Obsah (5)

§ 29§ 23§ 155§ 55§ 132

Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-2420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Kohtuistungisekretär Tiit Kullerkupp Tea Toming Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.201

§ 29lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Dalke 18.06.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220912065712, millega Indrek Napp`i karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 20 eurot ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Rahuldada Indrek Napp`i taotlus osaliselt ja

§ 23

alusel hüvitada Indrek Napp`ile riigieelarve vahenditest õigusabikulud summas 516.00 (sh käibemaks 20%, so 86 eurot) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt 06.11.2012. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 21.11.2012, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpoltseinik Rainis Kaljuvee on menetlusalusele isikule Indrek Napp`ile 22.05.2012 koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220912066614 selle kohta, et Indrek Napp 22.05.2012 kell 15.43 Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Rannapungerja mnt 4-l km juhtis mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Sellega rikkus Indrek Napp LS § 73 lg 1, MKM 13.06.2011 määrust nr 42 ja pani toime väärteo LS § 242 lg 1 järgi. Tõendiks on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Dalke on menetlusalusele isikule Indrek Napp`ile 18.06.2012 koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220912065712 selle kohta, et Indrek Napp 18.06.2012 kell 18.46 Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Luige mnt 6-l km juhtis mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Rikkus MKM 13.06.2011 määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise nõuded.“ Indrek Napp rikkus LS § 73 lg 1 ja pani toime väärteo LS § 242 lg 1 järgi. Tõendiks on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.
3. 01.06.2012 esitas Indrek Napp kaebuse 22.05.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220912066614 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks ning 27.06.2012 esitas kaebuse 18.06.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220912065712 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. 2 Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsustes menetlusalusele isikule ette heidetud väärteo rikkumise kirjeldus on puudulik, s.t otsusest ei nähtu, milline on keelatud aeg ja millised on kehtestatud nõuded. Ei ole viidatud sellele, millist MKM määruse nr 42 punkti on isik rikkunud ja ei ole tõendatud, milliseid rehve isik kasutas. Lisaks on kaebuses märgitud, et kaebajale ei tutvustatud tema õigusi, mis tulenevad väärteomenetluse seadustiku §-ist
4. Kaebuse esitaja leiab, et tema kaitseõigust on eeltooduga rikutud. Kaebaja ei tunnista ennast temale süükspandava teo toimepanemises süüdi.
5. Kohtuväline menetleja esitas enda kirjalikud seisukohad kaebuste suhtes. Esitatu kohaselt rikkus I.Napp oma teoga LS § 73 lg 1 nõudeid MKM 13.06.2011 määruse kohaselt ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Sõidukid peavad olema ehitatud ja varustatud selliselt, et oleks tagatud liikluses osalejate turvalisus ning liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase. Alates
6. maist on naastrehvide kasutamine Eesti teedel ja tänavatel keelatud. Vastavalt MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisale 1 ja 2 võib naastrehve sõidukil kasutada alates
7. oktoobrist kuni
8. märtsini. Määrus lubab talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada
9. oktoobrist kuni
10. aprillini. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas: väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; väärteokvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab I.Napp, et kasutas naastrehve keelatud ajal. Tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Seega oli talle teada milles teda konkreetselt süüdistatakse. Kiirmenetluse otsustes on väärteokirjelduses kajastatud kõik vajalikud andmed, mille alusel on võimalik hinnata kas süüteokoosseis on täidetud. Kiirmenetluse otsusest nähtub ka, et I.Napp on allkirjastanud tutvumise

§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Oma käitumisega viitab I.Napp sellele, et tegemist on tema püsivalt hoolimatu käitumismustriga liikluses. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasja on menetletud vastavalt seadusele ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebused rahuldamata.

1. Maakohus on I.Napp`i kaebuste alusel avatud kohtuasjad nr 4-12-2420 ja 4-12-2982 25.09.2012 määrusega liitnud ühiseks menetluseks lugedes ühendatud väärteoasja numbriks 4-12-
3. Kohtuistungil 10.10.2012 andis Indrek Napp ütlused selle kohta, et mais pidas politsei ta kinni Rannapungerja mnt-l. Teda süüdistati naastrehvide kasutamises aga ühtegi naastu rehvides ei olnud. Talle jäi arusaamatuks milles teda süüdistatakse. Seda kirjutas ka seletuses. Tema sõitis talverehvidega, millel olid naastud välja tõmmatud. Autoremonditöökojas tõmmatakse rehvist naastud välja 5 euro eest. Süütegu toime ei pannud ja ütles politseile, et ei ole naaste rehvides. Seadusi ei tunne, uskus politseid, seepärast lähtus politsei ütlustest sel hetkel. Ei teadnud, kas võib selliste rehvidega sõita. Õigusi talle suuliselt ei tutvustatud, luges neid ise protokollilehelt ja pani siis allkirja. Need jäid talle segaseks. Teine rikkumine oli 18.06.12, siis peeti ta kinni Vinni vallas. Auto oli sama, mis eelmine kord ja rehvid olid ka täpselt samad. Oli selleks ajaks arvamusel, et selliste rehvidega tohib sõita. Andis politseile ütlused saamoodi nagu esimesel korral, talle öeldi ette, mida ta peab kirjutama. Ei mäleta enam täpselt mida kirjutas. Kohus avaldas toimikust (kohtuasja nr 4-12-2982 lk 13). I.Napp selgitas, et andis sellised ütlused, kuid politsei ütles talle mida kirjutada. Ta ei hakanud politseiga vaidlema. Väidab, et sõitis rehvidega, kust olid naastud välja tõmmatud. 3 Kaitsja Siim Kuusik leidis, et kummastki otsusest ei nähtu millist konkreetset rikkumist isikule ette heidetakse. Otsustes on viide LS-le ja MKM määrusele, kuid määruse punkte ei ole välja toodud. Sisuliselt on viide tervele määrusele. Lisaks ei ole süü tõendatud. Tõenditeks on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, muid tõendeid lisatud ei ole. Arvestada tuleb neid ütlusi, mida I.Napp on kohtus andnud. I.Napp enda süüd ei tunnista. Seega on rikkumise tõendatuse osas tekkinud kahtlused. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on tõendatud I.Nappi ütlustega. Jäi kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjalike seisukohtade juurde, millest tulenevalt palus jätta kaebused rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsused muutmata. Kohtuotsuse põhjendused.
4. Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja ning uurinud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Indrek Napp`i kaebused on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 55

sätestab kiirmenetluse kohaldamise alused väärteomenetluses ning § 57 lg1 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses muuhulgas teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus; teo lühikirjeldus; väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid; menetluslause isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kuivõrd kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata kannab kiirmenetluse otsus väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Esmalt märgib kohus, et nii kiirmenetluse otsustest (tl 15, 12) kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidest (t.lk 16, 13) nähtub, et menetlusalune isik I.Napp on nõustunud kiirmenetlustega, andes selle kohta enda allkirja; ta on andnud enda allkirja ka selle kohta, et talle on teatavaks tehtud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning ta on andnud omakäelised ütlused väärteo toimepanemise kohta. Kohus leiab, et täisealise isiku poolt ametlikele dokumentidele allkirja andmine eeldab seda, et isik tutvub sellega, millele ta allkirja annab. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud I.Napp`i etteheide selles osas, et talle ei tutvustatud tema õigusi. Kohtus on I.Napp väitnud, et talle ei tutvustatud õigusi suulises vormis, ta luges neid ise ja pani siis allkirja. Need jäid talle segaseks. Seda väidab isik aga alles kohtumenetluses, kuigi tal oleks olnud võimalik koheselt kohtuväliselt menetlejalt selgitusi küsida. Seega leiab kohus, et kuivõrd ei ole tuvastatud, et I.Napp oleks kohtuvälise menetleja ametnikult täiendavaid selgitusi enda õiguste tutvustamise osas küsinud, siis ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita seda, et menetlusalusele isikule oleks jäetud tema õigused tutvustamata. Järgmiseks analüüsib kohus kiirmenetluse otsustes esitatud rikkumise kirjeldusi ja väärtegude kvalifikatsioone. Kohtuväline menetleja on koostanud menetlusaluse isiku Indrek Napp`i suhtes kaks kiirmenetluse otsust: 4 22.05.12 selle kohta, et I. Napp juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal, millega rikkus LS § 73 lg 1, MKM 13.06.2011 määrust nr 42 ja pani toime väärteo LS § 242 lg 1 järgi. 18.06.12 selle kohta, et I.Napp juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal, millega rikkus MKM 13.06.2011 määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise nõuded.“ ning LS § 73 lg 1 ja pani toime väärteo LS § 242 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 73 lg 1 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Liiklusseaduse § 73 lg 11 kohaselt tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister (MKM) määrusega. Nimetatud määruseks on MKM 13.06.2011 määrus nr

1. Liiklusseaduse § 242 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205– 207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-9-08 leidnud, et kuna "väärteo lühikese kirjelduse" semantiline tõlgendamine ei anna vastust küsimusele, milliseid andmeid see kirjeldus sisaldama peab, siis tuleb selle hindamisel, mida "väärteo lühike kirjeldus" hõlmama peab, lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga selles osas, et kohtuväline menetleja kirjeldades tegu ehk rikkumist, ei ole seda teinud sel viisil, et menetlusalusel isikul oleks võimalik üheselt aru saada mida talle ette heidetakse. Võib ka sedastada, et teo kirjeldus on puudulik, s.t märgitud ei ole millised on kehtestatud nõuded mootorsõiduki rehvidele ja milline on keelatud aeg naastrehvide kasutamiseks. Nimelt leiab kohus, et kuivõrd LS § 73 lg 1 puhul on tegemist viitelise normiga ning selle sätte avab majandusja kommunikatsiooniministri poolt välja antud alamakt ehk määrus, siis ei piisa rikkumise kirjeldamiseks ja/või rikkumise omistamiseks sellest, kui on märgitud üksnes määruse väljaandja, kuupäev ja number, vaid antud juhul oleks pidanud olema märgitud konkreetne osa määrusest, mis isikule etteheidetud tegu reguleerib. Kohus lisab, et selliseks aluseks on MKM 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa nr 1 kood 507, milles on kirjas naastrehvile esitatavad nõuded ning mille punktis 6 on kehtestatud, et naastrehve võib sõidukil kasutada alates
2. oktoobrist kuni
3. märtsini. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsustes ei ole selget viidet määruse konkreetsele alusele, mis tegelikkuses annab isikule ette heidetud teole sisu, siis tuleb nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga selles, et talle esitatud süüdistus on lubamatult üldsõnaline. Seda ei saa ka parandada kohtuvälise menetleja poolt kirjalikes seisukohtades antud täiendavate selgitustega, kuivõrd vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtud väärteoasju arutades seotud väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega. Samas ei ole põhjendatud eelnimetatud rikkumise tuvastamisel koheselt väärteomenetluse lõpetamine, kuivõrd kohtul on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada kohtuvälises menetluses esinenud puudused niivõrd kuivõrd see on kohtus võimalik. Kohtus on menetlusalune isik andnud ütlused, et teda süüdistati naastrehvide kasutamises. Seega väljendas menetlusalune isik kohtus arusaama sellest, milles teda süüdistatakse ning sellest tulenevalt on kohtul kohustus tuvastada see, kas menetlusalune isik on toime pannud teo, mida talle ette heidetakse. Selleks tuleb analüüsida asjas olemasolevaid tõendeid. Kohtuväline menetleja on tuginenud vaid väärteo tõendamisel menetlusaluse isiku ütlustele ning leidnud, et menetlusaluse isiku 5 ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab I.Napp, et kasutas naastrehve keelatud ajal. Kohtueelses menetluses on menetlusalune isik andnud omakäeliselt ütlused selliselt, et „22.05.12 juhtisin sõiduautot Xxxx Rakvere-Rannapungerja teel. Mind pidas kinni politseipatrull, kinnipidamise põhjenduseks keelatud ajal naastrehvide kasutamine. Tunnistan süüd ja kahetsen tegu.“ (t.lk 16) I.Napp on andnud omakäelised ütlused ka 18.06.12 selliselt, et „Sõitsin Rakvere-Luige mnt-l Xxxx-ga naastrehvidega keelatud ajal, kuna enda lohakusest ei ole jõudnud rehve vahetada või naelu välja tõmmata. Kahetsen tegu.“ (t.lk 13) Kohtus on I.Napp andnud ütlused selliselt, et tema sõitis talverehvidega, millel olid naastud välja tõmmatud. Süütegu toime ei pannud (t.lk 33). Vastuolu, milline ilmnes kohus I.Nappi poolt varem antud ütlustega, selgitas ta, et andis varem teistsugused ütlused kuna politsei ütles talle mida kirjutada. Ta ei hakanud politseiga vaidlema. Väitis, et tema sõitis rehvidega, kust olid naastud välja tõmmatud (t.lk 34). Seega, viitab asjas menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemisele vaid üks tõend s.o tema enda poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused, mida isik on hiljem muutnud. Kohtu hinnangul on asjas tähtsust omav MKM määrus nr 42, täpsemalt selle Lisa 1 kood 507 järgi nõutav, et kontroll konkreetse nõude täitmise üle toimuks vaatluse ja mõõtevahendiga. Kohtuväline menetleja ei ole peale menetlusaluse isiku ütluste muid tõendeid kogunud. Näiteks oleks olnud võimalik koostada vaatluseprotokoll ja/või mõõtmine, fotografeerida mootorsõidukil kasutusel olnud rehve. Selliste tõendite kogumist ei saa enam teha ka kohtumenetluses, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel saaks kõrvaldada menetlusaluse isiku ütluste muutmisest tulenevad kahtlused ja tõsikindlalt tuvastada väärteo toimepaneku menetluslause isiku poolt. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-53-08 on märgitud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1101-03 -RT III 2003, 28,292). Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-10-11 leidnud, et kohus ei või asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Maakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka väärtegude arutamise puhul ning kohus ei saa tõendite vähesust korvata, tuginedes enda või kohtuvälise menetleja siseveendumusele. Kohus on seisukohal, et antud väärteoasjas ei ole piisavalt tõendeid, tegemaks üheseid järeldusi menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Indrek Napp`i kaebused, tühistab kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsused ja lõpetab väärteomenetlused

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

8.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuse esitaja on taotlused kaitsjatasu hüvitamiseks esitanud kaebustes. Kantud õigusabikulude kohta on esitatud Õigusbüroo Paragrahv poolt 10.10.2012 koostatud arve nr 1210-05 (t.l 32) summas 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot). Esitatud arve kohaselt on Indrek Nappile osutatud teenusteks: kaitsjateenused seoses väärteoasjas kiirmenetluse otsusega nr 10220912066614: suhtlemine kaitsealusega ja tutvumine protokolliga, kaebuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu kokku 1 tund, summa 100 eurot; kaitsjateenused seoses väärteoasjas kiirmenetluse otsusega nr 6 10220912065712: suhtlemine kaitsealusega ja tutvumine protokolliga, kaebuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu kokku 1 tund, summa 100 eurot; kaitsjateenused väärteoasjas nr 4-12-2420 (liidetud nr 4-12-2982): toimikuga tutvumine, suhtlemine kaitsealusega, olukorra analüüs ja kohtupraktikaga tutvumine, istungiks ettevalmistumine, ajakulu kokku 2,50 tundi, summa 250 eurot; kaitsja Siim Kuusiku osalemine kohtuistungil, ajakulu 1 tund, summa 100 eurot ning kaitsja Tiit Kuusiku osalemine kohtuistungil, ajakulu 1 tund, summa 100 eurot. Kohus ei pea õigusabikulude hüvitamist esitatud summas põhjendatuks. Arvestades väärteoasja ja väärteotoimiku suhteliselt vähest mahtu ja väärteoasja vähest keerukust ei nõustu kohus esitatud ajakuluga selles osas, mis puudutab toimikuga tutvumist, suhtlemist kaitsealusega, olukorra analüüsi ja kohtupraktikaga tutvumist, istungiks ettevalmistumist ja leiab, et põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguteks on 1,30 tundi, mitte 2,50 tundi, seega summaks 250 euro asemel 130 eurot. Samuti ei nõustu kohus arves esitatud summaga, mis puudutab teise kaitsja Tiit Kuusiku poolt kaitsjateenuse osutamist kohtuistungil. Kohus leiab, et käesolev väärteoasi ei ole niivõrd keerukas ja mahukas, mis tingiks menetlusaluse isiku õiguste kaitsmiseks kahe kaitsja osalemise kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist summas 516.00 (sh käibemaks 86 eurot) eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 21. detsembril 2012. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 7