4-12-4253/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4253 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuasi ZONE MEDIA OÜ väärteoasi elektroonilise side seaduse § 187 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Andmekaitse Inspektsiooni 17.08.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 951011000026 Menetlustoiming Väärteomenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 17.08.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 951011000026 ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Välja mõista Eesti Vabariigilt kaitsja tasu hüvitamiseks 1 392 eurot ZONE MEDIA OÜ kasuks. Kaebekord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht 03.09.2012 esitas ZONE MEDIA OÜ kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni 17.08.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
4. 10.09.2012 määras kohus asja arutamisele avalikul kohtuistungil 05.12.2012 kell 11.
5. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt ka väärteotoimiku esitamist. 19.11.2012 laekus kohtuvälise menetleja vastus kaebusele, milles leidis, et väärtegu välistavad asjaolud on leidnud tõendamist (puudub karistamise eelduseks vajalik erisubjektsus) ning palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada menetlusosalisi välja kutsumata kohtuistungit pidamata. Kohtuväline menetleja palub arvestada, et erisubjektsuse puudumisele on kaebuse esitaja esimest korda viidanud alles kaebuses, kohtuvälises menetluses kinnitas kaebuse esitaja väärteo toimepanemist ja kahetses juhtunut. 28.11.2012 leidis kaebuse esitaja, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis ega otsuses näidanud juriidilise isiku vastutuse eeldusi KarS § 14 lg 1 järgi, mis on eraldi väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Kaebuse esitaja palub hüvitada talle õigusabikulud summas 1 392 eurot. Kuivõrd kohtumenetluse pooled olid mõlemad nõus kirjaliku menetlusega, lubas kohus pooli 05.12.2012 istungile mitte tulla. 05.12.2012 istungile pooled ei ilmunud ning kohus lahendab antud asja kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 119 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le
6. Lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohast leiab kohus, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Asjas tehtud otsus tuleb tühistada. Kaebuse esitajat on karistatud elektroonilise side seaduse § 187 lg 2 järgi, kuna ta avaldas sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kolmandale isikule. Kaebemenetluse käigus on selgunud, et kaebuse esitaja ei ole sideteenuse osutaja ega kanna seetõttu viidatud normi järgi vastutust. Seega puuduvad kaebuse esitaja käitumises väärteotunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 tähenduses. Ka nõustub kohus, et puuduvad viited juriidilise isiku vastutuse eelduseks olevatele asjaoludele KarS § 14 lg 1 tähenduses. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlus lõpetada. Kohus lahendab antud asja kirjalikus menetluses, juhindudes VTMS § 119 lg-st 1, kuna pooled on soovinud asja lahendamist kirjalikus menetluses ning 05.12.2012 istungile tulla ei soovinud. Kaebuse esitaja palub temale hüvitada õigusabikulud. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud arved summas 816 eurot, 216 eurot ja 360 eurot kogusummas 1 392 eurot. VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et kaebuse esitajal on õigus kaitsja tasu hüvitamisele. Kaitsja tasu mõistliku suuruse tuvastamiseks võtab kohus aluseks Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-11, millega Riigikohus on andnud juhiseid kaitsja tasu suuruse kindlakstegemiseks ning korrastanud varasemat kohtupraktikat. Riigikohus leiab, et kaitsja tasu suuruse määramise kriteeriumiteks kogumis on teo eest maksimaalselt ähvardav karistus ja väärteo keerukusest tulenev töömahkus (p 8), kaitsja ühe tööühiku hind (p 9) ja turuhind (p 10) riigi õigusabi määramise kriteeriumid – toimingute ja kulude vajalikkus ning selleks kulutatud aeg (p 9, 11), asja mahukus ja keerukus (p 11-12). Kohus leiab, et antud väärteoasi on keerukas, kuna nõuab põhjalikku õiguslikku analüüsi. Vaidluse keerukust näitab ka see, et eksinud on isegi kohtuväline menetleja erisubjektsuse määratlemisel. Kaitsja on kokku kulutanud aega antud menetlusele 9,40h, mis on kõigi asjaoludega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja kõigi menetlusdokumentide sh kaebuse koostamiseks kohtu hinnangul mõistlik aeg. Kaitsja tunnihind on 120 eurot, mis vastab vandeadvokaadi turuhinnale. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajale tuleb hüvitada kaitsja tasu summas 1 392 eurot riigi vahenditest. Mis puudutab kohtuvälise menetleja viidet sellele, et kaebuse esitaja esitas alles kaebemenetluse käigus väite, et ta ei ole sideteenuse osutaja, märgib kohus, et uurimispõhimõttest lähtudes on kohtuvälise menetleja ülesanne kõigi asjaolude väljaselgitamine ning menetlusalusele isikule selles osas etteheiteid teha ei ole võimalik. Meelis Eerik kohtunik