← Eesti

4-12-2664/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-2664 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi Arsen Maisurjan´i süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku kaitsja Lõuna Prefektuuri esindaja Urmas Solovjov Arsen Maisurjan, ik 36605222241, töökoht xxx, elukoht xxx Marko Tiirik 3660522241 OÜ Bellum Õigusabi jurist Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.; 19.

  1. ja 05.12.2012 avalikul kohtuistungil Menetlusalune isik Juhindudes VTMS §§ 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: Arsen Maisurjan süüdi tunnistada väärteo toimepanemises s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 46 kilomeetrit tunnis 19.05.2012 kell 15:44 Tartumaal Kambja vallas Kambja asulas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 202-l km-l s.o Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista temale karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Rahatrahv tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064, ning selgitus „Arsen Maisurjan 4-12-2664 rahatrahv“. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav 19.
  3. 2012 kell 15.
  4. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused: Kohus leidis, et Arsen Maisurjanile inkrimineeritud väärtegu s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 46 kilomeetrit tunnis 19.05.2012 kell 15:44 Tartumaal Kambja vallas Kambja asulas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 202-l km-l s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätete rikkumine on õigesti kvalifitseeritud s.o Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-10103, p 6.1). Arsen Maisurjani kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB 1281383 selle kohta, et ta 19.05.2012 kell 15.44 juhtis mootorsõidukit xxx Tartu maakonnas Kambja asulas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt 202 kilomeetril VÕRU linna suunas kiirusega 103+/-7 km tunnis, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km tunnis. Juht ei nõustunud väärteoprotokolliga ja väitis omakäelise selgitusega, et ta liikus kiirusega 50+- 5 km tunnis. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Kohtuistungil selgitas Arsen Maisurjan et tema juhitava sõiduki kiirus Kambja poest kuni asulamärgi lõpuni võis olla umbes 50 km tunnis. Ta selgitas, et mitu autot möödus temast enne Kambja poe juurest väljasõitu ja kirjeldas(tlk. 54 protokolli lk.3) et üks neist oli must džiip ja kängururaud nagu tema autol ja ratas oli taga. See sarnane džiip sõitis A.Maisurjani hinnangul lubatud kiirusest suurema kiirusega. Kui politsei A.Maisurjani kinni pidas, ei tulnud tal nimetatud asjaolu meelde. Vastulauses samuti sellest ei teatanud. Kohus hindab A.Maisurjani ütlusi mittetõepäraseks. Menetlusaluse isiku ütlused ei seondu tunnistajate, politseiametnike ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis esitatud teabega. Esmalt on A.Maisurjani ütluste tõepärasus ümber lükatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, kus on märgitud, et sõiduk liikus üksi. A.Maisurjan ei suuda täpsustada vahetult peale kinnipidamist, ei vastulauses ega ka kohtuistungil asjaolusid, milliseid sõidukeid ja millise vahemaa järel ta liiklemas nägi kui väitis, et lasi paar autot mööda ja siis sõitis teele. Sõiduki üksi liikumist kinnitavad ka patrullpolitseinikud xx.xx ja xx.xx. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et A.Maisurjani poolt juhitav sõiduk oli ainus liikleja ja teisi samasuguseid sõidukeid samaaegselt või vahetult enne kõnealust sõidukit ei olnud lähedal, et kiiruse mõõtmises eksitusi võinuks olla. Sellekohase teabe tõepärasust, et sõiduk liikus üksi - seda vaidlustamata kinnitas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis oma allkirjaga ka A.Maisurjan. Tunnistaja, liikluspolitseinik xx xx ütlustega kohus loeb tõendatuks, et Võru poolt tulles patrullautoga liikudes Kambja asula poole tuli neile vastu must maastur, mis liikus antud teelõigul üksinda asula piirist umbes 100 meetrit seespool s.o Kambja asulas. Kiiruseks fikseeriti 103 km tunnis. Teisi sõidukeid vastu ei tulnud. Patrullauto pööras ringi samal teel, silmsidet maasturiga kaotamata, sest tee oli seal sirge ja piisavalt lai. Teisi sõidukeid ei olnud, sest silmsidet ei kaotanud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et välijuht testis tavapäraselt tööpäeva hommikul kiirusemõõteseadmed ja tunnistajale edastati tööpäeva hommikul testitud kiirusemõõteseade. Tunnistaja xx xx ütlustega on tõendatud A.Maisurjani juhitav sõiduk, maastur liikus üksi Tartu poolt. See oli ainus auto, mis liikus ja selle kiiruseks mõõdeti 103 km tunnis. Maastur oli eriline lühikese numbrimärgiga. Teisi maastureid vastu ei tulnud. Patrullauto ümberpööramiseks kõrvalteed ei kasutatud, sest tee oli piisavalt lai. 2 Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga(tlk4) 19.05.2012 Maantee nr.2
  5. km-l loeb kohus tõendatuks, et Arsen Maisurjan juhtis mootorsõidukit xxx 19.05.2012.a. kell 15.44 Kambja alevikus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt.nr 2 202-l km-l Võru suunas s.o asulasisesel teel kiirusega 103 +- 7 km tunnis. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km tunnis. Seega ületas juht mõõdetaval teelõigul kiirust mitte vähem kui 46 km tunnis. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu. Menetlusalune isik A.Maisurjan protokolliga ei nõustunud ja väitis, et liikus kiirusega 50+- 5 km tunnis. A.Maisurjan muid kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud asjaolusid ei vaidlustanu kohapeal ega ka hilisemalt.. Kiirust mõõtis kiirusemõõteseadmega xx. ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostas xx Kohus uurinud eelnimetatud tõendit ja tunnistajana xx xx poolt antud ütlusi ning juhindudes Riigikohtu seisukohast (3-1-1-29-05), et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Menetleja ei või olla tõendi looja. Tunnistajana kohtuvälises menetluses ülekuulatud xx x on koostanud menetleja staatuses kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mida kinnitas oma ütlustega kohtuistungil. Antud asjaolu silmas pidades 9.09.2005 - juhindub kohus Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-69-05 KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-11-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena. Seega hindab kohus tõendite kogumisse kohtuvälise menetleja ütlused menetluse käigu kirjeldamise kohta, et kontrollida menetlustoimingute vastavust seadusele. Kohtuistungil esitas Lõuna Prefektuuri esindaja mõõtevahendi Stalker Dual antennid KA065576 ja KA065578 taatlemise kohta, millega kohus loeb tõendatuks, et Arsen Maisurjani juhtimisel olnud sõiduki kiirust mõõdeti 19.05.2012 kell 15.44 ja väärteoprotokollis täheldatud kohas kiirusemõõteseadmega, mis oli 18.04.2012 taadeldud ja selle kohta väljastatud taatlustunnistuse nr. on TTRSS-12/
  6. Kohus hindab põhjendatuks kohtuvälise menetleja esindaja selgitused kohtuistungil, et tlk. 4 esitatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis täheldatud taatlustunnistuse nr. erineb kohtuistungil esitatust kuid mis hõlmab kontrollitava kuupäeva 19.mai 2012.a., ja seetõttu protokollis tlk. 4 märgitud 2011.a. taatlustunnistus ei oma tõenduslikku tähendust ja kohus ei pea küllaldaselt põhjendatuks, et 2011.a. tõend tõendite kogumisse kuuluks ja annaks antud asjas uut informatsiooni uute faktiliste asjaolude kohta. Kohus leiab, et kiirusemõõteseade Stalker Dual DC oli A.Maisurjani juhtimisel oleva sõidukiiruse mõõtmise hetkel taadeldud vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja oli töökorras. Tlk 29 esitatud tõend kiirusemõõteseadme Stalker Dual antennid KA065576 ja KA065578 testimise (kontrollimise) kohta 19.
  7. kell 6.50 on asjakohane ja kinnitab selle testimist enne seadme kasutamisele võtmist samal kuupäeval. Eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et 3 kiirusemõõteseadme kasutamiseks takistusi ei tuvastatud ja seade on töökorras töötamiseks 19.05.
  8. Tunnistaja xx xx ütlustega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et A.Maisurjani sõiduk oli ainus džiip, mis liikus kiiruse mõõtmise hetkel. Patrullauto jõudis teel ümber keerata ja rohkem autosid ei tulnud. Kõrvalteed patrullauto ümberkeeramiseks ei kasutanud ja silmside rikkumise toimepannud sõidukiga ei kadunud. Tunnistajale jäi A.Maisurjani juhitava sõiduki numbrimärk meelde iseloomulikuna kui lühike ja ameerika tüüpi numbrimärk. Politseiametnikud ei saanud eksituse tõttu kinni pidada teist autot ja kiiruse ületamine oli toimunud A.Maisurjani juhitava sõiduki poolt. Kohus hindab tunnistaja xx.xx ütlusi tõepäraseks. Samas märgib, et tunnistaja ütlused sõiduki rohelise värvuse kohta ei lange kokku tegelikkusega, kuna A.Maisurjan kinnitab, et tema sõiduk on musta värvi. A.Maisurjani ütlustest nähtus eelnevalt, et džiip, mis enne A.Maisurjani väljasõitu Kambja poe juurest möödus oli ka musta värvi ja sarnane tema autole. Kohus juba hindas eeltoodud ütlused mittetõepäraseks ja seetõttu ei ole alust ka xx.xx ütlustes A.Maisurjani sõiduki värvi ekslikult rohelisena meenutades seostada selle asjaolu kinnitamiseks s.o A.Maisurjani džiibile sarnase sõiduki möödasõitu. Kohus jääb seisukohale, et A.Maisurjan liikles üksi ja politseiametnikud ei saanud ekslikult mõõta mingi muu sõiduki kiirust. Kohus tõlgendab tekkinud kahtluse A.Maisurjani kasuks ja märgib, et tunnistaja eksimus sõiduki värvi meenutamisega ei kaalu üle ütlustes võrreldes muude sõidukit siiski täpselt ja enamuses iseloomustavate tunnustega nagu lühike numbrimärk, mis osutus tõepäraseks ja on xxx ning, et tegemist on sõidukiga xxx ja auto tunnistajate vaateväljast ei kadunud. Tunnistaja eksimust võib põhjendada tema tööalaselt paljude sõidukite visuaalse jälgimisega patrullpolitseiniku tööpäevade kestel ja arusaadavalt poole aasta eest toimunud rikkumise asjaoludest tumeda sõiduki värvi meenutades võib tekkida ebatäpsus. Kohus uuris tõendeid t lk.41-49 fototabeleid, millest nähtub, et teelõik Kambja poest kuni kurvini Võru suunas on üle 500 m ning seda teeäärsete takistusteta. Nimetatud asjaolu kinnitab tunnistajate, politseiametnike ütlusi, et silmside rikkumise toimepannud A.Maisurjani sõidukiga politseiametnikel ei katkenud ja teised liiklejad antud teelõigul samal ajal kui liikles A.Maisurjan ei saanud politseiametnike vaateväljast kaduda nagu selgitas A.Maisurjan ja kes peeti kinni vahetult peale tema rikkumise tuvastamist. Kohtuvälise menetlejaesindaja esindaja taotles A.Maisurjanile mõista LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 8 päeva aresti. A.Maisurjan on varem toime pannud samalaadseid rikkumisi ja teistele abi andes (xxx) ei tohi teel seada isikuid oma liiklemisega ohtu. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna A.Maisurjan töötab xxx, siis vastavalt KarS § 69 lg 1 asendada arest ühiskondliku tööga 16 tundi. Kohtuväline menetleja A.Maisurjanilt nõusolekut aresti asendamiseks ühiskondliku tööga ei ole küsinud ja A.Maisurjan sellist nõusolekut ei ole kohtule andnud.

(1)Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. Kohtuväline menetleja taotleb lisaks põhikaristusele mõista süüdlasele lisakaristus vastavalt LS § 227 lg 5 p 2 s.o 3 kuud s.o sanktsiooni minimaalmääras. 4 A.Maisurjani kaitsja taotles A.Maisurjani suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna on kasutatud taatlemata mõõteseadeid. Puuduvad video ja fotod kiiruse ületamise kohta. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule kaks arvet tlk. 51 30.
  1. 2012, milles osutatud teenuseks on esindus väärteoasjas 2 tunni eest 170 eurot+ 20% käibemaksu s.o 34 eurot. Nimetatud summa on tasutud Arsen Maisurjani poolt OÜ Bellum õigusabi arvele ja esitatud maksekorraldus 204 euro tasumise kohta. Teine arve on esitatud tlk. 52 , kus teenuse kirjeldus on kohtuistungiks 19.
  2. 2012 ettevalmistamine ja istungil osalemine 2 tundi ja arve maksumus koos käibemaksuga kokku 204 eurot. Nimetatud summa tasumise kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud ja kaitsja taotles jätta nimetatud kulud riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlused Arsen Maisurjanile osutatud õigusabi hüvitamise ja riigi kanda jätmise kohta on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja on esitanud arvetes nr. 112/2012 ja 121/2012 üldsõnalise ülevaate, mis ei kajasta kaitsja sisulist ettevalmistust oma kaitsealuse kaitseülesande täitmiseks näidatud 2 tunni kestel. Kaitsja ei ole sisustanud arvel näidatud kohtuistungiks ettevalmistamise funktsiooni sisulise tööga asjakohaste taotluste õigeaegseks esitamiseks ja on teinud seda menetluse käigus kohtuistungite vaheajal tlk. 23 üldsõnalise sõnastusega e-posti teel konkreetsetele õigusaktidele viitamata, millised on kaitsjale vajalikud oma kaitseülesande täitmiseks. Muid kaitsja kohtuistungiks ettevalmistamisele toiminguid peale 30.10.2012 esitatud arvet väärteomaterjalid ei sisalda. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et A.Maisurjani süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, sest isik ei võtnud tarvitusele meetmeid oma rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid ja liikus kiirusepiirangu 50 km tunnis mõjupiirkonnas kiirusega mitte vähem kui 46 km tunnis. Menetlusalune isik taotles väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus hindab asjaolu, et väärteo toimepanemisel ohtlikke tagajärgi ei tuvastatud antud ajal ja kohas kus kaasliiklejad puudusid. Tunnistajad ei täheldanud teisi sõidukitega liiklejaid ega ka jalakäijaid, kellele A.Maisurjani süüline käitumine võis antud väärteosituatsioonis ohustada. Rikkumise asjaoludes ei ole tuvastatud sõidukijuhi seost alkoholiga. Mootorsõiduki juhi alkoholijoovet ei kontrollitud, seega oli sõidukijuht kaine ja tema liikluskogemus on pikaajaline. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt liikus A.Maisurjan üksi ja teiste liiklejate ning ka enda ohustamise kohta põhjendavaid tõendeid ei ole kogutud. Antud teelõik oli sirge, liiklemine toimus valgel ajal ja kattega teelõik oli nähtav piisavas ulatuses võimalikele kaasliiklejatele, võimaldamaks õigeaegselt reageerida ohuolukorda ennetavalt. Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-45-11 tuleneb, et väärtegude näol on tegu ühiskonna jaoks vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega. Eeltoodust tuleneb, et A.Maisurjanile karistuseks aresti kohaldamine on isiku Põhiseadusega tagatud õiguse - s.o isiku vabaduse intensiivne piirang, mis ei ole vastavuses käesoleva väärteona toimepandud rikkumise raskusega. Rikkumine on aset leidnud formaalselt, sest isikule ega kaasliiklejatele – keda ei olnud faktiliselt - jäi saabumata reaalne tajutav oht võimaliku saabuva tagajärje suhtes ja selle eest kohaldatav karistus aresti näol on ilmselgelt meede, mis tooks lisaks isikuvabaduse ebaproportsionaalsele piirangule kaasa ka probleeme alalise töökoha töövaldkonnas ning pereelu korraldamisel, sest perre on oodata lapse sündi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus LS § 227 lg 3 sätestatut 5
(3)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. - ja leidis, et rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras on piisava raskusega mõjutusvahend, mille kohaldamisel süüdimõistetu kogeb piisava raskusastmega materiaalseid kitsendusi, mis edaspidi sunniksid isikut hoiduma hoolimatust liiklusstiilist. Kohus leidis, et väärteo toimepanemine on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja A.Maisurjani käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt. Ka kohtuvälise menetleja taotlus lisakaristuse kohaldamiseks s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on antud juhul põhjendamatu. Tegemist on liiklusalase rikkumisega, millest antud juhul ei tulenenud ohtu ei teistele kaasliiklejatele, nende varale ega ka A.Maisurjanile endale nii isiku sõidukogemust, teeolusid ja ilmastikutingimusi arvestades. Seetõttu on piisavalt karm karistus LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv kohtu poolt määratud ulatuses, kuna väärteoasjaoludes ei ole tuvastatud erilisi raskendavaid asjaolusid ega seost alkoholiga, milliste asjaolude puudumine eeldab ka süüdlase suhtes arvestada kohaldatava karistuse ranguse astet. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.