Toimik nr 1-11-7587 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7587 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Viktoria Vivtšaruk Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Kapustinskase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Maksim Kapustinskas, isikukood: 36905250048, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Maksim Kapustinskas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat taotlus ja määrata tema poolt Maksim Kapustinskasele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 45,12 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 37,60 eurot, ning käibemaks 7,52 eurot). Menetluskulu kaitsjatasu 45,12 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Kapustinskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maksim Kapustinskas on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 16.02.2005 kohtuotsusega KarS § 114 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel 10 aastat 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.02.2005 ja lõpp 28.02.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.11.2012. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Maksim Kapustinskase kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist on psüühiliselt häiritud inimesega siis on vajalik pidev kinnipeetava tervise jälgimine ning vastavalt sellele psühhiaatriline ja medikamentoosne ravi. Isik saab medikamentoosset ravi. Võimalused riskide maandamiseks on väikesed, sest isik ei soovi muutuda ja isiksuse tõttu ei ole ka võimeline (psüühikahäire). Enne vangistust elas isik Ahtme rehabilitatsioonikeskuses aadressil Jaksoni 21. Soovib vabanemise korral seal elada. Elu jooksul kindlat elamiskohta ei ole olnud. Pärast vabanemist püsiv elukoht puudub. KMA andmetel isikuttõendavad dokumendid puuduvad. Isik on määratlemata kodakondsusega. Isikul on põhiharidus. Enne vangistust ei töötanud. Isik ei ole töötanud ja ei oma tööoskusi ning kogemusi, ei suuda leida tööd. Kinnipeetaval puudub sissetulek. Isikul puudub Eesti Vabariigis toetav lähivõrgustik. Puuduvad suhted nii päritoluperekonnaga kui ka sõprade või tuttavatega. Isikul on sugulased xxxl, kellega aga sidemed puuduvad. Vangistuses viibib eraldatud kambris kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu. Riski suurendab lähedaste inimeste toetuste puudumine, riskiv ja hoolimatu elustiil. Isik ei suuda vabaduses olla iseseisev, ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Vabaduses tarvitas alkoholi. Kuritegu on pandud toime alkoholijoobes, käitus vägivaldselt ja agressiivselt. Isik oli väärteokorras karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas. Psühhiaatri sõnul isikul on diagnoositud skisofreenia, mis põhjustab tal luulusid, ettearvamatut ning agressiivset käitumist. Raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Isiku enesehinnang on ebaadekvaatne, emotsionaalne seisund ebastabiilne, enesele ohtlik. Vangiregistri andmetel on olnud korduvalt enesevigastamised. 31.07.2008 kuni 25.09.2008 oli Tartu Vangla Psühhiaatriatalituses statsionaarsel ravil. Seoses seisundi ägenemise ja ravist keeldumisega oli kinnipeetava ravi jätkatud tahtest olenematu raviotsuse alusel. Vangiregistri andmete ning vestluse põhjal on M. Kapustinskas olnud nii verbaalselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Seda kinnitavad ka vangistuse ajal toime pandud distsiplinaarrikkumised. Uue kuriteo risk on seotud isiku psüühilise seisundiga. Vestlusest kinnipeetavaga on märgatav negatiivne suhtumine ametiisikusse. Ei saa kriminaalhooldusest ja ühiskonna reeglitest aru. Vangla ei toeta Maksim Kapustinskase ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval Eestis elamise aadress. Kinnipeetaval puuduvad Eesti Vabariigis lähedased, kes võiksid teda vanglast vabanemise korral toetada materiaalselt ja moraalselt. Kuna kinnipeetaval puudub isikuttõendav dokument, siis puudub tal võimalus taotlega elamiseks sotsiaalpinda. Samuti puudub tal võimalus võtta end arvele töötukassas, et saada tööturuteenuseid ja- toetust. Isikut on kaks korda karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest. 25.04.2003 vabanes vanglast, kus kandis 13 aastast karistust röövmõrva eest ning vähem kui aasta hiljem (29.02.2004) pani taas toime mõrva julmal viisil. Kinnipeetav ei ole vanglas esitanud taotlust elamisloa saamiseks. Maksim Kapustinskas leiab, et antud küsimuse arutamine kohtus on absurdne. Kaitsja nõustub kaitsealusega ja märgib, et materjalide alusel ei ole isikul ühtegi võimalust ennetähtaegsele vabastamisele, mille tõttu on käesoleva kohtuistungi pidamine on sisuliselt mõttetu. Palub jätta menetluskulud riigi kanda, sest süüdimõistetul on haigus, mille tõttu tal on raske ennast kaista ja kaitsja oli määrarud kohtu poolt kohustuslikus korras, mitte isiku taotlusel. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine Maksim Kapustinskasel välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et Maksim Kapustinskas tuleb jätta tingimisi enne 2
(4)tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest, avaliku korra raske rikkumise eest ja I astme isikuvastase kuriteo röövmõrva eest. Isikut on varasemalt karistatud pikajalise 13 aastase vangistusega mille kandmisest vabanes 25.04.2003 ning 10 kuud hiljem (29.02.2004) pani toime taas uue raske isikuvastase kuriteo tapmise piinaval viisil. Ida-Viru Maakohtu 16.02.2005 kohtuotsuse koopiast (lk 11-12) on näha, et Maksim Kapustinskas olles alkoholijoobes, tapmise eesmärgil lõi tahtlikult kannatanut kaks korda noaga selga. Peale mida hakkas erilise julmusega lööma kahe noaga selili maaslamavale kannatanule keha erinevatesse piirkondadesse- selga, kaela, rindu ja kõhtu, jättes noad torgatuna kehasse. Kannatanule oli tekitatud 19 noahaava. Saadud kehavigastustest kannatanu suri sündmuskohal. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Maksim Kapustinskase puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, käesoleval ajal omab nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Maksim Kapustinskas oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid. Vabanedes puudub Maksim Kapustinskasel kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna kinnipeetaval puudub isikuttõendav dokument, siis puudub tal võimalus taotleda elamiseks sotsiaalpinda ja võtta end arvele töötukassas, et saada tööturuteenusid ja- toetust. Enne vangistust oli isik tegevuseta, tarbis alkoholi. Arvestades Maksim Kapustinskase poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimased kaks rasket I astme isikuvastast kuritegu röövmõrv ja tapmine piinaval viisil), korduvaid karistusi (esimesel kahel korral karistatud varavastaste kuritegude (vargused) ja avaliku korra raske rikkumise eest ja viimasel kahel korral raske I astme isikuvastaste kuritegude eest), tema käitumist vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (kindla elukoha ja sotsiaalse lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isikut on juba varasemalt karistatud I astme isikuvastase kuriteo röövmõrva eest pikajalise 13 aastase vangistusega mille kandmisest vabanes 25.04.2003 kuid jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist pannes 10 kuud hiljem (29.02.2004) taas toime raske isikuvastase kuriteo tapmise piinaval viisil. Maksim Kapustinskas on tapnud inimese eriti julmal ja piinaval 3
(4)viisil. Seega on Maksim Kapustinskase poolt toimepandud kuritegu üliraske. Kuritegudega ründas ta kõrgeimat õigushüve – inimese elu. Toimepandu eest on Maksim Kapustinskas kandnud karistust ligi 7 aastat 10 kuud. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, mis on väga pikk aeg. Esmase asjaoluna tuleb ennetähtaegsel vabastamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuritegude erilise jõhkruse tõttu tuleb Maksim Kapustinskas jätta ennetähtaegselt vabastamata. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, viimasel kahel korral raske isikuvastase kuriteo eest, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Maksim Kapustinskase temale Ida-Viru Maakohtu 16.02.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)