktikas üldse mitte välistatud, et maakohus nõustub esitatud süüdistusega ja prokuröri seisukohtadega ning prokuröri motiveeringuga ja seetõttu ongi kohtu seisukoht sarnane prokuröri omaga. Eriti on see nii põhjendatud süüdistuste puhul. Samas kohtukolleegium 15 leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, mis on põhjustatud tõendite äärmiselt ühekülgsest ja puudulikust hindamisest. Kohtukolleegium leiab, et uue otsusega tuleb süüdistatav õigeks mõista kuna käesolevas kriminaalasjas kogutud, maakohtu poolt uuritud ja maakohtu otsuses tsiteeritud-esitatud tõendid ei võimalda nende igakülgse ja objektiivse hindamise tulemil teha maakohtuga sarnast järeldust süüdistatava süü osas e. süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtukolleegiumi sellekohased põhjendused on järgmised. 2) Otsustamaks kohtu all oleva AS Jupiter Plus süüküsimuse üle tuleb lähtuda A.Tle omistatud tegevusest. A.T suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud 3.11.2009.a. KrMS prg.202 alusel. Süüline tegu, mille osas menetlus lõpetati on määruse kohaselt kvalifitseeritud KarS prg. 297 lg 1 järgi. Riigikohtu otsuses 3-1-1-137-04 p.-s 17 on selgitatud, et juriidilise isiku süüditunnistamisele ja karistamisele ei pea kohustuslikus korras eelnema või sellega samaaegselt toimuma ka juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja süüditunnistamine ja karistamine. Kahtlemata on võimalik näiteks olukord, mil juriidilise isiku juhtivtöötaja suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel, juriidiline isik aga tunnistatakse süüdi ja teda karistatakse. Seega on käesoleval juhul täidetud eeldus juriidilise isiku süüditunnistamiseks ja karistamiseks, sest kohtukolleegiumi arvates ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades kuidagi võimalik väita, et A.T ei tegutsenud AS Jupiter Plus huvides. Küll oli kohtukolleegiumi arvates A.Tl kohtus tunnistajana ülekuulamisel õigus kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning tal oli KrMS prg. 71 lg 2 p.-st 2 tulenevalt õigus ka ütluste andmisest keelduda. 29.05.2012.a. kohtuistungi protokollist ei nähtu üheselt, et talle oleks seda selgitatud. Temale õiguste ja kohustuste selgitamine, samas muuhulgas ka ütluste andmisest keeldumise eest hoiatamine võimaliku kriminaalvastutusega on protokollis kajastatud trafaretse lausena ja samasuguselt nagu ka teiste tunnistajate puhul. Samas märgib kohtukolleegium, et ei saa lähtuda eeldusest, et A.T ja E.Hirvesoo on nõustunud endi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega e. sisuliselt võtnud neile inkrimineeritud tegevuse ja nende tegevuse kuriteoks tunnistamise omaks ja sellega on justkui kaudselt ka juba lahendatud juriidilise isiku süüküsimus. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohtu all oleva isiku süüküsimuse lahendamisel on kohtul otsustusõigus igat liiki kohtuotsuse tegemiseks e. nii süüdimõistva otsusega nõustuda, kui ka teha õigeksmõistev otsus. AS Jupiter Plus süüküsimust lahendav kohus ei ole seotud ka E.Hirvesoo ja A.T käitumisele antud karistusõigusliku hinnanguga. Selleks, et tunnistada AS Jupiter Plus süüdi pistise andmises olukorras, kus sisuliselt objektiivset käitumist, mida AS-le Jupiter Plus etteheidetakse, sisuliselt ju keegi ei vaidlustagi, tuleb kohtukolleegiumi arvates põhirõhk asetada küsimusele, mis siis süüdistuse versiooni kohaselt on pistise esemeks ja kas on tõendatud ekvivalentsussuhe, mis saab eksisteerida vaid selle mõlemapoolse tunnetamisega. Seega, kas ja kuidas on tõendatud just AS Jupiter Plus poolt ekvivalentsussuhte tunnetamine, kui seda väidetakse esinevat. Nii süüdistus (süüdistuskõne teesid ja prokuröri poolt apellatsioonimenetluses esitatud kirjalik seisukoht), kui ka süüdistusel rajanev maakohtu otsus on sisustatud rohkete Riigikohtu seisukohtadega erinevatest lahenditest, kus 16 selgitatakse nii altkäemaksu kui ka pistise andmise võtmise teokoosseisu obligatoorseid tunnuseid, s.h. vastuseid küsimustele, mis on altkäemaksu või pistise esemeks, mida tähendab ja kuidas tõendada ekvivalentsussuhet, kuidas piiritleda altkäemaksu pistisest jne. Need seisukohad on kõik õiged ja nende vastu ei saa vaielda ka apellatsioonikohus, kuid kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-57-10 juhtinud tähelepanu sellele, et Riigikohtu seisukohtade n.ö. automaatne kohaldamine saab toimuda vaid olukorras, kus tuvastatakse sarnased tehiolud selle lahendiga, millele viidatakse. Muudel juhtudel on sellised viited sisutud. Kohtukolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul maakohtu otsusesse sissekirjutatud Riigikohtu seisukohtadega kuidagi lugeda automaatselt tõendatuks AS Jupiter Plus süüd. Vaidlustatud kohtuotsuses on kohtukolleegiumi arvates tõesti räägitud nii „maast, kui ilmast“, kuid asjakohaseid ja konkreetset situatsiooni puudutavaid seisukohti või arutlusi, mis kuidagi võiksid kohtuotsuse lugejas tekitada arusaama, et süüdistatav on pistise andja – otsus ei sisalda. Kohtukolleegiumi seisukohast on vaidlustatud kohtuotsusega võimalik tuvastada E.Hirvesoo käitumises korruptiivse teo tunnuseid ja maksimaalselt seda, et Egon Hirvesoo poolt on toime pandud ametialane kelmus ja sellisel juhul on AS Jupiter Plus kannatanu. Just selle kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohast omaks määravat tähtsust asjaolu, kas uurimistöö koostamine enne loa saamist oli E.Hirvesoo poolne nõue või oli see AS Jupiter Plus seisukohast neile vajalik töö ja see toimus nende initsiatiivil. Sellele küsimusele vastamine annaks vastuse küsimusele, kas E.Hirvesoo viis eksitusse A.T, kui väitis, et tegemist on obligatoorse eeldusega loa saamisel. Olenemata aga sellest, kas uurimistööd nõudis E.Hirvesoo või olid selles toodud numbrilised näitajad vajalikud AS-le Jupiter Plus, ei anna vastus sellele küsimusele veel põhjust väita, et AS Jupiter Plus tegutses arusaamas, et neile ei ole vaidlusaluses töös esitatud uurimust üldse vaja ja nad maksid 12000 krooni pistist ametiisikule. Kui maakohus ja prokurör seda väidavad, siis peaksid nad vastama küsimusele, miks olukorras, kus isik teab, et uurimistöö oli ainult n.ö. konspiratsioon tegelikult antavale pistisele, esitas sellesama töö tunnistaja T.Raikile. Kohtukolleegiumi arvates on tegemist sellise objektiivse käitumisega, mis on arvestatav süüküsimuse lahendamisel ja seda just subjektiivse teokoosseisu tõendamisel. Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsuse põhirõhk asetatud E.Hirvesoo käitumises kuriteo tuvastamisele – et ta oli ametiisik, et taotletava loa andmine kuulus tema ametiülesannete hulka, et ta käskis tellida A.Tl oma vennalt uurimistöö, mis on vajalik eeldus loa saamisel, kuid mis tegelikult ei ole vajalik, et ta vahendas uurimistöö tellimist AS Jupiter ja H.Hirvesoo vahel, et ta tegelikult vormistas selle töö ise ja seda ka sisuliselt tööd tegemata, vaid kopeeris selle töö, et tema sai ka suurema osa rahasummast, millise AS Jupiter Plus kandis tehtud töö eest H.Hirvesoole. A-le Jupiter Plus heidetakse põhiliselt ette seda, et ta tellis töö, mis ei olnud vajalik, ei kontrollinud H.Hirvesoo kompetentsust sellise töö tegemiseks. Samas aga väidetakse, et kõik need numbrilised näitajad, mis töös kirjas võinuks välja tuua ka AS Jupiter Plus ise e. siis, et sellise töö tegemiseks pole üldse mingit eriharidust vaja. 3) Kohtuotsusest loeb kohtukolleegium välja süüdistatava süü osas vaid järgmised järeldused ja need on sõnastatud otsuse lk. 57 lõpp ja 58 ning kõlavad 17 järgmiselt - A T poolset ekvivalentsussuhte tajumist näitab tema poolne nõustumine Egon Hirvesoo ettepanekuga tellida uurimistöö just Egon Hirvesoo poolt määratud isikult, kuna eelkõige tahtis seda Egon Hirvesoo, kes seadis uurimistöö tellimise laoloa saamise eelduseks. Läbi eelkirjeldatud tegevuse tajus A T, et juhul, kui ta uurimistöö tellib, siis ta ka loa saab, kuigi konkreetselt tuvastamata, millisest õigusakti nõudest tuleneb vastava uurimistöö tellimine. AS Jupiter Plus esindajate väited, et hiljem leidis nimetatud uurimistöö rakendust AS Jupiter Plus tegevuses ei oma tähtsust, sest see ei olnud põhjuseks, miks uurimistöö telliti. Uurimistöö tellimise ainsaks eesmärgiks oli saavutada ametniku äraostetavus, mille tulemusena kindlustada laoloa saamine…..(täpselt sama sõna-sõnaline järeldus on kirjas prokuröri poolt maakohtule esitatud süüdistuskõne teesides lk. 11 alt teine lõik). See, kas uurimistöö reaalselt teostati, ei välistata uurimistöö tellimise käsitlemist pistise esemena, sest seeläbi sai ametnik varalist hüve. Tuvastamaks, kas uurimistöö koostamist ametniku või ametniku poolt määratud isiku poolt saab käsitleda pistisena, tuleb hinnata, kas uurimistöö teostamise kaudu sai ametnik hüve, mida tal muidu poleks võimalik olnud saada ning kas temalt töö tellimise on tinginud tema ametniku positsioon, mitte objektiivsed asjaolud. Käesoleval juhul on kindlaks tehtud, et nimetatud uurimistööd ei olnud lao taotlemiseks vaja ning sellega anti üksnes lisasissetuleku võimalus Egon Hirvesoo `le ja H Hirvesoo `le. Seejuures omab tähtsust ka asjaolu, et nimetatud isikud ei olnud antud valdkonna eksperdid, kes oleksid saanud seda teenust avalikult pakkuda. H Hirvesoo oli uurimistöö teostamise ajal üliõpilane ning talle polnud vastavas valdkonnas väljastatud ka ühtegi tunnistust, mis kinnitaks tema kvalifikatsiooni. Egon Hirvesoo oli ametiisik, kes ei saanud reklaamida ennast kui isikut, kes teostab väljapoolt ametiasutust uurimistöid, mis on seotud tema ametialase tegevusega. Selline Egon Hirvesoo käitumine oleks vastuläinud tema tegevusena ametnikuna ning oleks ohtu seadnud tema töötamise võimaluse ametnikuna (rasvane trükk on maakohtu interpretatsioon ja tekst on üle võetud sõna-sõnalt prokuröri poolt maakohtu istungil esitaud süüdistuskõne teeside lk.12 ülevalt teine lõik). Kohtuotsuse lk. 59 on paigutatud tekst, mis on üle võetud prokuröri samadest süüdistusteesidest lk.12-13 ja mis peaks kajastama maakohtu arusaama pistise andja subjektiivsest koosseisust ning milline on A.T puhul väljaloetav vähemalt kaudse tahtlusena järgnevast tema tegevusest - A T teadis, et Egon Hirvesoo on ametiisik, nimetatud asjaolu järeldub juba tema ütlustest, milles toob välja, et pöördus Egon Hirvesoo poole Tehnilise Järelevalve Ametisse, sest Egon Hirvesoo `l oli pädevus lõhkematerjaliseaduses ettenähtud lubade väljastamiseks. Järgnevalt tuleb näidata, et A T pidas vähemalt võimalikuks, et andis varalist soodustust ning möönis seda. Nimetatud asjaolu kinnitavad A T ütlused kui ka A T ja Egon Hirvesoo vaheline kirjavahetus, kus arutatakse, miks tuleb uurimistöö tellida ning edasi järgneb konkreetne kokkuleppimine uurimistöö tellimise, tasustamise ja vormistamise osas. Samuti tuleneb Jevgeni S `i ütlustest, et otsustus tellida uurimistöö Egon Hirvesoo kaudu ei olnud AS Jupiter Plus`i poolt vastu võetud, vaid oli sisuliselt tehtud Egon Hirvesoo initsiatiivil. Lähtuvalt eeltoodust on 18 tuvastatud, et A T oli teadlik, et laoloa tellimiseks on vajalik eelnevalt tellida uurimistöö Egon Hirvesoo poolt nimetatud tingimustel ehk teisisõnu Egon Hirvesoo poolse ametialase teoga on seotud uurimistöö tellimine, mis koostatakse H Hirvesoo nimel. Seejuures võiks tekkida küsimus, kas A T AS Jupiter Plus esindajana pidas võimalikuks, et soodustust sai Egon Hirvesoo. Käesolevas kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et A T suhtles kõigis lepingut puudutavates küsimustes, nii lepingu sõlmimise, tasu maksmise ning selleks vajalike dokumentide osas üksnes Egon Hirvesoo `ga, mitte H Hirvesoo `ga, kes oli formaalselt teiseks lepingu poolest. Järelikult pidas A T võimalikuks, et nimetatud uurimistöö tellimisega on seotud Egon Hirvesoo huvid. Seejuures pole oluline, et A T teaks, kas ja kuidas need konkreetsel juhul väljenduvad ehk teisisõnu, kuidas paraneb seeläbi Egon Hirvesoo varaline olukord, kas H Hirvesoo kannab talle mingi summa üle või muul viisil. Seega on tõendatud ka A T `u subjektiivne koosseis. 4) Ehk siis, kõik see, mis saab olla apellatsioonimenetluse esemeks e. AS Jupiter Plus süüküsimuse otsustamine, on paigutatav pisut rohkem, kui ühele leheküljele ja kuna tegemist on prokuröri süüdistuskõne teesidega, siis olenemata, et apellatsioonimenetluse esemeks on otsustada maakohtu otsuse seaduslikkuse üle, kuuluvad tegelikult kõik etteheited süüdistuse poolele. Ja kogu eelöeldu tragi-koomiline pool, kui üldse midagi sellist saab Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuse kohta öelda, seisneb selles, et sellises kohtuotsuses, kus ei ole mitte ühtegi rida maakohtu enda mõtet või järeldust püütakse arutleda tõsiselt selle üle, kelle poolt oli tegelikult koostatud vaidlusalune uurimistöö, kas selles on kasutatud koostajana allkirjastatud isiku seisukohad või kuuluvad need hoopis pistise võtjaks tunnistatud isikule ja kas üldse on tegemist töötegemisega või on tegemist n.ö. copy-pastega eelmisest samasisulisest tööst (kohtuotsuse lk.45). Mis puudutab küsimust, kas tellitud uurimistöö ka reaalselt valmis tehti, saab vastus sellele olla vaid jaatav. Uurimistöö reaalset tegemist ei mõjuta kohtukolleegiumi arvates sellised tegurid nagu seda on suuremas osas teksti e. põhja kopeerimine sarnasest varemtehtud tööst. Tänapäeva arvutiajastul on sellised võtted aktsepteeritavad. Mitte eriti oma töö valdkonnast eemaldudes märgib kohtukolleegium, et puutub päevast-päeva kokku olukorraga, kus ühe ja sama advokaadi poolt koostatud määruskaebus või näiteks karistuse kergendamiseks esitatud apellatsioon on eelmise koopia v.a. nimed ja kuupäevad ja milliseid on võimalik nende absoluutse sarnasuse tõttu juba peast refereerida. Olenemata sellest kuulub advokaadi töö tasustamisel. Sellisel viisil töö tegemine ei anna alust rääkida veel fiktsioonist e. sellest, et n.ö. kaante vahele pandi lihtsalt mingi tekst ja eelnevalt sõlmiti ka fiktiivne leping varajamaks pistise andmist. Seda, et uuring ka reaalselt teostati, seda on oma 19.
16. 2011.a. otsuses üheselt kinnitanud ka Riigikohus, märkides p.-s 13, et samuti nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et AS Jupiter Plus juhataja J. S.-i ja H. H. vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel on uuring ka reaalselt tehtud ja AS-le Jupiter Plus üle antud. Need kaudsed tõendid, mis võivad viidata nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu puudumisele süüdistatavate käitumises, on kohus jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta. 19 5) Veel lubab vaidlustatud maakohtu otsus teha järelduse, et käesolevas asjas Riigikohtu poolt 19.12.2011.a. tehtud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad, milliseid võiks hinnata nagu „väikseid spikreid“, ei ole absoluutselt arvestatud. Oluline on viidatud Riigikohtu otsusest välja tuua mõned tähtsust omavad seisukohad Nii märgib Riigikohus, et ühekülgselt on hinnatud AS Jupiter Plus esindaja, samuti tunnistajate A.T, R.U ja M.R ütlusi selle, et tellitud uurimistöö oli AS-le Jupiter Plus vajalik, hindamaks lao rajamise või alternatiivina lao rentimise rentaablust ja et uute lubade väljastamisel võeti aluseks seesama väidetavalt puudulik luba ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon. Maakohus on jätnud hindamata ka mitmed kaudsed ja dokumentaalsed tõendid, millel võib olla tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Nii on komisjon, koosseisus Põhja Politseiprefektuuri, Põhja-Eesti Päästekeskuse ja Harjumaa Tööinspektsiooni esindaja, inspekteerinud AS Jupiter Plus pürotehniliste toodete ladu aadressil XXX XXx XXXXXXX ja tunnistanud lao ohuklassiga 1.3 ja 1.4 toodete hoidmiseks kasutuskõlblikuks. Samuti nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et AS Jupiter Plus juhataja J. S.-i ja H. H. vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel on uuring ka reaalselt tehtud ja AS-le Jupiter Plus üle antud. Need kaudsed tõendid, mis võivad viidata nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu puudumisele süüdistatavate käitumises, on kohus jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta. Maakohus on oma otsuses neidsamu ütlusi ümber kirjutanud kaks kuni kolm korda lehekülgede kaupa, kuid mingit hinnangut neile antud ei ole. Ainuke erinevus, mis nende ütluste osas võrreldes Riigikohtu poolt osundatud varemtehtud maakohtu otsusega esineb on see, et kohus on süüdistatava esindaja ja tunnistajate ütluste ümberkirjutamise lõppu märkinud oma arusaama nende ütluste usaldusväärsuse kohta. Süüdistatava esindaja ja A.T ütluste puhul on siis märgitud, et kohus ei pea nende poolt väidetud ütluste muutmise põhjust osas, mis puudutab seda, kas uurimistöö tellimine oli E.Hirvesoo nõue või AS Jupiter Plus enese huvi ja initsiatiiv eluliselt usutavaks. Olenemata sellest, et otsusesse on korduvalt refereeritud nii süüdistatava esindaja kui ka tunnistaja A.T ütlused täies mahus, tugineb maakohtu seisukoht nendele ütlustele usalduväärsuse hinanngu andmine vaid ainult ühele asjaolule – ütluste muutmine osas, mis puudutab seda, kas uurimistöö telliti põhjusel, et seda n.ö. nõudis E.Hirvesoo või oli see AS Jupiter Plus enda soov – mis nagu kohtukolleegium juba varem märkis, ei ole määrav süüdistatava süüküsimuse otsustamisel. Ainuüksi kahtlus selle asjaolu kohta antud ütluste õigsuses, ei anna veel alust mitte arvestada tõendite hindamisel ülejäänud nende isikute poolt antud ütlusi, mis on siiski olulised süüküsimuse otsustamisel. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis; ringkonnakohus leiab, et ka üksiktõendit tuleb käsitleda terviklikult ning seega ei saa ka ühte isikulist tõendiallikat käsitleda lähtuvalt põhimõttest „kas kõik või mitte midagi“ (sellist seisukohta toetavad ka Riigikohtu otsuse 3-1-1-15-12 p-des 23-24 ning 3-1-1-85-07 p.8.3). Isikulised tõendiallikad ning nende poolt avaldatud teabe usaldusväärsuse küsimus tuleb seega asetada tõendite terviklikku konteksti, arvestada nende andmise asjaolusid, tähendust tõendiallika enda jaoks, arvestada tuleb mh nendes ütlustes sisalduvat detailirohkust, isiku poolt edastatavat teavet tuleb kõrvutada teiste uuritud tõenditega jne. Ehk teisisõnu – kriminaalkolleegiumi hinnangul on 20 võimalik olukord, kus isiku ütlused kohtus loetakse teatud osas tõele mittevastavaks, teatud muus küsimuses aga jätkuvalt asjakohaseks ning usaldusväärseks. Oluliseks tunnismärgiks selle kohta, et isik annab (vähemalt osaliselt) tõele vastavaid ütlusi, peetakse erialakirjanduses sedagi, kui ütlustes sisaldub samaaegselt isikut ennast süüstav/inkrimineeriv teave ning isik on teadlik enda ütluste sellisest tähendusest. Käesoleval juhul ei ole kohus lugenud usaldusväärseteks süüdistatava esindaja ja tunnistaja A.T ütlusi osas, millised vähemalt nende arvates ja tegelikult ka süüdistuse poole arvates mõjutavad neile inkrimineeritud tegevust. Sarnaseid seisukohti on apellatsioonikohtud oma otsustes ka varem tunnistanud ning need on väljendatud jõustunud kohtuotsustes, millistele esitatud kassatsioonid ei ole Riigikohtult menetlusluba saanud (1-11-7347;1-08-3124). Teiste tunnistajate ütluste tsiteerimise lõpus on rasvases trükis ära toodud fakt, et tunnistajaid on hoiatatud valeütluste ja ütluste andmisest keeldumise tagajärjed. Sellest teeb kohtukolleegium järelduse, et maakohus siiralt arvas, et see ongi tõendite hindamise protsessi jälgitavaks tegemine kohtuotsuse lugejale. Nii see loomulikult ei ole ja ei saagi olla. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, mida saab lugeda tõendite hindamiseks. Nii on Riigikohus oma otsuses 3-1-1-41-12 öelnud, et KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt RKKKo 3-1-1-85-00 ja 3-1-1-47-04). Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab eelöeldu vältimatult ka seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale süüdistatavale omistatud kuriteo. Ainult sellisel juhul on kohtukaebemenetluses võimalik kontrollida kohtu siseveendumuse kujunemist olukorras, kus kohtumenetluse pooled vaidlustavad näiteks kohtuotsust KrMS § 321 lg 2 p 4 mõttes vaid osaliselt. Maakohtu otsust lugedes tekib selle lugejal ainult üks ja pidev tunne – et leheküljed on järjekordselt segi läinud või hakkab lugeja ise peast segi minema, sest pidevalt on tunne, et alles oli seesama tekst. Analüüsitud ei ole tõendeid üheski Riigikohtu poolt oluliseks peetud asjaolu valguses. 6) Kogu sellest vaidlustatud kohtuotsusesse kirjutatud ja ka süüdistuse teesides ning prokuröri poolt esitatud seisukohas olevast mõtete rägastikust peab kohtukolleegium vajalikuks n.ö. välja noppida järgmised tähtsust omavad asjaolud. Süüdistuse järgi on pistise võtja Egon Hirvesoo ja pistise esemeks peetakse uurimistöö tellimist. Kuigi AS-le Jupiter Plus esitatud süüdistusest on raske välja lugeda, mida süüdistus peab pistise esemeks e. süüdistuses ei ole see selgelt välja kirjutatud. Küll tuleneb see üheselt prokuröri süüdistuskõne teesidest (lk. 12, 4 jne) ja on seega äramärkimist leidnud ka vaidlustatud kohtuotsuses (lk.58) ja prokuröri poolt apellatsioonimenetluses esitatud 21 seisukohtades. Uurimistöö tellimist H.Hirvesoolt peetakse soodustuse andmiseks ametiisikule e. E.Hirvesoole. Soodustuseks loetakse aga seda, et AS Jupiter Plus andis ametiisikule, kes muidu poleks oma ametiseisundist tulenevalt saanud sellist tööd teha, lisateenistuse saamise võimalust. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri ja maakohtu käsitlus sellest, mida tuleks pistise esemena vaadelda, ei haaku täiel määral süüdistusakti tekstiga ega ole järjekindel. Käsitades pistise esemena soodustust, mis tulenes ametiisikule antud lisateenistuse võimalusest, pidanuks see selgesõnaliselt olema väljendatud ka esitatud süüdistuse tekstis. Pistise eseme selge välja kirjutamine süüdistuses omab olulist tähtsust kaitseõiguse seisukohast (Riigikohtu otsus 3-1-1-68-11 p.10.1;10,2). Kohtukolleegium leiab, et pistise andmise ja võtmise puhul saab olla vaid ühine pistise ese. Absoluutselt on välistatud, et pistise andjale inkrimineeritakse pistise andmisena uurimistöö tellimist ja pistise võtjale raha 8000 krooni. Just selliselt on aga süüdistused esitatud käesoleva juhul Vähemalt on selliselt E.Hirvesoole esitatud süüdistus mõistetav apellatsioonikohtule ja just selliselt on süüdistusest aru saanud ka Riigikohus. Viimatiöeldu on selgelt väljaloetav käesolevas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu otsuses, kus muuhulgas on kirjeldatud ka E.Hirvesoole esitatud süüdistust. 7) Ekvivalentsussuhte tunnetamine AS Jupiter Plus poolt on prokuröri hinnangul tõendatud sellega, et AS-le Jupiter Plus ei olnud uurimistöö tellimine vajalik, et A.T ei uurinud, milline on H Hirvesoo, kellega vastav leping töö tegemiseks sõlmiti, haridus ja et A.T teadis Egon Hirvesoo kaudu H Hirvesoolt tööd tellides, et H Hirvesoo on Egon Hirvesoo vend. Ka leiab prokurör, et seda, et tegelikult teeb tellitava töö ära Egon Hirvesoo, et seda pidi A.T aru saama sellest, et suhtlus käis ainult Egon Hirvesooga. Kohtukolleegiumi arvates ei tõenda loetletud asjaolud ekvivalentsussuhte esinemist. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks prokuröri seisukoht ja maakohtu järeldus selles osas, et AS-le Jupiter Plus ei olnud uurimistöö tellimine vajalik. Esiteks märgib kohtukolleegium, et kui lähtuda süüdistuse versioonist, mida on tunnistanud ka maakohus ja nimelt, et E.Hirvesoo nõudis uurimistöö tellimist, siis see ei tõenda veel AS Jupiter Plus süüd. A.T pöördus ametiasutusse ametiisiku poole ja tal oli täielik alus eeldada ametiisiku kompetentsust lahendatavas küsimuses. Piisavalt on kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustest selge, et ajal, mil arutatavad sündmused arenesid ei olnud TJI-s ühtset praktikat, seadusi oli palju, palju erinevaid mõisteid, ametnikud lugesid seadusi erinevalt ja hilisemalt muutus nii selle ametkonna nimi, kui sealne halduspraktika. Võib ju arutleda selle üle, kas E.Hirvesoo ametiisikuna oleks pidanud kõiki õigusakte hästi tundma jne. Kuid see ei ole kohtukolleegiumi arvates oluline AS Jupiter Plus süüküsimuse otsustamisel. Paraku ei garanteeri isiku ametiisikuks olemine ja spetsialistina töötamine veel tema võimet orienteeruda tänapäeval mitmeti mõistetavates seadustes. Samasuguseid näiteid võib tuua ka teistest valdkondadest, kasvõi prokuratuurist või kohtust, kus samuti erinevad prokurörid - kohtunikud saavad seadustest erinevalt aru või vahel ei saagi aru. See ei välista nende töötamist ausate riigiametnikena. Igal juhul on kohtukolleegium veendunud, et selleks, et saada luba pürotehnika ladustamiseks, tuleb arvestada paljude näitajatega. Ei ole võimalik, et see lihtsalt ladustatakse kuskile ohtu ja riske hindamata. Eluliselt 22 ei ole selline asi mõeldav. Ja E.Hirvesoo asi olnuks A.Tle selgeks teha, et seda võib teha mitmel moel, tellida vastav töö, ise arvutada või arvutavad TJI spetsialistid. Loomulikuna tundub kohtukolleegiumile ka AS Jupiter Plus väide, et see oli nende huvi vastav analüüs teha. Tõsiseltvõetav ei ole seisukoht, mille kohaselt seatakse töö vajalikkus kahtluse alla seetõttu, et AS Jupiter Plus oleks võinud ise arvutused teha aga kuna nõustus uurimistöö tellida ja selle eest maksta, et siis ta on pistise andja. Näiteks kasutab Tallinna Ringkonnakohus koristusfirma teenuseid ja nende teenuste eest makstakse. Julgelt võib väita, et vähemalt 90% kohtumaja töötajatest oskavad ka ise koristada, kuid oluline pole see, oluline on, kas see kuulub nende tööülesannete hulka. Käesolevas menetluses pole kordagi väidetud, et kõigi vajalike arvutuste tegemine oli A.T tööülesanne. Ka ei tõenda kohtukolleegiumi arvates nõutavat ekvivalentsussuhet fakt, et AS Jupiter Plus ei kontrollinud, kas H.Hirvesool, kes teostab uurimistöö on olemas vastav haridus. Ka see on n.ö. vahepealne asjaolu, mis mingilgi määral ei tõenda pistise andmiseks vajalike tõendamisasjaolude esinemist. Esiteks, veelkord märgib kohtukolleegium, et kogu süüdistusversioonist lähtudes ei oma H.Hirvesoo haridus mingit tähtsust. Ühelt poolt väidetakse ju seda, et AS Jupiter Plus teadis, et H.Hirvesoo ei tee tellitud tööd, vaid selle koostab E.Hirvesoo. Kui aga väita, et AS Jupiter Plus tegutses teadmises, et töö teeb H.Hivesoo e. isik, kellega sõlmiti ka vastav leping ja kellele raha maksti, siis samas väidetakse ju ka seda, et AS Jupiter Plus võinuks üldse ise vastavad mõõtmised ja arvutused teha – seega ei ole H.Hirvesoo haridus süüdistuse tõendatuse seisukohast tähtis. Ka ei loe kohtukolleegium ei süüdistusest ega kohtuotsusest välja seda, et kui H.Hirvesoo oleks kõrgharitud vastava ala spetsialist, et siis ei oleks kõigi muude samade asjaolude esinemisel tegemist süüdistuse poole arvates pistise andmise-võtmisega. Prokurör märgib oma vastuses apellatsioonile, et eluliselt pole usutav, et kui tegemist on spetsiifilise tööga, mille teostamiseks on raske inimest leida, ning isegi ülikoolist saadi vastus, et neil puudub pädev isik vastava valdkonna teostamiseks, siis otsustatakse tellida uurimistöö H Hirvesoo, kellel puudub vastav haridus ja töökogemus. Esmakordselt viitas sellisele tegurile nagu seda on elulise usutavuse aspekt tõendite hindamisel Riigikohus oma otsuses 3-1-1-74-05 ja selgitas, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtukolleegium on seisukohal, et teatud asjaolude esinemise üldise tõenäosuse hindamisel ei saa lähtuda prokuröri või kohtuniku kriminaalmenetluslikust kogemusest, vaid tuleb lähtuda tavalise elukogemusega isiku seisukohast. Vaieldamatult on isikutel, kes oma töös pidevalt puutuvad kokku kuritegudega ja muuhulgas on n.ö. oma silmaga näinud olukordi, kus inimesed oma liigsest usaldusest ka ametiisikute vastu ja suhteliselt kergekäeliselt tegutsedes jäävad ilma oma varast ka kogemus ohte ennetada ja igas käitumisaktis ohtu ja hirmu tunnetada. Kohtukolleegium, tuginedes samuti kriminaalmenetluslikule kogemusele julgeb aga väita, et tavaelus lähtuvad inimesed ametiisiku või oma ala spetsialisti aususe ja kompetentsuse privileegist. 23 Kui kõik oleks nii nagu prokurör arvab, siis oleks sisuliselt olematud ka kelmused ja muud pettused, mille tulemusel inimene täiesti vabatahtlikult oma vara käest ära annab ning alles hiljem n.ö. pilti kokku panema hakates saab aru, kus ja milliseid vigu ta tegi ja kuidas oleks pidanud tegutsema. Fakt, et AS Jupiter Plus oli H.Hirvesooga töö tegemiseks lepingu sõlmimisel teadlik, et H.Hirvesoo on E.Hirvesoo vend ei kinnita ka kohtukolleegiumi arvates kuidagi seda, et töö tellija oleks pidanud arvama, et tegelikult vormistab töö ja saab selle eest ka raha E.Hirvesoo. Kui H.Hirvesoo asemel oleks olnud keegi teine isik, üldse mitte E.Hirvesoo sugulane, ei oleks see asjaolu pistise andmise-võtmise süüküsimuse otsustamisel ja ekvivalentsussuhte tuvastamisel omanud tähtsust. Ka ei ole kohtukolleegiumi arvates ümber lükatud süüdistatava väide, et tema tegutses siiras teadmises, et töö teostab ja raha saab H.Hirvesoo sellega, et A.T suhtles ainult E.Hirvesooga. Vastupidist järeldust ei saa teha ka mitte ühestki maakohtu poolt tõendite loetelus olevast A.T ja E.Hirvesoo refereeritud elektronkirjast. Jutt käib üheselt töö tellimisest H.Hirvesoolt ja selle eest tasumisest H.Hirvesoole. Asjaolu, et kontaktisikuks oli tõesti E.Hirvesoo ei ole piisav, et süüdistada AS-i Jupiter Plus selles, et ta teadis lepingu sõlmimisel ja selle eest tasumisel, et H.Hirvesoo nime all esineb E.Hirvesoo. Tegemist on vaid oletustega, millistele kohtuotsust rajada ei saa. Varasemas kohtupraktikas on iseenesest mööndud võimalust, et kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes. Asjaolust, et AS Jupiter Plus ei kontrollinud H.Hirvesoo haridust ja et oli teadlik, et H.Hirvesoo on E.Hirvesoo vend, ei saa veel iseenesest tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav tegutseb teadmises või vähemalt möönis, et tegelikult saab hüve E.Hirvesoo. 8) Puutuvalt konkreetselt arutatavas situatsioonis ekvivalentsussuhte olemasolu ja selle tunnetamise küsimusse, märgib kohtukolleegium veel järgmist. Pistise puhul ei ole vaidlust selles, et tegu, mille toimepanemist pistise eseme eest pistise võtjale ette heidetakse on õiguspärane tegu. Kui analüüsida Riigikohtu praktikas lahendatud pistisega seotud kriminaalasju, siis on nendes siiski tuvastatav pistise võtja poolt pistise andja teatud soosimine ja sellega seoses ka pistise andja motiiv raha või muu hüve või soodustuse üleandmiseks. Käesoleva juhul ei ole E.Hirvesoole etteheidetud, et ta mingilgi moel oleks AS-i Jupiter Plus soosinud – näiteks loa saamise menetlust kiirendanud vms. Selline olukord iseenesest juba seab tõsise kahtluse alla AS-le Jupiter Plus ekvivalentsussuhte tunnetamise etteheidetavuse. Ekvivalentsussuhte sisu on pistise võtmise ja andmise kuriteokoosseisude seisukohalt keskne tunnus. Ekvivalentsussuhte seisukohalt on määrav pistise nõudja ja lubaja ettekujutus selle kohta, et pistist nõutakse ja lubatakse seoses ametiisiku poolt toimepandud või tulevikus toimepandava teoga e. pistise lubaja- andja peab aru saama, et ametiisik paneb teo toime just seoses antava pistisega. Ekvivalentsussuhte sisustamisel on kohtupraktikas kasutatud selliseid väljendeid nagu teene (mitte teenus) ja 24 vastuteene. Kohtukolleegium on seisukohal, et kui ametiisik ei tee ega jäta tegemata ühtegi tegu, mida saaks nimetada teeneks ehk teoks, mis tekitaks vastaspooles sellise tunde, et ametiisiku tegu on tänu väärt ja täpselt samasugune olnuks see otsustus ka ilma ametiisiku poolt kasu, tulu vms. saamist ehk tasuta otsustus, siis on väga raske, kui mitte võimatu rääkida ekvivalentsussuhtest ja selle mõlemapoolsest tunnetamisest. Mitte kõik ametiisiku poolt saadud tasud, tulud, kasud ei ole automaatselt pisiseks KarS prg. 293 mõttes. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat: see on pistise andja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, pistise võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Muudel juhtudel, kui ametiisik on saanud korruptiivset või muud ebaseaduslikku tulu või kasu, vastutab ta Korruptsioonivastase seaduse alusel. Ei E.Hirvesoole ega ka AS-le Jupiter Plus esitatud süüdistuses ei ole isegi mitte kirjeldatud mingit teene osutamist e. tänu vääriva otsustuse tegemist. Küll esineb selline AS Jupiter Plus soosimine E.Hirvesoo poolt A.T suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, kus on kirjeldatud temale esitatud kahtlustust KarS prg. 297 lg 1 järgi ja muuhulgas märgitud, et kuni lubade väljastamiseni võimaldas Egon Hivesoo AS-l Jupiter Plus ladustada Lao 13b territooriumil ettenähtud kogustest suuremaid koguseid pürotehnikat ning ei teostanud vajalikku kontrolli. Hilisemas menetluses on see väide aga n.ö. haihtunud ehk olematu. Maakohtu otsuses esitatud prokuröri põhjendus, et pistise andja ja võtja ei sõlmi kokkuleppeid karistusõiguslikke termineid kasutades ja nendevaheline ekvivalentsussuhe võib olla tõendatud vastastikuse käitumisega ning olla väljendatud konkludentselt, on õige ja kohtukolleegium selle vastu ei vaidle, kuid väidab, et see peab olema tõendatud. 9) Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu järeldus selle, et süüdistatava süü pistise andmises on tõendatud, rajaneb ainult süüdistuse poole oletustele. Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult ning seetõttu jõudnud kohtukolleegiumi arvates põhjendamatule seisukohale, mis on kaasa toonud ka ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise. Kohtukolleegiumi seisukohast on tegemist muu menetlusõiguse rikkumisega (KrMS prg.61 ja prg. 305-1 lg 1) KrMS prg. 339 lg 2 mõttes, mis on kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse tegemise ja ringkonnakohus tunnistab selle rikkumise oluliseks. Kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu, mis on kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tühistab kohtukolleegium ka maakohtu otsuse. Kuna seda viga on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses e. hinnata tõendeid sisuliselt, igakülgselt ja põhjalikult, siis puudub ka alus KrMS prg. 341 lg 3 alusel kriminaalasja tagastamiseks maakohtule uueks arutamiseks ja kohtukolleegium teeb ise uue otsuse. Seejuures osundab kriminaalkolleegium Riigikohtu otsustes korduvalt väljendatud ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku 25 uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium on seda Riigikohtu seisukohta järgides käesolevas kohtuotsuses esitanud ka kõik maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead ja seega on apellatsioonikohtul ka õigus teha maakohtu järeldustest diametraalselt erinevaid järeldusi. 10) Süüdistatava AS Jupiter Plus kaitsja adv. A. Vares esitas taotluse süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 (tsiviilhagi tagamisega seonduv) sätestatud erandeid. Kokku taotleb kaitsja 12 434 euro hüvitamist süüdistatavale. Kuna süüdistatav on ka ise käibemaksu kohuslane, siis käibemaksu lisamist ei taotleta. See summa moodustub nii kõigi varasemate kohtumenetluste (kaks maakohtus toimunud menetlust ja üks apellatsioonikohtu menetlus), kui ka käesoleva apellatsioonimenetlusega tekkinud kulusid. Kõigis kohtumenetlustes on kaitsja esitanud ka õigeaegselt vastavad taotlused koos vastavate maksekorralduste ja spetsifikatsioonidega. Käesolevas apellatsioonimenetluses on esitatud taotlus koos kõigi menetluskulude ülevaatliku tabeliga. Arvestades käesolevas kriminaalasjas toimunud meentluse pikkust, mis ei ole tingitud süüdistatava käitumisest, kriminaalasja esialgset mahtu ja keerukust, peab kohtukolleegium taotluses esitatud summat mõistlikuks ja mõistab Eesti Vabariigilt AS Jupiter Plus kasuks valitud kaitsjale makstud tasu välja. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2,3 ; 339 lg 2 ja 181 lg 1 ; 185 lg 1; 342; 343; 344 ja 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse AS Jupiter Plus suhtes täielikult, teeb õigeksmõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. Julia Katškovskaja Urmas Reinola Pavel Gontšarov 26