7 järgi vangistusega 3 aastat,
lg 1 alusel 2 aastat 8 kuud
elukoht Männiku 96-78, Tallinn töövõimetuspensionär MIHKEL MIHKELSON, isikukood 38408054736, Kriminaalkorras karistatud kolm korda, karistused kustunud, Elukoht xxx Ametlik töökoht puudub Süüdistus Allan Mirka –
,
7,9 Mihkel Mihkelson –
4- § 22 lg 3 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 11237300169 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Allan Mirka enne Harju Maakohtu 06.09.2011.a. otsust toimepandud kuritegudes:
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud,
7,9 - § 25 lg 2 järgi (03.09.2011.a. episood) ja karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 06.09.2011.a otsusega mõistetud karistusega (2 aastat 8 kuud vangistust) kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Süüdi mõista Allan Mirka peale Harju Maakohtu 06.09.2011.a. otsust toimepandud kuritegudes
9 järgi (16.12.2011.a., 14.01.2012.a., 18.-22.02.2012.a. episoodid) ja karistada vangistusega 9 kuud
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 06.09.2011.a. otsusega mõistetud karistusest ja enne Harju Maakohtu 06.09.2012.a. otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistustest moodustatud liitkaristuse (2 aastat 8 kuud vangistust) võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.09.-04.09.2011.a. ja 16.12. -17.12.2011.a., kokku 4 päeva. Kandmisele kuulub 3 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta Allan Mirka suhtes muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Süüdi mõista Mihkel Mihkelson
4 - § 22 lg 3 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Mihkel Mihkelson ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Mihkel Mihkelsoni kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Välja mõista Allan Mirkalt ja Mihkel Mihkelsonilt solidaarselt TT kasuks 534.80 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX) Välja mõista Allan Mirkalt 425 eurot RL kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Allan Mirkalt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 435 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 268.80 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0.90 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Allan Mirkal kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul igas kuus tasuda 36.25 eurot. Välja mõista Mihkel Mihkelsonilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 435 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 96 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0.45 eurot riigi kanda. 2 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Mihkel Mihkelsonil kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul igas kuus tasuda 36.25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
Samuti tema, isikuna, keda on varem 07.04.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-4512 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 03.09.2011 kella 22.29 paiku Tallinnas Pärnu mnt 558A asuvast Laagri Maksimarketi kauplusest grupis koos Tiit Treial’iga püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvat kaupa kogumaksumusega 73,31 eurot: 10 piimašokolaadi Karl Fazer maksumusega 2,10 eurot, kokku maksumusega 21 eurot, 4,905kg sea välisfileed maksumusega 28,89 eurot, 4 šokolaadi pulgad Cu maksumusega 2,05 eurot, kokku maksumusega 8,20 eurot ja 2 pudelit 0,5l viina Tsarski Pokrov maksumusega 7,61 eurot, kokku maksumusega 15,22 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, keda on varem 07.04.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-4512 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 16.12.2011 kella 20.16 paiku Tallinnas Estonia pst 9 asuvast Solarise toidupoest püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ABC Supermarkets AS-le 3 kuuluvat kaupa, 1 mandariini kaaluga 0,258kg maksumusega 0,26 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, keda on varem 07.04.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-4512 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 14.01.2012 sai TT enda kätte ühekordseks kasutamiseks viimasele kuuluva AS SEB Pank pangakaardi koos PIN-koodiga ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Estonia pst 9 asuvast Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali ühiskasutuses olevast sularahaautomaadist ATM00194 TT pangakontolt välja sularaha kella 11.51 ajal summas 20 eurot ning kella 11.52 ajal 500 eurot, tekitades oma teoga kannatanule TT kokku varalist kahju summas 534,80 eurot. Allan Mirka, olles varem toime pannud vargusi ja röövimise, võttis ajavahemikul 18.02.2012, kuni 22.02.2012 Tallinnas, XXX korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RL kuuluvad järgmised esemed: • Ordi Enduro sülearvuti väärtusega 300 eurot, • Sülearvuti koti Targus väärtusega 25 eurot, • RL nimelised visiitkaardid 150 tk koguväärtusega 375 eurot, • Mobiiltelefon Nokia X1-01 Dual Sim Red väärtusega 45 eurot, • Mobiiltelefon Samsung i900 Galaxy SII väärtusega 480 eurot, • Kaks kodeeritud korterivõtit väärtusega 100 eurot Vargusega tekitatud kannatanule kahju on 1325 eurot Seega Allan Mirka pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja süstemaatiliselt, see on
Mihkel Mihkelson’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 11.10.1999 Lääne Maakohtu otsusega 1-47/99 karistatud varguse toimepanemise eest, 14.01.2012 Tallinnas Estonia pst 9 osutas tahtlikult Allan Mirka poolsele tahtlikule õigusvastasele teole ehk võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaimset kaasabi. Nimelt 14.01.2012 sai Allan Mirka TT enda kätte ühekordseks kasutamiseks viimasele kuuluva AS SEB Pank pangakaardi koos PIN-koodiga ning viibides koos Mihkel Mihkelsoniga Tallinnas Estonia pst 9 asuva Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali ühiskasutuses oleva sularahaautomaadi ATM00194 juures, kontrollis nimetatud sularahaautomaadis TT kuuluva pangakaardi kontojääki, mis oli miinuses. Mihkel Mihkelson soovitas Allan Mirkal proovida nimetatud pangakaardiga sularaha välja võtta vaatamata sellele, et kontojääk oli miinuses, tugevdades sellega Allan Mirka teotahet ning seejärel Allan Mirka võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas sularahaautomaadist ATM00194 TTpangakontolt välja sularaha kella 11.51 ajal summas 20 eurot ning kella 11.52 ajal 500 eurot, tekitades oma teoga kannatanule TT kokku varalist kahju summas 534,80 eurot. Seega Mihkel Mihkelson osutades tahtlikult teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole vaimset kaasabi pani toime kaasaaitajana võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
LV kehaline väärkohtlemine LVpeksmine Rakveres Tuvi tänaval KT korteris AM poolt on tõendatud tunnistaja KT ütlustega, mille kohaselt kõik peale tema tarvitasid alkoholi ja olid väga purjus. Mingil hetkel 4 hakkasid Andrus Kiisk ja Allan Mirka LV peksma rusikatega ja jalgadega. Kui kannatanu Kotka tänavale viidi, lõi Allan Mirka ka seal teda nii rusikatega kui jalgadega (I kd. lk. 9-10). Andrus Kiisk on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud nii tema kui Allan Mirka poolt LV peksmist ( I kd. lk. 13). Allan Mirka ise tunnistas oma süüd LV peksmises (I kd. lk. 15-18). 01.08.2011.a. VT kehaline väärkohtlemine Kannatanu VT ütluste kohaselt oli tema kambrikaaslaseks 01.08.2011.a. Allan Mirka, kellega tal tekkis doominod mängides konflikt, mille käigus Allan Mirka lõi talle rusikaga kahel korral selja piirkonda (I kd. lk.20-21). Vangla arst Piret K on väljastanud tõendi, millest nähtuvalt tuvastati 01.08.2011.a. Vangla meditsiiniosakonnas VT lülisamba piirkonnas punetav laik (I kd. lk. 23). Allan Mirka oma süüd VT löömises Vangla kambris ei eitanud. Analoogselt kannatanuga kinnitas ka tema, et löömisele eelnes konflikt seoses doominonuppudega mängimisega. Süüdistatav tunnistas kahte lööki rusikaga vastu kannatanu selga (I kd. lk. 27-28). Kohtu hinnangul on Allan Mirka süü LV peksmises leidnud tõendamist, vaatamata sellele, et kannatanu oma ütlustes tema nime ei maininud, nimetades peksjana üksnes Andrus Kiisat. Kuna kannatanu oli väga purjus, ei pruukinud ta aru saada, et peksjaid oli kaks. Tunnistaja KT ja süüdistatava Allan Mirka ütlused aga tõendavad ka Allan Mirka osalust LV peksmises. Tõendatud on Allan Mirka süü ka V T löömises vangla kambris, kus nad olid kahekesi. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti kehalise väärkohtlemisena
03.09.2011.a. Laagri Maksimarketi kauplusest varguse katse Kuriteo toimepanemist tõendavad: − õigusvastase teo toimepanemise akt selle kohta, et kell 22.29 möödus meeskodanik kassadest ja turvaväravast, jättes tasumata toidukaupade eest: 10 piimašokolaadi Karl Fazer, 4,905kg sea välisfileed, neli šokolaadi pulka Cu, kaks pudelit viina Tsarski Pokrov. Kinnipeetu anti üle politseile (I kd. lk. 35); − tunnistaja KK (turvatöötaja kaupluses) ütlustega. Tunnistaja nägi kaupluses kahte meesterahvast, kes liikusid koos ja panid riiulilt ostukorvi mitu suurt šokolaaditahvlit. Veidi hiljem nägi ta neidsamu meesterahvaid istumas kaupluse põrandal leivaleti juures ning nad panid korvist seljakotti erinevaid tooteid. Seejärel suundus noorem meesterahvas kassasse, kus maksis vaid kahe kohukese eest. Vanem meesterahvas järgnes talle, kuid hoidis distantsi umbes 20 meetrit. Tunnistaja pidas mõlemad mehed kinni, kuna kahtlustas neid kauplusele kuuluvate toidukaupade varguses. Turvakontrolli käigus leiti seljakotist 10 piimašokolaadi Karl Fazer, 4,905kg sea välisfileed, neli šokolaadi pulka Cu, kaks pudelit viina Tsarski Pokrov. Isikud oli alkoholijoobes (I kd. lk.36-37). − Allan Mirka tunnistas, et olles alkoholijoobes, läks ta koos Tiit Treialiga Laagri Maksimarketisse eesmärgiga sealt midagi varastada. Müügisaalis panid nad kõik varastamiseks mõeldud kaubad tema käes olnud kotti, välja arvatud kaks kohukest, mille eest ta kassas maksis. Turvatöötajate poolt peeti nad kinni ja turvaruumis võeti kotist välja kaup, mille eest ei olnud tasutud (I kd. lk. 62-64). − Tiit Treial andis Allan Mirkaga analoogseid ütlusi varguse toimepanemise kohta (I kd. lk. 71-73). 16.12.2011.a. Solarise keskuses asuvast toidupoest varguse katse Kuriteo toimepanemist tõendavad: − ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanemisega tõendab, et Allan Mirka oli kaupluses tugevas alkoholijoobes, kerjas kaasklientidelt raha ning läbis kassa, kus ei maksnud ühe mandariini eest (I kd. lk. 79); 5 − tunnistaja KKT, viibides kaamera taga, nägi, kuidas üks noormees pani endale pükste taskusse ühe mandariini. Seejärel võttis ühe pudeli siidrit, mille eest ta kassas maksis, kuid jättis maksmata taskusse pandud mandariini eest (I kd. lk. 77); − Allan Mirka tunnistas mandariini eest mittemaksmist, põhjendades seda unustamisega (I kd. lk. 83-84). 14.01.2012.a. TT pangaarvelt raha vargus. − kannatanu TT ütlused tõendavad, et ta sai Allan Mirkaga tuttavaks 14.01.2012.a. hommikul Peekri baaris. Soovides õlle kõrvale midagi süüa osta lähedal asuvast kioskist, andis ta Allan Mirkale oma pangakaardi ja ütles ka PIN-koodi. Allan Mirka käis kioskis ja tuli tagasi koos ühe noormehega, kes nimetas end Mihkliks. Allan Mirka tagastas pangakaardi. Järgmisel päeval avastas, et pangaarvelt on välja võetud 520 eurot (I kd. lk. 89-93) − TT SEB pangas asuva konto väljavõte tõendab, et 14.01.2012.a. kell 11:50 on tehtud infopäring, kell 11.51 välja võetud 20 eurot ja kell 11.52 välja võetud 500 eurot (I kd. lk. 95); − TT äratundmiseks esitamise protokoll, mis tõendab, et noormees, kellega TTPeekri baaris tutvus ja kellele ta andis oma pangakaardi ja ütles PIN-koodi, on Allan Mirka (I kd. lk. 98-100); − Allan Mirka ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi Peekri baaris koos ajaveetmise kohta ning talle oma pangakaardi andmise ja PIN-koodi ütlemise kohta. Baarist lahkudes helistas ta Mihkel Mihkelsonile, kutsudes ta Söögiplatsi juurde. Kõndides Solarise keskuse poole rääkis ta Mihkel Mihkelsonile, et sai ühe inimese pangakaardi ja et tal on plaan vaadata, palju arvel raha on ja võtta raha välja. Kelle pangakaart see on, ta Mihkel Mihkelsonile ei öelnud. SEB panga automaadi juures Solarise keskuses pani ta kaardi automaati, valis PIN-koodi ja vaatas kontojääki, mis näitas miinusega arvu. Seejärel ütles Mihkel Mihkelson, et vajutagu 20 euro peale. Nii teinud, väljastas automaat sularaha 20 eurot. Siis võttis ta veel 500 eurot. Koos M. Mihkelsoniga suunduti baari, kus ta andis T.T pangakaardi tagasi. Hiljem andis ta sellest väljavõetud rahast 50 eurot Mihkel Mihkelsonile (I kd. lk. 107-111); − Mihkel Mihkelsoni ütlused kattuvad Allan Mirka ütlustega viimase poolt talle helistamise, temaga kokkusaamise ja Solarise keskuses SEB pangaautomaadist sularaha väljavõtmise kohta. Ta oli teadlik, et Allan Mirka ei võtnud raha enda pangakaardiga, sest Mirka oli eelnevalt öelnud, et pangakaardi andis talle üks tuttav toitude eest tasumiseks. Kui Allan Mirka vaatas kontojääki ja ütles, et näitab miinust, soovitas ta Mirkal ikka raha välja võtta ja Mirka võttiski algul 20 eurot, siis 500 eurot. Sellest rahast andis Mirka talle 50 eurot (I kd. lk. 113-115, 117-119). 18.02.-22.02.2012.a Rain Lind’ile kuuluva vara vargus on tõendatud: - Kannatanu RL ütlustega (II kd. lk. 2-3; 9-11) selle kohta, et 18.-22.02.2012.a tarbis ta koos Andrei G , Allan Mirka ja Mattis M Tallinnas XXX korteris alkoholi. Selle aja sees varastati korterist temale kuuluv mobiiltelefon Samsung i900 Galaxy SII, korteri võtmed, sülearvuti Ordi Enduro koos kotiga ja mobiiltelefon Nokia X1-01. Sülearvutikotis oli veel ca 150 tükki temanimelisi visiitkaarte ning projektid ja erinevad Ober-Haus lepingud. Peale vargust võttis ta ühendust Allan Mirkaga, kelle käest sai pandimaja „Inkris“ lepingu nr 0083618, millest nähtuvalt on Allan Mirka 21.02.2012.a viinud pandimajja mobiiltelefoni Nokia X1. Allan Mirka tunnistas ka sülearvuti ja teise mobiiltelefoni vargust. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 09.03.2012.a politseist tagasi mobiiltelefoni Nokia X1, sülearvuti Ordi Enduro koos laadijaga ning sülearvuti koti. Samuti sai ta endale kuuluvast postkastist tagasi temalt varastatud võtmed. Mobiiltelefoni Samsung ostis ta 08.03.2012.a välja Alkolaenutusest 50 euro eest. Tagasi ei ole ta 6 saanud Ober-Hausiga seotuid lepinguid ja enda-nimelisi pildiga visiitkaarte, mida oli 150 tükki, ühe visiitkaardi väärtus oli 2,50, koguväärtus 375 eurot. - Allan Mirka on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi, et 18.02.2012.a tarvitas koos Andrei G , Mattis M ja R L viimase korteris aadressil Tallinn XXX alkoholi. Vist 20.02.2012.a võttis ta laua pealt Samsungi nutitelefoni ning viis telefoni alkolaenutusse ning sai vastu pudeli viina, paki mahla ja paki suitsu. Nokia telefon ja sülearvuti viidi pandimajja. Korterivõtmed viis hiljem RL postkasti (II kd. lk. 69-72; 73-76). - Süüdistatava Allan Mirka seotust mobiiltelefoni Nokia X1 vargusega kinnitab pandimaja „Inkris“ leping nr 0083618, millest nähtuvalt on Allan Mirka viinud 21.02.2012.a pandimajja mobiiltelefoni Nokia X1. Pandimaja asub aadressil Tallinn, Kentmanni 10. (II kd. lk. 8). - Asitõendi vaatlusprotokolli (II kd. lk. 21, fotod lk. 22-23) kohaselt on vaadeldavaks objektiks Kentmanni 10 asuv pandimaja ning salvestusel on näha, kuidas uksest sisenevad kaks meesterahvast, kellest üks on Allan Mirka, kes suundub leti juurde. Allan Mirkale ulatatakse paber, millele ta kirjutab ning seejärel on näha Allan Mirka käes mobiiltelefoni, mille ta annab leti taga olevale isikule ning saab midagi vastu. - Sülearvuti vargust Allan Mirka poolt kinnitavad tunnistaja Jaanus Tasa ütlused (II kd. lk. 3839), mille kohaselt 22.02.2012.a hommikul kuskil kella 09:30 paiku sai kokku Andreiga, kellega oli kaasas Allani-nimeline meesterahvas. Allan hakkas rääkima midagi sülearvutist, mis on antud mingi tüdruku kätte panti ja kui see tüdruku käest tagasi osta, siis peab tüdrukule maksma 60 eurot. Tema mainis, et tal on Eha kino juures olevas pandimajas tuttav ja sinna saaks sülearvuti panti anda. Allan ütles, et arvuti ei ole varastatud. Said tütarlapse käest arvuti ja nad läksid Allaniga pandimajja, kus öeldi, et arvuti eest saab 110 eurot. Andis tüdrukule 60 eurot, tema sai 10 eurot ja ülejäänu jäi Allani kätte. - Sülearvuti Enduro pandimajja viimist kinnitab laenuleping nr 0269 (II kd. lk. 19), millest nähtuvalt on 22.02.2012.a Tasa-nimeline isik andnud pandimajja kotis oleva Laptop Enduro. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist Allan Mirka poolt varguste toimepanemine, milledest kaupluste vargused jäid katse staadiumi. Kuriteod on kvalifitseeritud
7,9 järgi. Allan Mirkat on korduvalt karistatud ja sealhulgas ka varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt. Käesoleva kriminaalasja raames on tõendamist leidnud tema poolt nelja varavastase kuriteo toimepanemine. Kuriteod on toime pandud lühikeste ajavahemike järel. Seega võib eksimatult väita, et varastamine on Allan Mirka elustiil ja elatusvahendite hankimise allikas. 03.09.2011.a. Laagri Maksimarketist pani süüdistatav varguse toime koos teise isikuga, mistõttu on õige ka
7 – kuriteo toimepanemine grupi poolt. Subjektiivsetelt tunnustelt on vargused ja katsed toime pandud kavatsetult, eesmärgiga omastada võõrast vara ja selle edasimüümise või pantimise teel saada raha.
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Vastavalt Riigikohtus väljendatud seisukohtadele tähendab kuriteole kaasaaitamine teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn. kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-6-11). 7 Kohus leiab, et Mihkel Mihkelsoni tegevus vastab A.Mirka õigusvastasele tegevusele vaimse kaasaaitamise objektiivsetele tunnustele. Vaimne kaasabi on nõuanne või juhatus. Kui A.Mirka jäi raha väljavõtmisega hätta, nähes pangaautomaadi ekraanil T.T kontojääki miinusega, siis M.Mihkelson, kes oli koos A.Mirkaga läinud teadvalt temale võõra isiku arvelt sularaha välja võtma, andis A.Mirkale nõu, kuidas toimida, et raha ikka kätte saada. Nimelt käskis ta vajutada ekraanil sellele numbrile, millist summat A.Mirka soovis välja võtta, s.o. numbrile 20. A.Mirka tegigi M.Mihkelsoni nõuande järgi ja pangaautomaat väljastas 20 eurot. Peale seda võttis ta koheselt T.T arvelt veel 500 eurot. Sellest rahast sai 50 eurot endale ka M.Mihkelson. M.Mihkelson pani vargusele kaasaaitamise toime kavatsetult. Ta oli teadlik, et A.Mirka käes oli teisele isikule kuuluv pangakaart ja et A.Mirka soovis sellelt raha välja võtta. Ta oli A.Mirkaga koos pangaautomaadi juures ja kordagi ei takistanud teda, vaid vastupidi, tugevdas nõuandega A.Mirka tahet võõrast raha varastada, öeldes, kuhu ekraani peal vajutada. See näitab, et M.Mihkelson soovis, et A.Mirkal raha väljavõtmine õnnestuks. M.Mihkelsoni poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti
4 - § 22 lg 3 järgi. Tema varasemad kriminaalkaristused on kustunud, kuid ta on karistatud väärteokorras 01.01.2011.a.
Seega on karistus kehtiv. Tsiviilhagi Kriminaalasja raames on kannatanu TTesitanud tsiviilhagi summas 534,80 eurot (I kd. lk. 94), mis koosneb kannatanu pangaarvelt varastatud summast ja RL summas 4378.82 eurot, mis hagiavalduse kohaselt koosneb temalt varastatud 150 visiitkaardi koguväärtusest, milliseid ta tagasi ei ole saanud, korteris kardinate, diivani ja kodukino lõhkumisega tekitatud kahjust 3753,82 eurot ja mobiiltelefoni Samsung väljaostmisega tekitatud kahjust 250 eurot (II kd. lk. 14). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kannatanu TT tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et varguse T. T pangakontolt pani toime Allan Mirka ning temapoolsele tahtlikule õigusvastasele teole ehk võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil osutas vaimset kaasabi Mihkel Mihkelson. A. Mirka tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. M. Mihkelsoni kaitsja on seisukohal, et M. Mihkelsonilt tsiviilhagi väljamõistmine ei ole seaduspärane, kuna kaasaaitaja ei vastuta tekitatud kahju eest, vaid üksnes teo täideviija. Kohus kaitsja sellekohase seisukohaga ei nõustu. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kuivõrd kriminaalasjas on tuvastatud, et nii A. Mirka kui ka M. Mihkelsoni süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju TT , tuleb tekitatud kahju täies ulatuses välja mõista A. Mirkalt ja M. Mihkelsonilt. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või 8 erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega on seaduspärane T.T kasuks talle tekitatud kahju väljamõistmine nii A.Mirkalt kui M. Mihkelsonilt. Seonduvalt RL poolt esitatud tsiviilhagiga märgib kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 425 eurot (375+50). Tsiviilhagi summast ei kuulu rahuldamisele lõhutud kardinate, diivani, kodukino maksumus ja televiisori parandamiseks tehtud kulutus, sest Allan Mirkale ei ole esitatud süüdistust nende asjade lõhkumises või hävitamises. Süüdistus hõlmab üksnes asjade vargust, milledest kannatanu ei ole tagasi saanud visiitkaarte väärtusega 375 krooni. Õigustatud on ka mobiiltelefoni Samsung alkolaenutusest väljaostmiseks tasutud summa 50 euro ((II kd. lk. 10-11) väljamõistmine, kuna tegemist oli kannatanult varastatud telefoniga. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistuse,
Tulenevalt sellest, et Allan Mirkat on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 06.09.2011.a., ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Varavastaste süütegude järjepidev toimepanemine kinnitab ka kohtu veendumust, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Tulenevalt sellest, et osa kuritegusid on toime pandud enne, osa pärast 06.09.2011.a. otsust, tuleb karistused mõista nende eraldi. Kehalise väärkohtlemise kahe episoodi eest võib teda karistada kuue-kuulise vangistusega, arvestades, et kannatanute vigastused olid kerged, ta palus sealsamas kambris VT vabandust ja ülekuulamistel on puhtsüdamlikult kahetsenud vägivallategusid. Enne 06.09.2011.a. otsust toimepandud varguse katse eest taotles prokurör 3-kuulise vangistuse kohaldamist. Kohus nõustub sellega, arvestades, et kuritegu jäi katse staadiumisse ja kahju kauplusele ei tekkinud ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Peale 06.09.2011.a. kohtuotsust pani A.Mirka toime kolm vargust, millest üks jäi lõpule viimata. Kahe lõpuleviidud vargusega tekitas ta kannatanutele märkimisväärse materiaalse kahju. Eeltoodud asjaolud suurendavad A.Mirka süüd. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mõistab kohus kolme kuriteo eest karistuse alla sanktsiooni keskmist. Kuna kuriteod pandi toime katseajal, tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Tulenevalt juba ärakandmata karistuse pikkusest, mis on üle kahe aasta, ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik ja karistus tuleb vanglas reaalselt ära kanda. Mihkel Mihkelson pani toime kuriteole vaimse kaasaaitamise, mis tähendab, et tema süü suurus on äärmiselt väike. Kuid siiski on kohus seisukohal, et rahalise karistusega karistamine ei ole põhjendatud, sest tal puudub ametlik töökoht ja teda on väga palju karistatud väärteokorras, kuid rahatrahvide tasumist karistusregistri teatisest ei nähtu. Seega karistab kohus teda miinimumilähedase vangistusega. M.Mihkelsoni kriminaalkaristused on kustunud. Teda võib karistuse kandmisest tingimisi vabastada ja kohus ei pea vajalikuks tema üle ka kriminaalhooldaja järelevalvet määrata. Kaitsjad taotlesid süüdistatavatelt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude vähendamist. Kuna kummalgi neist ei ole ametlikku töökohta, A.Mirka on ka 80% ulatuses töövõimetu, hüvitada tuleb kannatanutele tekitatud kahjud, nõustub kohus vähendama väljamõistetavaid kriminaalmenetluse kulusid. 9 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.