Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §201 lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 30 päeva.
3 Seega on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist maksimaalses määras. Kohtuvälise menetleja esindaja on nii kohtualluvusse saatmise määruses kui kohtuistungil selgitanud nii sellise karistusliigi kui ka -määra taotlemise põhjendusi. Maakohus nõustub nende põhjendustega ning leiab, et need on piisavad ka asjakohased. Maakohus leiab, et aresti mõistmine menetlusalusele isikule on põhjendatud. Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on selline liiklusalane väärtegu, mille toimepanemisega asetab menetlusalune isik ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, vara ja tervise. Lisaks sellele arvestab maakohus käesolevas väärteoasjas ka järgmist. Menetlusalust isikut on 15 korda karistatud väärteokorras, sealhulgas 4 korda Liiklusseaduse §201 järgi. Viru Maakohtu 30.04.2012 mõisteti menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi karistuseks arest 20 päeva. Vaatamata sellele jätkas ta väärtegude toimepanemist. Muuhulgas sai ta samalaadse väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse §201 järgi karistada 09.09.2012 (rahatrahv 200 €). Taas jätkas ta samalaadsete väärtegude toimepanemist ning juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juba 14.09.2012. Kõik karistuseks määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasumata. Antud asjaolu näitab iseäranis menetlusaluse isiku ükskõiksust ja hoolimatust nii enese kui teiste liiklejate vastu. Samuti näitab see menetlusaluse isiku suhtumist temale määratud/mõistetud karistustesse. Arvestades asjaolu, et väärteomenetluses on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 nõudeid, väärteo toimepanemise asjaolusid, rikkumise astet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine on käesoleval juhul põhjendatud. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta, menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, süü tunnistamist ning muid käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud asjaolusid, peab maakohus põhjendatuks nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga ja mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest maksimaalses määras.
lg.2 arvutatakse aresti tähtaega päevades ja ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi. Maakohus leiab, et põhjendatud ei ole karistuse kandmisele asumine koheselt.
lg.1 mõistes aresti, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmist ositi, põhjendades seda õppimisega. Maakohus möönab, et õppimine kutsehariduskeskuses võib olla selline alus, mis võimaldab aresti kanda ositi, kuid ei pea võimalikuks määrata aresti kandmist ositi vaid menetlusaluse isiku paljasõnalise seletuse põhjal. Kuna maakohus 4 määrab menetlusaluse isiku karistuse kandmise alguseks tema poolt karistuse kandmisele asumise aja, on menetlusalusel isikul võimalik esitada maakohtule põhjendatud avaldus koos vastavate tõenditega, mille põhjal maakohus saaks otsustada aresti ositi kandmise küsimuse. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.