) § 79 lg 3 p 1 alusel jätta rahuldamata Jana Streltšenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse juhi Rene Birki poolt 16.11.2012.a. koostatud määrusele väärteoasjas 2302,12,015333 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Edasikaebamise kord Vastavalt
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse poolt alustati väärteoasjas 2302,12,015333 menetlust LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 tunnustel selles, et 01.03.2012.a. kell 15:30 juhtis Jana Streltšenko Harju maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt. 68a juures mootorsõidukit ja ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju TN. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. 1 Jana Streltšenkole koostati 01.10.2012.a. väärteoprotokoll AB 1178333, milles märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.11.2012.a. Jana Streltšenko sai väärteoprotokolli koopia kätte 01.10.2012.a. Jana Streltšenko esitas 13.10.2012.a. kohtuvälisele menetlejale vastulause. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Tanel Pajumaa koostas 30.10.2012.a. määruse väärteoasjas 2302,12,015333 menetluse jätkamise kohta, kuna esitatud vastulauses toodud isiku ütluste, tunnistaja ütluste ning väärteoprotokolli ja muude väärteoasjas kogutud materjali vahel on suuri lahknevusi, mida ei õnnestu menetlejal kõrvaldada, ei pea menetleja võimalikuks teha otsust, kõrvaldamata vastuolusid eespool mainitud dokumentides. Jana Streltšenko on eelnimetatud määruse kätte saanud 30.10.2012.a. Jana Streltšenko esitas 08.11.2012.a. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.10.2012.a. määruse peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, milles palub eelnimetatud määrus tühistada ja lõpetada väärteoasjas 2302,12,015333 menetlus
Kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse juht Rene Birk jättis 16.11.2012.a. väärteoasjas 2302,12,015333 koostatud kaebuse lahendamise määrusega Jana Streltšenko kaebuse rahuldamata. Jana Streltšenko sai eelnimetatud määruse kätte 20.11.2012.a. Jana Streltšenko esitas 29.11.2012.a. kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse juht Rene Birki poolt 16.11.2012.a. väärteoasjas 2302,12,015333 koostatud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on kaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse lahendanud osaliselt, jättes põhjendamata, mis menetlusõiguslikule alusele tuginedes koostati määrus 1, millega jätkati väärteomenetlust. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Väärteomenetluse läbiviimine on riigivõimu teostamise üks osa, mille eesmärk on tuvastada süüteokoosseisule vastav tegu ja selle tuvastamisel isiku karistamine. Kohtuväline menetleja ei ole riigivõimu teostamisel ja menetlustoiminguid läbi viies järginud seadustest tulenevaid norme, mis on kaasa toonud kaebuse esitaja õiguste rikkumise. Kohtuvälise menetleja tegevus on kaasa toonud kaebuse esitaja kaitseõiguste rikkumise. Lubamatu on olukord, et vastulause, milles ei ole esitatud uusi asjaolusid, vaid on üksnes viidatud kogutud tõendites esinevatele puudustele, võiks tuua kaasa vajaduse koguda lisa tõendeid, et kõrvaldada puuduseid kogutud tõendites ja täiendada väärteoprotokolli. Nimetatud olukord muudab kaitseõiguse teostamise äärmiselt keerukaks ja rikub kaebuse esitaja kaitseõigust. Rikutud ja piiratud on kaebuse esitaja kaitseõigust ning eksitud on süütuse presumptsiooni vastu, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks ehk in dubio pro reo põhimõtet. Kohtuvälise menetleja viited Riigikohtu lahenditele on asjakohased, kuid tuleb arvestada, et Riigikohtu seisukohad ja seeläbi väärteoprotokolli täiendamine on põhjendatud olukorras, kus menetluse kestel tuvastatakse uusi asjaolusid, mis tingib väärteoprotokolli täiendamise. Antud juhul pole kaebuse esitaja esitanud ühtegi uut asjaolu, mis tingiks väärteoprotokolli muutmise vajadust. 2 Määrusest 2 selgub, et see on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse juhi Rene Birk poolt.
lg 1 näeb ette, et kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatakse kohtuvälise menetleja juhile. Politsei- ja Piirivalveameti juht käesoleval ajal on Raivo Küüt.
lg 1 näeb ette, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Määrus 2 sisust ei selgu, kas Rene Birk on kohtuvälise menetleja poolt õigusaktiga volitatud ametnik või mitte. Seega asub kaebuse esitaja seisukohale, et määrus on lahendanud ebapädeva isiku poolt. Kohtuvälise menetleja määrusest ei tulene, millega on põhjendatud väärteomenetluse jätkamine.
lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Sellest järeldub, et
lg 4 ei võimalda menetluse jätkamist ja 30 päevane tähtaeg väärteoprotokolli ja lahendi vahel on lõplik.
lg 2 sätestab õiguse, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
lg 3 annab menetlusõigusliku aluse täiendada väärteoprotokolli, seda juhul, kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta. See aga tähendab, et kohtuväline menetleja on kohustatud koostama uue väärteoprotokolli. Kaitseõigusi oluliselt rikkuv on olukord, kus väärteoprotokolli täiendamise vajadust või otsuse pikendamist põhjendatakse vastulauses esitatuga. Väärteoprotokollis sätestatu omab isiku kaitseõiguse teostamisel keskset tähendust. Kui isikule on kätte antud väärteoprotokoll ja menetlusalune isik on kasutanud oma õigust esitada vastulause, ei näe
ega KrMS ette menetlusõigusliku alust vastulauses esitatu alusel pikendada
lg 4 sätestatud lahendi kätte saamise tähtaega ega täiendada
Tuginedes vastulauses esitatule ja seeläbi muutes väärteoprotokollis etteheidetud teokirjeldust ning koguda juurde tõendeid, toob kaasa kaitseõiguste olulise rikkumise ja muudab kaitseõiguste teostamise väärteomenetluse kestel võimatuks ja sisutuks. Lähtudes menetlusökonoomikast on igati mõistlik, et kaitseõiguste tagamine toimub täiel määral kohtuvälises menetluses. Antud olukorras võib muutuda kaitseõiguse kasutamine äärmiselt ebamõistlikuks, kuna kaebuse esitaja poolt vastulauses esiletõstetud puudusi väärteoprotokollis kasutatakse kaebuse esitaja vastu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-21-12 punktis 6.4 märkinud, et väärteoprotokolli täiendamine ei ole iseenesest vastuolus
lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid enne otsuse tegemist. Seega saab teatud juhul lugeda põhjendatuks väärteomenetluses väärteoprotokolli muutmist, kuid seda uute asjaolude ilmnemisel. Kaebuse esitaja ei ole vastulauses esitanud uusi asjaolusid, vaid viidanud üksnes juba kogutud tõendites esinevatele puudustele, mistõttu vastulause ja kogutud tõendite põhjal ei ole lubatud menetluse jätkamine ja uute tõendite kogumine. Kohtuväline menetleja ei ole määruses 2 põhistanud, mis on määruses 1 toodud menetlusõiguslik alus jätkata väärteomenetlust uute tõendite kogumisega. Kohtuväline menetleja on määruses 1 viidanud, et määrus 1 koostati juhindudes
Nimetatud sätted ei anna kohtuvälisele menetlejale õigust jätkata väärteomenetlust uute tõendite kogumisega.
sätestab, mis on kohtuvälise menetleja määrus ja sätestab määrusele esitatud vorminõuded.
Nii karistusõiguses, kui avalikus õiguses kehtib põhimõte, et kõik mis pole lubatud, on keelatud. Teisisõnu tähendab see, et avalik õiguslikul juriidilisel isikul on lubatud teha üksnes seadusega antud pädevuse piires ja ulatuses toiminguid. Määruse 1 koostamise õigus Politsei- ja Piirivalveametil tuleneb
lg 1 p 1, mille kohaselt on määrus kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis 3 vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja pannakse väärteotoimikusse. Nõuded määrusele sätestab
.
lg 4 p 2 näeb ette, et põhistatava määruse põhiosas peab sisalduma määruse menetlusõiguslik alus. Menetlusõiguslik alus on säte, mis annab pädevuse ja seadusest tuleneva õiguse soovitud menetlusotsustus teha. Õiguskantsler on oma 19.11.2012.a. nr 7-4/110778/1205262 seisukohas (Seisukoht õigusrikkumise puudumise kohta. Topeltkaristamise keelu põhimõte kiiruskaameratrahvidega seoses) punktis 40 selgitanud, et väärteoasjas määruse koostamisel ei saa lugeda
Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälisel menetlejal puudus menetlusõiguslik alus jätkata väärteomenetlust olukorras, kus vastulauses esitatud seisukohad viitavad kohtuvälise menetleja läbiviidud menetlustoimingutes olevatele puudustele. Vastulauses kaebuse esitaja uusi asjaolusid esitanud ei ole. Määruses 1 on kohtuväline menetleja põhistanud määrase koostamise vajadust järgmiselt, [...] kuna menetlusaluse isiku ütluste, esitatud vastulause, tunnistajate ütluste ning väärteoprotokolli ja muude väärteoasjas kogutud materjalide vahel on suuri lahknevusi mida ei õnnestu menetlejal kõrvaldada, ei pea menetleja võimalikuks otsust langetada kõrvaldamata vastuolusid eespool mainitud dokumentides. Seega järeldub määruse 1 põhistusest, et teos puuduvad väärteo tunnused. Seda kinnitab asjaolu, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli kätte andes jätnud hindamata, kas ei esine mõnda väärteo menetlust välistavat asjaolu
lg 1 tähenduses.
lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse väärteomenetlus, kui teos puuduvad väärteotunnused. Väärteomenetluse seadustik ei anna mõistet väärteo tunnustele, seega tuleb lähtuda väärteotunnuste mõiste sisustamisel esiteks karistusseadustiku (KarS) § 12 nimetatud süüteokoosseisu tunnustest, mille all mõistetakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid ning teiseks hinnata, kas on täidetud kolmeastmeline deliktstruktuur (KarS § 2 lg 2). Seega, kui esineb tunnus, mis välistab isiku karistamise või edasise menetluse lähtudes KarS § 2 lg 2 (kolmeastmelise deliktistruktuuri puudumine – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) või KarS § 12 kohaselt süüteokoosseisu puudumine, on menetleja kohustatud väärteomenetluse lõpetama. Seega on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteo menetlusõigust, mis seisnes väärteoprotokolli kätteandmises, veendumata, et täidetud on süüteokoosseis ja kõrvaldamata vastuolud kogutud tõendites. Nimetatud puudust ei saa kõrvaldada, jätkates koostatud määruse alusel väärteomenetluses uute tõendite kogumist ja esinenud vastuolude kõrvaldamist. Juhul, kui peale väärteoprotokolli kätteandmist ja lahendit tehes esinevad vastuolud, tuleb need tõlgendada menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kasuks (in dubio pro reo).
lg 1 p 1 aluse esinemist kontrollitakse igas menetluse etapis, sh oli kohustus ka vastulauses esitatu põhjal kohtuvälisel menetlejal hinnata, kas ei esine mõnda väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohtuväline menetleja on määruses 1 leidnud, et ei pea võimalikuks otsust langetada, mis omakorda viitab süütuse presumptsiooni rikkumisele. Sellest võib eeldada, et kohtuväline menetleja on tõendeid hindamata kujundanud oma siseveendumuse karistusotsuse tegemise kohta juba väärteoprotokolli koostamisel. Väärteomenetluses tehakse
Märkides, et otsuse tegemine ei ole võimalik, viitab kohtuväline menetleja, et soovitud tulemuseks on menetlusalusele isikule määrata karistus. Otsus väärteomenetluses tähendab
lg 1 p 1 kohaselt rahatrahvi määramist või muud
MS § 7 lg 3 sätestab, et kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, elik in dubio pro reo põhimõte. Seega on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega, kuna kohtuväline menetleja ei oie tõendites esinenud vastuolusid tõlgendanud kaebuse esitaja kasuks.
lg 3 p 2 kohaselt tuleb määruses märkida määruse menetlusõiguslik alus, mis annab kohtuvälisele menetlejale õiguse määruse tegemiseks. Kuna määruse 1 sisuks on menetluse jätkamine uute tõendite kogumisega, siis sellest tulenevalt tekitas kohtuväline menetleja õiguse pikendada lahendi kättesaamise tähtaeg
Kõiki menetluses esinevaid asjaolusid arvesse võttes puudus kohtuvälisel menetlejal menetlusõiguslik alus ja õigus sellise sisuga määrust koostada ja väärteomenetlust jätkata. Kaebuse esitaja palub lõpetada väärteoasjas 2302,12,015333 menetlus
Kohtuväline menetleja edastas 06.12.2012.a. Jana Streltšenko kaebuse koos väärteoasja materjalidega Harju Maakohtule. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
mõtte kohaselt ei vaidlustata esitatud kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi määrust, vaid kohtuvälise menetleja toimingut.
esimese lõike kohaselt saab kaebuse esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab antud juhul mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud, missugust isiku õigust on rikutud. Vastavalt viimati viidatud sättele on nõue viidata kaebuses, millist kaebaja põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kohus leiab, et menetleja poolt tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse jätkamisel rikkunud Jana Streltšenko õigusi ja vabadusi. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kaebuse esitaja poolt väljendatud seisukohaga nagu oleks 16.11.2012.a. määrus väärteoasjas 2302,12,015333 koostatud ebapädeva isiku poolt.
lg 1 sätestab, et kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatakse kohtuvälise menetleja juhile. Väärteoasja 2302,12,015333 kohtuväliseks menetlejaks on PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus. Eelnimetatud talituse juhiks on vanemkomissar Rene Birk. Seega on 16.11.2012.a. määrus väärteoasjas 2302,12,015333 koostatud pädeva ametniku s.o. vahetult kohtuvälise menetleja juhi poolt.
69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Jana Streltšenko on nimetatud õigust kasutanud ning esitanud 13.10.2012.a. kohtuvälisele menetlejale väärteoprotokolli kohta vastulause.
lg 2 sätestab, et juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seadus ei välista juba koostatud ja menetlusalusele isikule või tema kaitsjale tutvustatud väärteoprotokolli täiendamise võimalust. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisele menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandjal ning ta on kohustatud tõendite kohumisel juhinduma 5
5. peatükis sätestatust ning tal on kohustus koguda nii menetlusalust isikut süüdistavad kui ka õigustavad tõendid. Kohtuvälise menetleja 16.11.2012.a. määruses on põhjendatult viidanud EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele 3-1-1-52-08 ja 3-1-1-84-07, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule
§-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja, olles tutvunud Jana Streltšenko vastulausega, leidnud,et isiku ütluste, kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kvalifikatsiooni vahel on suuri lahknevusi, mistõttu ei ole võimalik teha asjas lahendit, kõrvaldamata vastuolusid ning seega tuleb väärteomenetlust jätkata. Seega on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks asjaolu, et esitatud vastulause valguses võib esineda vajadus juba koostatud väärteoprotokolli täiendamiseks, uue väärteoprotokolli koostamiseks või hoopis väärteomenetluse lõpetamiseks. Eelmainitud Riigikohtu lahenditest tuleneb, et juhul, kui kohtuväline menetleja peab vajalikuks täiendada juba tutvustatud väärteoprotokolli või koostada uus väärteoprotokoll, on ta kohustatud tegema täienduse või uue väärteoprotokolli isikule
korras teatavaks ja tagama temale täiendava või uue vastulause esitamise võimaluse. Sellest tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal, tutvustades isikule väärteoprotokolli täiendusi või uut väärteoprotokolli, õigus määrata uus lahendi kättesaamise aeg. Kohus peab samuti vajalikuks osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.03.2012.a. lahendile 3-1-1-21-12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteoprotokolli täiendamine iseenesest ei ole vastuolus
lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Menetlusalusel isikul on võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid enne otsuse tegemist. Kohtuvälise menetleja juht, vanemkomissar Rene Birk on oma 16.11.2012.a. määruses väärteomenetluse jätkamist ka piisavalt põhjendanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud protsessiõiguse norme, siis PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.10.2012.a. määrus väärteomenetluse jätkamise kohta ning PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse juhi Rene Birki määrus 16.11.2012.a. on seaduslikud ning Jana Streltšenko kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub
Leili Raedla Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.