Obsah (5)

§ 79§ 59§ 78§ 77§ 29

4-12-6117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2012.a.Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-12-6117 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu

§ 79lg 3 p 1 jätta OÜ Euro

Park Estonia kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Vastavalt

§ 79lg 5 saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Määrus ei ole vaidlustatav Kohtu poolt tuvastatud asjaolud EuroPark Eesti OÜ pöördus avaldusega politsei poole seoses 20.09.2012 Tallinnas, Viru hotelli ees asuval parkimisalal parkinud ja selle eest tasumata jätnud sõiduki registreerimisnumbriga xxx juhi tegevuse osas, kus ta saagis läbi sõidukile parkimiskontrolöride poolt paigutatud rattaluku BULDOG EM100Y soetamismaksumusega 131,54 eurot ja lõhkus parkimiskontrolöri töötelefoni NOKIA C5 displeiklaasi, millesse tekkis mõra. Avalduses märgib EuroPark Eesti OÜ, et sõiduki ratta lukustamisel tugineti Võlaõigusseaduse § 9 lg 1,2 ja § 16 lg 1, mille kohaselt kohustub juht parklasse sõiduki parkimise eest lepingus sätestatud ulatuses tasu maksma. Samuti lepingu kõrvalkohustusele, mis on kehtestatud VÕS § 158 (leppetrahvi mõiste) alusel ja seisneb õiguses nõuda leppetrahvi tasumist ja lepingulise õiguskaitsevahendina lukustada sõiduki ratas viidates Lepingu punktile 9. Eeltoodu alusel esitati taotlus politseil alustada väärteomenetlust, kuivõrd EuroPark Eesti OÜ’le kuuluvad esemed on lõhutud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et juhtunu puhul on ilmselgelt tegemist eraõigusliku vaidlusega lepingu ja nende tingimuste täitmise üle, samuti võimaliku omaabi kasutamisega kummagi osapoole poolt, mis välistaks teo keelatuse. Teo lubatavus aga välistab alati süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes. Politsei ei saa võtta kohtu rolli ega anda osapoolte käitumisele õigust teo seaduslikkust silmas pidades. Politsei ei alusta seetõttu väärteomenetlust sõiduki ratta luku lõhkumise osas enne, kui kohus on vastavasisulise otsuse teinud tunnistades õiguspäraseks õiguskaitsevahendina rattaluku paigaldamise ja sellele järgnenud nõuete esitamise ning nendest keeldumise ning õigusvastaseks rattaluku läbisaagimise ning omavolilise eemaldamise omaabi korras. EuroPark Estonia OÜ esitas 09.11.2012 kaebuse Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse juht Kaja F vastusele 26.10.2012 nr.2.1-4/184345-2 , millega jäeti väärteomenetlus ratta luku lõhkumises alustamata. Oma kaebuses leiab EuroPark Estonia OÜ, et kohtuvälise menetleja vastus on sisuliselt arusaamatu ja juriidiliselt ebakorrektne viidates kohtuvälise menetleja kohustusele vastata

§ 59

lg 1 tuginevalt väärteoteate esitajale 15 päeva jooksul väärteomenetluse alustamisele või alustamata jätmisele ning andma lõpliku (mitte tingimusliku) seisukoha väärteoteates kirjeldatud asjaolude. Kohtuväline menetleja ei saa keelduda menetluse alustamisest kuni tsiviilkohus asjas otsuse teeb ning EuroPark Estonia OÜ taotleb kaebuses otsustada tuginevalt

§ 59lg 1 lõplikult ja arusaadavalt Euro

Parki 11.10.2012 avalduse alusel väärteomenetluse algatamine KarS § 218 alusel ning mittealustamise korral vormistada ja edastada nõuetele vastav väärteomenetluse algatamata jätmise dokument. EuroPark Estonia OÜ esindaja leiab kaebuses, et rattaluku lõhkumises võib täidetud olla ka omavoli koosseis KarS §

1. Kohtuvälise menetleja ametniku juht asus seisukohale, et väärteomenetlus on jäetud alustamata põhjendatult ning esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. 26.11.2012.a. esitas EuroPark Eesti OÜ kaebuse Kesklinna politseijaoskonna juhi, politseimajor Valter Pärn`a, 14.11.
2. a määruse nr 2.1-4/202213-2 peale EuroPark on seisukohal, et Politsei on Sõidukijuhi 20.09.
3. a tegevuse osas kohustatud KarS § 218 alusel väärteomenetlust alustama ning Politsei poolt esitatud põhjendused menetluse mittealustamise kohta ei põhine seadusel. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada täielikult Kohtuvälise menetleja juhi, politseimajor Valter Pärn`a 14.11.
4. a määrus nr 2.1-4/202213-2 ja kohustada Politseid alustama KarS § 218 alusel väärteomenetlust Sõidukijuhi 20.09.
5. a tegevuse osas, mis seisnes EuroPark`i Rattaluku lõhkumises; kaebuse rahuldamise korral mõista EuroPark`i kasuks välja tema poolt antud väärteoasjaga kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud kohtuvälise menetleja seisukohaga ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

§ 79

lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus tutvus väärteomaterjalidega ning sellest ilmneb järgnev: Kohtuväline menetleja Kesklinna politseijaoskonna juht politseimajor Valter Pärn 14.11.2012. a määruses nr 2.1-4/202213-2 on asunud seisukohale, et

§ 59

lg 1 kohaselt teavitatakse väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest väärteoteate esitajat, mida kohtuväline menetleja on teinud. Välja saadetud teatis on registreeritud ning edastatud avaldajale 26.11.2012, s.o 15 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest selle esitajale. Kaja F on piisava põhjalikkusega selgitanud väärteomenetluse alustamata jätmise teatises politsei seisukohti ning kohtuvälise menetleja juht nõustub esitatuga ega asu neid seisukohti siinkohal üle kordama. Kohtuvälise menetleja ametnik on jõudnud õigele järeldusele karistusõiguslikult kaitstavate õigushüvede paljususes ning edastanud avalduse materjalid vastavalt pädevusele kriminaalbüroole kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 18.10.2012 on ka kriminaalmenetlust alustatud. Ühe kriminaalmenetluse raames kontrollitakse ka kõigi teiste süüteokoosseisude võimalikku realiseerumist ning vajadusel eraldatakse kriminaalmenetlusest materjalid väärteomenetluse toimetamiseks.

§ 29lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata, kui teos on kuriteo tunnused.

Nii on ka avaldaja poolt avalduses märgitud mobiiltelefoni displei klaasi lõhkumisega seonduv kontrollitav kriminaalmenetluse käigus ning kohtueelne menetleja on sellest ka avaldajat teavitanud. Kohtuvälise menetleja juht nõustub ka Kaja F poolt esitatud seisukohaga, kus politsei tõepoolest ei saa võtta tsiviilkohtu rolli ega hinnata EuroPark Estonia OÜ parkimislepingu kehtivust selles sätestatud tingimuste üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel on tsiviilasjades õiguse mõistmisel pädevaks vaid kohus. Parkla ja sõidukiomaniku vahel oli tekkinud vaidlus sõiduki hoiutasu maksmise ja leppetrahvi tasumise teemal ja luku lõhkumisega tekkis Europark OÜ-le kahju omaabi rakendamisest. Antud teema kuulub tsiviilõiguse valdkonda ning pädeva kohtu lahendi puudumisel antud juhtumis ei ole kohtuvälisel menetlejal, kellel puudub pädevus tsiviilvaidluses siduvate otsustuste tegemiseks, võimalik vastu võtta otsust väärteokoosseisu esinemise, eelkõige teo õigusvastasuse kohta. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 väärteomenetlust ei alustata, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus soostub sellekohaste järeldustega. Nagu nähtub EuroPark Estonia OÜ 11.10.2012.a. avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks, 20.09.2012 kella 13.58 paiku paigaldasid K. Künnapuu ja M. Mitt Parklas pargitud hallmetallik värvi

1. seeria BMW-le, 3 registreerimisnumbriga xxx(edaspidi: „Sõiduk“) juhipoolse tagumise ratta külge rattaluku Buldog EM100Y (edaspidi „Lukk“). EuroPark omandas nimetatud Luku 31.03.
2. a soetusmaksumusega 131,54 eurot. Sõiduki ratta lukustamise kohta koostati kohapeal akt, milles sätestati, et „ratas võetakse lukust lahti kohe, kui Sõiduki juht maksab ära leppetrahvi“. Akti üks eksemplar pandi ka sõiduki klaasipuhastaja ja esiklaasi vahele. Sõiduki ratta Europark`i poolt lukustamise põhjus ja seaduslik alus tulenes järgnevast. Sõiduki Parklasse parkimisega loeti EuroPark`i ja Sõiduki juhi vahel võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 9 lg 1, § 9 lg 2 ja § 16 lg 1 alusel konkludentselt sõlmituks parkimisteenuse osutamise leping, mille kohaselt kohustus Sõiduki juht Parklasse parkimise eest Lepingus sätestatud ulatuses tasu maksma. Lepingu kohaselt on EuroPark`il tasu maksmata jätmise korral kõrvalkohustusena VÕS § 158 alusel õigus Sõiduki juhilt nõuda leppetrahvi tasumist ja lepingulise õiguskaitsevahendina lukustada Sõiduki ratas. Vastavad tingimused on VÕS § 35 lg 1 alusel tüüptingimustena sõlmitud Lepingu osaks. Sõiduki ratta lukustamise hetkeks oli juht korduvalt parkinud oma Sõidukit Parklasse, st sõlminud EuroPark`iga Lepingu. Seejärel jätnud kasutatud teenuse eest korduvalt tasumata, st sõlmitud Lepingut rikkunud. Leebema vahendina oli EuroPark korduvalt proovinud Sõiduki juhti distsiplineerida leppetrahvi määramisega, aga tulutult. Käesoleva avalduse kirjutamise hetkeks oli EuroPark Sõiduki kohta koostanud üle 60 leppetrahvi, mis kõik olid jäetud tasumata. Viimase abinõuna Sõiduki juhi distsiplineerimiseks kasutas Europark lepingulist õiguskaitsevahendit ja lukustas järjekordselt Parklasse pargitud Sõiduki ratta, kuni Sõiduki juht, vastavalt sõlmitud lepingule, maksab ära leppetrahvi. Nagu nähtub avaldusest, ei nõustunud selliste lepingu tingimustega Sõiduki juht ning nõudis rattaluku eemaldamist lubadusega oma õiguste rikkumise lõpetamiseks kutsuda kohale politsei, mida ta ka tegi. Ja nimelt fikseeris ja tuvastas politsei meesterahva isiku. Lisaks selgitas politsei isikule ka EuroPark`i õigusi, mis tulenevad eravalduses oleva Parkla parkimistingimustest. Meesterahvas ei olnud sellele vaatamata nõus tasuma viimast leppetrahvi, mille tasumisel oleks lukk rattalt eemaldatud. Seejärel nii politsei kui ka K. Künnapuu ja M. Mitt lahkusid. Nagu nähtub eelnenud sündmustest ei olnudki politseil võimalik muul moel sekkuda, kui saabuda kohale ning tuvastada sõiduki juhi isik ning edastada tema andmed EuroPark Estonia OÜ’le. Ka oma avalduses on EuroPark Estonia OÜ selgitanud, et parkimise korraldamisel on tegemist lepingust tulenevate õigustega, millised on kehtestatud võlaõigusseaduse sätete kohaselt. Seega on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja jõudnud õiguspäraselt arusaamisele, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 sätestab omandi puutumatuse, andes igaühele õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab vaid seadus. Lepinguliste kohustuste rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 101 kohaselt kasutada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite kasutamine ei näe ette omandiõiguse kasutamise piiramisega seonduvaid sätteid. Vastupidi. Tüüptingimustega leping võib osutuda tühiseks, kui selle olemuse sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab lepingu teist 4 osapoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg3 kohaselt märgitakse ebamõistlikuks tüüptingimused, mille teiseks pooleks on tarbija. Nii loetakse ebamõistlikuks p 9 teisele lepingupoolele lühike tähtaeg nõude esitamiseks (viivitamatu 30 euro tasumise nõue), p 10 võetakse võimalus kaitsta oma õigusi kohtus. Valduse võtmine sõiduki kui omandi kasutamise piiramisega, võib olla vastuolus eelpoolnimetatud Põhiseaduse § 32 kui ka asjaõigusseaduse §
3. Viimane sätestab omandi mõistena isiku täieliku õigusliku võimu asja üle ning õigus oma asja vallata, kasutada, käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Valdus on seega seadusega kaitstud omavoli vastu. Sõiduki ratta lukustamisega takistas EuroPark Eesti OÜ omanikul sõiduki üle tegeliku võimu teostamist. Politsei fikseeris kohapeal nii sõiduki juhi kui parkimiskontrolöri andmed ning selgitas kuidas tuleb toimida eraõigusliku vaidluse lahendamisel, soovitades omavahelise kokkuleppe mitte saavutamisel pöörduda tsiviilkohtu poole. Kuivõrd OÜ EuroPark sellest hoolimata ei soostunud sõidukile paigaldatud lukku avamast, võis sõiduki omanik rakendada omaabi valduse murdmiseks rattaluku jõuga avamisel. Kas ja kuivõrd kumbki osapool oli oma tegevustes õigustatud, ei saa ka käesoleval juhul kohus otsustada, kuivõrd ka kohtu hinnangul on tegemist eraõigusliku vaidlusega lepingu ja nende tingimuste täitmise üle, samuti võimaliku omaabi kasutamisega kummagi osapoole poolt, mis välistaks teo keelatuse. Teo lubatavus aga välistab alati süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes. Samuti ei näe kohus vajadust alustada väärteomenetlust veel teiselgi asjaolul. Ja nimelt, nagu nähtub EuroPark Estonia OÜ kriminaalmenetluse alustamise avaldusest, järgnes peale rattaluku eemaldamist Sõiduki juhi poolt väga aktiivne sündmuste ahel, mis avaldaja poolt on päädinud mitmete kuriteo koosseisuliste tunnustega. Nii nähtub ka sündmuste ahelast, et peale rattaluku eemaldamist võttis Sõiduki juht ka selle kaasa. Hiljem, politsei poolt Sõiduki juhi kinnipidamist, oli rattalukk äravõetud Sõiduki juhi autost ning tagastatud EuroPark Estonia OÜ töötajatele. Kuivõrd varastatu väärtus ületab 64 eurot, on EuroPark Estonia OÜ teinud muuhulgas avalduse alustamaks kriminaalmenetlust KarS§ 199 lg.1-§ 25 lg.2 tunnustel. Nimetatule on ka kohtuvälise menetleja juht viidanud on määruses, millises on öeldud, et 18.10.2012 on ka kriminaalmenetlust alustatud. Ühe kriminaalmenetluse raames kontrollitakse ka kõigi teiste süüteokoosseisude võimalikku realiseerumist ning vajadusel eraldatakse kriminaalmenetlusest materjalid väärteomenetluse toimetamiseks. Kohtu hinnangul puudub käesoleval hetkel igasugune vajadus menetleda paralleelselt rattaluku lõhkumist väärteokorras ning kriminaalmenetluse raames sama rattaluku vargust ning vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja tegevused on olnud õiguspärased ja menetleja oma tegevusega ei ole menetlusnorme rikkunud ning lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg.3p.1, jätab kohus EuroPark Estonia OÜ kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Kohus juhindub

§ 79lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4.

Piret Liivo Kohtunik 5 6