← Eesti

1-11-8338/7

Kriminaalasi nr 1-11-8338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprilll 2012.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8338 (09230117641) Kohtunik Julia Vernik

§ 831alusel; 11.

Makita tööriista kohver HR2450FT, milles on elektritrelli HR2450FT ja otsikud (nr 32)-

§ 831alusel; 12.

Makita tööriista kohver BTD130FRFE, milles on akutrell Makita BHP451, kahe aku ja otsikutega (nr 33) -

§ 831alusel; 13.

Makita tööriista kohver LXT BDF451RFE nr 068107, milles on kaks akutrelli, akulaadija ja aku (nr 45) –

§ 831alusel; 14.

Makita tööriista kohver HR2230 Rotary Hammer, milles on trell HR2470FT ja otsikud (nr 46) –

§ 831alusel; 15.

Makita tööriista kohver nr 8246521, milles on akutrell nr 627D, kaks akut ja akulaadija (nr 53)-

§ 831alusel; 16.

Makita tööriista kohver DK1059D, 220-240V, milles on akutrell nr 6317D, 64005A, 2006, taskulamp Makita 1222, aku Makita 1222 ja akulaadija DC1414T (nr 76)

§ 831alusel; 17.

Makita tööriista kohver nr 8246351, milles on akutrell Makita 6260D2, aku Makita PA09 ja akulaadija DC1414T (nr 77) -

§ 831alusel; 18.

Makita tööriista kohver nr 8248620, BHP343SHE, milles on kasutusjuhend ja akulaadija DC18SC (nr 78)-

§ 831alusel; 19.

Stanley Matrix 54 tööriista kohver, milles on nivelliiri Stanley Matrix 54, nivelliiri jalg, punast värvi kaitseprillid, kasutusjuhendid 2tk Matrix CL54, kontrollileht seerianumbriga 3239, kuupäevaga 2006.8.28; 2 patareid, mõõteskaala ja nupp (nr 14)

§ 831alusel; 20.

Metabo tööriista kohver D-72622 nr 02151000, millele on markeriga kirjutatud „FIE OÜ“ ning milles on akutrell nr 5451200/04, akulaadija Metabo AC 30, nr 4804, millele 3 on markeriga kirjutatud „D.K“ ja aku Metabo(nr 47) -

§ 831alusel; 21.

Metabo tööriista kohver D-72622 nr 20010000, milles on akutrell nr 6422205, 080, akulaadija Metabo AC30 ja aku (nr 56) -

§ 831alusel; 22.

Rems tööriista kohver nr 572110R220, milles on torupress nr 572100, 671456 ja 3 otsikut (nr 58) -

§ 831alusel; 23.

Bosch tööriista kohver GBH 2-26 DFR Professional, milles on elektri lööktrell nr 0611254708, 884012694, kasutusjuhend, trelli padrun ja 4 trelli otsikut (nr 59)

§ 831alusel; 24.

musta värvi tööriista kohver, milles on erinevad tangid 4 tk, millel on peal kiri Rehau (nr 63) -

§ 831alusel; 25.

AEG tööriistakohver nr 4935372800, SBE 550 R, milles on elektritrell seerianumbriga 0676, F2002 (nr 80) -

§ 831alusel; 26.

musta värvi tööriista kohver, milles on kuumaõhupuhur Power plus, nr 10-012008/1523/00290, X102 heat gun 1800W; 4 hõbedast värvi metallist erineva kujuga otsikut ja 3 erineva suurusega pahtlilabidat ( nr 37) -

§ 831alusel; 27.

kitarr Yamaha FGX-412 (nr 4) -

§ 831alusel; 28.

kitarr J&D Brothers, seerianumbriga YBFE0066, mudeli nr DG-1 NL ( nr 5)

§ 831alusel; 29.

ruuter Thomson Speedtouch 510 v6, millel on kleeps kirjadega „elisa 6600600, koos adapteriga (nr 6) -

§ 831alusel; 30.

mobiiltelefoni Nokia laadija Nokia ACP-7E (nr 8) -

§ 831alusel; 31.

Burchart laadija, mudeli nr HKA-6300 (nr 8) -

§ 831alusel; 32.

mobiiltelefoni Motorola laadija, mudeli nr KMEM89 MOT-V3 (nr 10) -

§ 831alusel; 33.

adapter (nr 8) -

§ 831alusel; 34.

halli värvi ja kollast värvi juhtmed, millel on võrgu juhtme otsikud (nr 8)

§ 831alusel; 35.

tumerohelist värvi meeste jalgratas Nevada Diamond Peak, mille tagumisel rehvil on nr 48-559/26 ja pedaalide vahel on nr G40121542 (nr 24) -

§ 831alusel; 36.

valget värvi meeste jalgratas Author Reflex, mille amortidel on kirjad „RST, ct-com II T4-7“ ja raami all pedaalide vahel on kirjad „WN4I16179, Reflex SX, made in taiwan“ (nr 27) -

§ 831alusel; 37.

punakat-halli värvi meeste jalgratas Abeni Expert, mille pedaalide juures oleval raamil on kiri „BAL1590571“ (nr 73)-

§ 831alusel; 38.

musta värvi suusasaapad Salomon, millel kiri „advanced chassis“ (nr 28)

§ 831alusel; 39.

ketassaag Makita 5604R, 2006, 0088890 (nr 21) -

§ 831alusel; 40.

murutrimmer MTD, mudel 41AH31NK678, seerianumbriga 1K096DI0770 (nr 22)

§ 831alusel; 41.

murutrimmer Husqvarna, nr 96110N03282 (nr 72) -

§ 831alusel; 42.

puuri otsikute komplekt pro star HSS-R, milles on kokku 24 erineva suurusega puuri (nr 29) -

§ 831alusel; 43.

kollast värvi lood, mudel nr L3-1000 ( nr 30) -

§ 831alusel; 44.

riidest kott kokkupandava mõõdikuga, mis koosneb viiest osast (nr 36) -

§ 831alusel; 45.

uksehing Abloy, kirjaga „Sõle 48“ (nr 40) -

§ 831alusel; 46.

Mag-lite taskulamp, seerianumbriga 024441139 (nr 48) -

§ 831alusel; 47.

GPS-seade Becker nr 792710070104492, milles on mälukaart nr 887729B, 31041-001 A00LF; kinnitusvahend nr 0039-251-026-082, X11-15303 ja autolaadija seerianumbriga 2672804MW (nr 50) -

§ 831alusel; 48.

taldlihvija Aeg seerianumbriga 4950 D2003, VS 230 ( nr 51) -

§ 8314 alusel; 49.

Metabo ketaslõikur nr 06416000, 5040061378, WX 23-230, koos kettaga ( nr 52)

§ 831alusel; 50.

Metabo ketaslõikur nr 014240, millest viimane number on loetamatu, 510001610 (nr 38) -

§ 831alusel; 51.

ketaslõikur Hitachi G23SR, 2007, nr 872449, ilma kettata (nr 54) -

§ 831alusel; 52.

ketassaag Hitachi PSU-6, nr 790040 (nr 55) -

§ 831alusel; 53.

Metabo lööktrell nr 00243000, 6080033005, BHE 24 (nr 57) -

§ 831alusel; 54.

Bosch elektriline lööktrell GBh 2-26 DFR, nr 0611254703, 683004172, 2006 (nr 60)

§ 831alusel; 55.

Bosch akutrell GSR 12 VE-2 Professional (nr 61) -

§ 831alusel; 56.

Makita akutrell, mille aku osal kiri „Makita 1234“, kui aku eemaldada trelli küljest, siis on näha valget värvi silt kirjaga „Renovaar OÜ, tel. xxx“, käepideme kohal on silt kirjaga „Makita 6916FD, 2007“ (nr 79) -

§ 831alusel; 57.

Ferm elektriline lööktrell FKB1050/2, seerianumbriga 0501938/2006 (nr 81)

§ 831alusel; 58.

Bosch akulaadija AL1450DV (nr 62) -

§ 831alusel; 59.

Makita akulaadija DC1414F Makita, CH.P/N:630388AO, 8600042, koos akuga Makita 1234 (nr 34) -

§ 831alusel; 60.

Makita akulaadija, mille nr algus on CH.P/N:630507A…(nr 35) -

§ 831alusel; 61.

Makita akulaadija DC1414T, nr 0810507, CH.P/N:630394C5 (nr 83) -

§ 831alusel; 62.

Makita akulaadija DC1414T, nr 0327506, CH.P/N:630388BO (nr 92) -

§ 831alusel; 63.

Makita akulaadija DC1414T, nr 0809507, CH.P/N:630388BO (nr 92) -

§ 831alusel; 64.

löökvasar Makita HM1202C, 2006, nr 145107 (nr 64) -

§ 831alusel; 65.

keevitusaparaat Telwin EN 60974-1 (nr 65) -

§ 831alusel; 66.

statiiv Srabila Laser, kolme jalaga, ühele jalale on markeriga kirjutatud „114,5“ (nr 68) -

§ 831alusel; 67.

musta värvi riidest spordikott Prosec, milles on:

  1. a)kollast värvi nivelliir Dewalt DW077, 5370;
  2. b)musta värvi aku kirjadega Dewalt DE9095;
  3. c)akulaadija Dewalt DE91162;
  4. d)kollast värvi pult Dewalt DE0774, 7739;
  5. e)kollast värvi pult Dewalt DE0772, 06983;
  6. f)kollast värvi mõõdik Dewalt (nr 69) -

§ 831alusel; 68.

punast värvi bensiini generaator LL4.0GF-3 (nr 70) -

§ 831alusel; 69.

paadimootor Honda, 2006 standard, BZBF-1022161 (nr 71) -

§ 831alusel; 70.

Hilti laseri vastuvõtja PA 350, 311393, R 55198, Rev.01 (nr 82) -

§ 831alusel; 71.

soojapuhur Master B3,3 ECA, seerianumbriga 09461510202016 (nr 44) -

§ 831alusel; 72.

soojapuhur Master B3-IT, seerianumbriga PC525312270 (nr 66) -

§ 831alusel; 73.

soojapuhur Master B3 EPA, seerianumbriga 043200337 (nr 84) -

§ 831alusel; 74.

soojapuhur Heater 29438N, seerianumbriga 243518384-058 (nr 67) -

§ 831alusel; 75.

soojapuhur Pratikern IP44, nr 9441211 (nr 109) -

§ 831alusel; 76.

sõiduauto Ford automakk, millel kleeps kirjadega „Ford audio system, apr 07, M300742“, mudel 6000NE, seerianumber M300742 (nr 43) -

§ 8315 alusel; 77.

sõiduauto CD-mängija Clarion CDC605, 1004, class 1 laser product (EN-60825.1991) (nr 39) -

§ 831alusel; 78.

sõiduauto CD-mängijat Sony CDX-U303, seerianumbriga 62926 (nr 41) -

§ 831alusel; 79.

sõiduauto CD-mängija Sony CDX-51, seerianumbriga 287552 (nr 42) -

§ 831alusel; 80.

sõiduauto maki Aiwa esipaneel CT-R442 (nr 86) -

§ 831alusel; 81.

sõiduauto maki JVC KD-R303 esipaneel (nr 87) -

§ 831alusel; 82.

plastmassist karp, milles on sõiduauto maki Clarion esipaneel nr ARX8570Rz (nr 88)

§ 831alusel; 83.

sõiduauto maki Blaupunkt musta värvi esipaneel, mille ekraanil on kiri „queens mp56“ ja paneeli paremal pool on kiri „DEQmaxEX“ (nr 94) -

§ 831alusel; 84.

musta värvi plastmassist karp, milles on sõiduauto maki Blaupunkt esipaneel, millel on kiri „LAS VEGAS DVD35“, triipkoodinumbriga 24535237050812302 (nr 96)

§ 831alusel; 85.

sõiduauto maki Sony esipaneel CDX-CA850 (nr 95) -

§ 831alusel; 86.

HP arvuti kuvar, seerianumbriga CNC4400HK6, triipkoodi nr 8O0661 (nr 91)

§ 831alusel; 87.

vutlar koos Bosch mõõtjaga, millel on kirjad „dle 50, 3 601 K16 000, november, 691326432“ (nr 97) -

§ 831alusel; 88.

Logitech pult koos alusega, millel on kleeps kirjadega „PID:WD814XM; P/N:815000038; M/N: L-LW20“ (nr 98) -

§ 831alusel; 89.

halli värvi metallist sõrmus, milles on graveering „Eevi 28 VI 54“ ( nr 49)

§ 831alusel; 90.

punast värvi kott, milles on neli sõrmust, millest üks on halli värvi metallist ja kolm on kollast värvi metallist ning üks halli värvi metallist rõnga kujuline ripats (nr 100)

§ 831alusel; 91.

videokaamera Panasonic NV-VZ10EG, seerianumbriga L1HWO1190 (nr 89)

§ 831alusel; 92.

videokaamera Samsung SB-L110A, kaamera aku all on halli värvi kleeps kirjaga „67CT925372E“ (nr 90) -

§ 831alusel; 93.

fotoaparaat Nixon, halli värvi, coolpix 10, nr 72076808 (nr 101) -

§ 831alusel; 94. musta värvi riidest kott, milles on mobiiltelefon LG, mille aku triipkood on (S)

SBPL0077901 LLL DC050608; sim-kaart imei-koodiga 356038-00-124592-7; mobiiltelefoni LG laadija, seerianumbriga 050308SW06380 (nr 101) -

§ 831alusel; 95.

mobiiltelefon Alcatel, mille akul on kirjad „Alcatel, SCS441H07“, mobiiltelefoni simkaardi pesa on tühi, kuid selle üleval on kleeps, millel on triipkood nr 352098005125172“ (nr 102) -

§ 831alusel; 96.

sõiduki päikesesirm koos dvd-mängijaga, sirmil on kirjad „dvd video mpeg4“ ning dvd-mängija sees olev dvd-plaat kirjaga „Sergei Trofimov“ (nr 103) -

§ 831alusel; 97.

Hilti punast värvi plastmassist silindrikujuline karp, millel on triipkoodi nr 7613023094852 ja milles on trelli padrun (nr 104) -

§ 831alusel; 98.

Hilti statiiv, millel on kolm jalga (nr 105) -

§ 831alusel; 99.

oranži värvi töökombinesoon, suurusega nr 52, mille seljaosal on kiri „Baltic Premator“ (nr 93) -

§ 831alusel; 100.

pappkarbis olev tempel, millele on kirjutatud „TALLINN, OÜ S.P. TRANSPORT, REG NR 10808200, EESTI VABARIIK“ (nr 85) -

§ 831alusel; 101.

karp ja kilekott, milles on erinevad dokumendid (sh rendilepingud, 6 kauplemisleping, kauplemisluga, maksekorraldus, arved, kviitungid kassa sissetuleku ordenile (nr 106, 107) – tagastada Oleg Kalininile kohtuotsuse jõustumisel;

  1. kaustik, suurusega A4, mille kaanel on kiri „kassapõhise raamatupidamise tulude ja kulude arvestuse päevaraamat“, kaustikusse on muuhulgas kirjutatud erinevate isikute nimed, telefoninumbrid, kuupäevad ja firma nimed ja/või toote nimetused (nr 108) –tagastada Oleg Kalininile kohtuotsuse jõustumisel;
  2. dokumenditasku, mille vahel on 5 erinevat kliendikaarti erinevate isikute nimele; juhiluba ja Euroopa ravikindlustuskaart JV´i nimele, telefonikaart, kõneajakaardid ja pin-koodide kaart (nr 111) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;
  3. Makita tööriistakohver, toote nr HR245oFT, mille sees on Makita trell seerianumbriga 009017, samuti puurid ja kruvid –

§ 831alusel.

Punktides 3-104 olevad asitõendid asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil, Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista Oleg Kalinin´ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjatele makstud tasu 1017 (üks tuhat seitseteist) eurot ja 53 senti. Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Oleg Kalinin, 1-11-8338, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 25.04.2012.a. SÜÜDISTUS Oleg Kalinin´it süüdistatakse selles, et tema, töötades Balti jaama turul aadressil Tallinn, Kopli 1 asuvas kioskis nr 225, mille rentis tema abikaasa MK alates 01.10.2005.a OÜ-lt Net Kinnisvara, alates eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 03.08.2007.a kuni 07.12.2009.a jätkuvalt ehk süstemaatiliselt omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Nimelt omandas ta nimetatud ajaperioodil jätkuvalt Aleksandr Lekarev´ilt, Vladimir Ivanov`ilt, Pavel Nasirov`ilt ja teistelt kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutelt süüteo toimepanemise tulemusena saadud erinevat vara, so varastatud tööriistasid (tööriistakohvreid, elektritrelle, akutrelle, akulaadijaid, soojapuhureid, nivelliire, ketassaage, ketaslõikureid, redeli jne), tehnikavahendeid (videokaameraid, fotoaparaadi, sõiduautode CDmängijaid, mootorsae, helimikseri-puldi, triikraua jne) ning teisi esemeid (jalgrattaid, kitarre, kitarri tehnikat, murutrimmereid, ruutereid, keraamilise pliidi, erinevaid kliendikaarte jne). 7 Sealhulgas omandas ta varastatud nivelliiri, jalgrattaid, loodi, elektritrelli, akutrelli, mootorsae, mootorsae, kitarri tehnikat, redeli, keraamilise pliidi, helimikseri-puldi, triikraua, soojapuhuri jne. Nimetatud esemeid hoidis ta turustamise ja iseendale jätmise eesmärgil alates eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 03.08.2007.a kuni 07.12.2009.a järgmistes kohtades: enda elukohas Saue linnas, XXXmajas ja selle abiruumides (so keldris, garaažis ja sauna eesruumis); Tallinnas, XXX asuvas garaažiboksis nr C74, mida ta rentis YK`ilt alates 2008.a oktoobrist; enda sõiduautos Ford Focus reg nr XXX ja enda üürikorteris Tallinnas, XXX ning samuti kuni 08.12.2009.a Balti jaama turul, aadressil Tallinn, Kopli 1 asuvas kioskis nr
  2. Seejuures pidi Oleg Kalinin pidama võimalikuks ja möönma, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadad varaga. Sealhulgas omandas ja hoidis ta süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara järgmiselt: 1) Omandas kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.12.2009.a ning tuvastamata kohas ja isikult Hilti Eesti OÜ-lt enne 07.12.2009.a varastatud Hilti Eesti OÜ-le kuuluva nivelliiri PR20, mille seerianumbri algus on 1270403 (seerianumbri viimane number on kas 5 või 9), maksumusega 15000 krooni, so 958,67 eurot. Nimetatud nivelliiri hoidis ta turustamise eesmärgil kuni 08.12.2009.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 2) Omandas ajavahemikul 03.08.2007.a kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult 03.08.2007.a kella 10.00 kuni 16.30 vahel Tallinnas, XXX maja trepikojast varastatud ML`ele kuuluva jalgratta Merida City 21, halli-sinist värvi, mille raami number on DB31100220, maksumusega 5000 krooni, so 319,56 eurot. Nimetatud jalgratast hoidis ta kuni 07.12.2009.a enda elukohas, aadressil Saue linn, XXX sauna eesruumis, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 3) Omandas ajavahemikul 07.08.2007.a kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ajavahemikul 07.08.2007.a kuni 13.08.2007.a Tallinnas, XXX maja trepikoja panipaigast varastatud MP´le kuuluva jalgratta Classic Elegance, beeži-musta värvi, mille raami number on YA51110988, maksumusega 4500 krooni, so 287,60 eurot. Nimetatud jalgratast hoidis ta kuni 07.12.2009.a enda elukohas, aadressil Saue linn, XXX sauna eesruumis, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 4) Omandas ajavahemikul 2008.a maist kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult 2008.a mais Tallinnas, XXX maja korteri nr 77 juurde kuuluvast keldriboksist varastatud GM´ule kuuluva 1,2 meetri pikkuse kollast värvi loodi, millele oli peale kirjutatud „GM “. Nimetatud loodi hoidis ta kuni 07.12.2009.a enda elukohas, aadressil Saue linn, XXX garaažis, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 5) Omandas ajavahemikul 15.07.2008.a kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ajavahemikul 15.07.2008.a kuni 17.07.2008.a Harjumaalt, Saue vallast, Laagri alevikust, XXX asuva maja keldrist varastatud MJ´ile kuuluva kollast värvi laste jalgratta TR Škoda Genuine Accsessories Teenride, mille raami numbrid on HS0308330 ja nr UA08240513, maksumusega 5000 krooni, so 319,56 eurot. Nimetatud jalgratast hoidis ta kuni 07.12.2009.a enda elukohas, aadressil Saue linn, XXX sauna eesruumis, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 8 6) Sai 01.08.2008.a ML´i käest Tallinnas, Kopli 1 asuval Balti jaama turul kioski nr 225 juures endale hoiule süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt 01.08.2008.a ajavahemikul kella 12.00 kuni 12.15 vahel Tallinnas, XXXmaja trepikojast varastatud OK`le kuuluva musta värvi jalgratta Progear, maksumusega 1500 krooni, so 95,87 eurot. Nimetatud jalgratast hoidis Oleg Kalinin 01.08.2008.a Tallinnas, Kopli 1 asuval Balti jaama turul kioski nr 225 juures lukustatult kuni OK poeg AN selle sealt 01.08.2008.a leidis ning kohale kutsutud politsei selle ära võttis. 7) Omandas 16.08.2008.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul Aleksandr Lekarev`ilt viimase poolt 15.08.2008.a Tallinnas, XXX korterist varastatud järgmised HK`ule kuuluvad esemed: karkassitangid, maksumusega 800 krooni; elektritrelli Elu, seerianumbriga SB13EKS-QS, maksumusega 1500 krooni; akutrelli Metabo, maksumusega 1000 krooni ja ketassae Ryobi, seerianumbriga 1211514, maksumusega 1500 krooni, so esemeid kogumaksumusega 4800 krooni, so 306,78 eurot. Nimetatud esemeid hoidis Oleg Kalinin turustamise eesmärgil kuni 18.08.2008.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil HK need kioskist leidis ja kohale kutsutud politsei ära võttis. 8) Omandas ajavahemikul 20.12.2008.a kuni 21.12.2008.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ajavahemikus 20.12.2008.a kella 23.45-st kuni 21.12.2008.a kella 11.30-ni Tallinnas, XXX maja juures aknaklaasi lõhkumise teel sõiduautost Škoda Fabia reg nr XXX varastatud RK`ele kuuluva mootorsae Husqvarna 142, seerianumbriga 20071501720, maksumusega 4390 krooni, so 280,57 eurot. Nimetatud mootorsaagi hoidis ta kuni 21.12.2008.a umbes kella 14.00-ni Tallinnas, Jaama 1 asuva Balti jaama turu kõrvale pargitud enda sõiduautos Ford Focus reg nr XXX kuni RK´e poolt kohale kutsutud politsei selle temalt ära võttis. 9) Omandas ajavahemikul 11.01.2009.a kuni 16.06.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ajavahemikus 11.01.2009.a kella 05.00-st kuni 16.01.2009.a kella 18.00-ni Tallinnas, XXX asuvast ruumist varastatud RL`ile kuuluvad kitarri signaali vastuvõtja T-Bone maksumusega 5000 krooni ja kitarri efekti Pod XT, maksumusega 8000 krooni, so esemeid kogumaksumusega 13000 krooni, so 830,85 eurot. Nimetatud esemeid hoidis ta turustamise eesmärgil kuni 16.06.2009.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil RL need kioskist leidis ja kohale kutsutud politsei ära võttis. 10) Omandas ajavahemikul 25.04.2009.a kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult 25.04.2009.a kella 01.15 ajal Tallinnas, XXX varastatud JV`ile kuuluvad Videoplaneti kliendikaardi, Zelluloos bowlingu kliendikaardi, Stokker kliendikaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi, töökoha uksekaardi (kirjaga Mentor) ja juhiloa. Nimetatud esemeid hoidis ta kuni 08.12.2009.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil need politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 11) Omandas 19.06.2009.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turu kioskis nr 225 Pavel Nasirov`ilt ajavahemikus 18.06.2009.a kella 19.00-st kuni 19.06.2009.a kella 10.00-ni Harjumaal, Kernu vallas, Laitse külas, XXX asuvast suvilast Pavel Nasirov´i poolt varastatud VK`le kuuluvad 6 meetrise alumiiniumist redeli, maksumusega 1000 krooni ja kahe avaga väikese keraamilise pliidi, maksumusega 800 krooni, so esemeid kogumaksumusega 1800 krooni, so 115,04 eurot. 9 12) Omandas ajavahemikul 19.08.2009.a kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ajavahemikus 19.08.2009.a kuni 21.08.2009.a Tallinnas, XXX asuvast keldriboksist varastatud RP`ale kuuluva musta värvi puidust kohvri, maksumusega 300 krooni; koos juhtmetega, maksumusega 450 krooni ja helimikserpuldiga Samson MDR-6, seerianumbriga M64A0936E ja millel on peal kleepekas kirjaga „Reino 5150009“, maksumusega 2612,50 krooni. Seega omandas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara kogumaksumusega 3362,50 krooni, so 214,90 eurot. Nimetatud esemeid hoidis ta kuni 08.12.2009.a turustamise eesmärgil Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil need politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 13) Omandas 25.10.2009.a Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turu kioskis nr 225 Vladimir Ivanov`ilt 25.10.2009.a kella 13.30 kuni 14.30 vahel Tallinnas, XXX varastatud EV`ile kuuluva triikraua, maksumusega 200 krooni. 14) Omandas ajavahemikul 2009.a novembrist kuni 07.12.2009.a kohtueelsel uurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult 2009.a novembris Tallinnas, XXX asuvalt ehitusobjektilt varastatud firmale SM Viimistlus Baltic OÜ-le kuuluva soojapuhuri Master, millel on peale kirjutatud „S ja M Viimistlus“, seerianumbriga 043200337, maksumusega 2000 krooni, so 127,82 eurot. Nimetatud puhurit hoidis ta kuni 08.12.2009.a turustamise eesmärgil Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti jaama turul kioskis nr 225, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega pani Oleg Kalinin toime KarS § 202 lg 2 p 2 ette nähtud kuriteo, so süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Oleg Kalinin ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi. Ta seletas, et ostab kokku ja müüb vanu asju alates 2006.aastast. Ta tegutseb Balti jaama turul, naine rendib kioskit, mida Oleg Kalinin kasutab laona kokkuostetud asjade hoidmiseks ja lisaks müüb asju müügiletis. Naine on vormistatud FIE-na, Oleg Kalinin ise ei ole ennast vormistanud, ta ostab kauplemisloa Balti jaama turul kauplemiseks. Kokkuostmine toimub selliselt, et asju ostab ta erinevate isikute käest, kes käivad turul asju müügiks pakkumas. Tavaliselt ostab ta odavama hinnaga, müüb aga kallimalt, sellest saab ta tulu. Eseme päritolu ta müüja käest ei küsi, samuti ei pea ta arvestust, kellelt ja milliseid asju ostab. Kui mingi asja ostmisel tekib tal kahtlus, et see võib olla eelnevalt varastatud, paneb ta müüja andmed endale kirja, küsib ka isikukoodi või telefoninumbri, mõnikord pildistab müüjat. Oleg Kalinin tunnistas, et ta on ostnud asju ka isikutelt, kellelt teised turumüüjad olid keeldunud ostmast, seejuures kinnitas süüdistatav, et teda tegelikult ei huvitanud, kas müügiks pakutavad asjad kuulusid isikule, kes neid O.Kalininile tõi ja miks teised turumüüjad ei olnud nõus sama kaupa vastu võtma. Oleg Kalinin ei vaielnud vastu, et süüdistusaktis nimetatud asjad olid tal hoiul Sauel XXX maja abiruumides, XXX Tallinn üürikorteris, talle kuuluvas ja tema kasutuses olnud sõiduautos Ford Focus XXX ja üürile võetud garaažiboksis asukohaga XXX Tallinn. XXX Saue abiruumidest äravõetud tööriistade suurt kogust põhjendas Oleg Kalinin asjaoluga, et ajavahemikul 1996 kuni 2008 tegeles ise ehitustöödega ja tööriistade remontimisega, seepärast oli äravõetud esemete 10 hulgas palju komplekteerimata ja rikutud asju. Kuriteoepisoodide kohta seletas Oleg Kalinin järgmist: 1.episoodis märgitud Hilti nivelliiri tõi Oleg Kalininile kolm aastat tagasi tunnistajana ülekuulatud tuttav TT. O.Kalinin ei ole nivelliiri TT käest ostnud, vaid võttis selle nn komisjonimüüki. Nivelliir asus kohvris, kaasas oli ka mingi juhend; 2.ja
  3. episood – kahe jalgratta osas ei osanud Oleg Kalinin nende päritolu seletada, need võis osta naine, võisid olla ka suguluse omad; 4.episood – kollast värvi loodi, millel oli kirjutatud „G.Mantsik“ ostis Oleg Kalinin Balti jaama või Keskturult tundmatult isikult, kellelt ja millal, ei osanud ta seletada; 5.episood – kollast värvi laste jalgratta ostis pojale Oleg Kalinini naine; 6.episood – Progear jalgratta tõi Oleg Kalininile hoiule ML. ML töötas samuti Balti jaama turul, parandas ja müüs mobiiltelefone. Jalgratta kohta seletas ML, et selle ostis ta endale samal päeval ning palus hoiule võtta, kuna ise pidi oma asjus kesklinna sõitma. Mõne aja pärast tuli Oleg Kalinini juurde politsei ja teatas, et jalgaratas on varastatud; 7.episood – tööriistad võis talle tuua Oleg Ivanov, kellega ta kunagi õppis koolis. Isik pakkus tööriistu, mida tal ei olnud enam vaja seoses kolimisega, lubas veel asju tuua. Samas kinnitas Oleg Kalinin, et selles kuriteoepisoodis nimetaud asju ei ole ta ostnud AL; 8.episood – mootorsae Husqvarna ostis Oleg Kalinin tühermaal Sõle tänava kõrval tundmatult isikult. Isik tuli suitsu küsima ja pakkus osta mootorsaagi 1000-1500 krooni eest. Oleg Kalinin oli nõus ostma selle endale ja kuna ta sel päeval turul ei töötanud, jättis mootorsae autosse. Samal päeval või mõne päeva pärast tulid Oleg Kalinini juurde Balti jaama turul mees ja naine, kes ütlesid, et tahavad osta mootorsaagi. Oleg Kalininil tekkis soov teenida lisaraha, küsides kõrgemat hinda ning ta nõustus meesterahvale seda müüma. Seejärel tuli kohale politsei, kellelt sai O.Kalinin teada, et mootorsaag oli samalt meesterahvalt äsja varastatud; 9.episood – süüdistusaktis nimetatud kitarriesemed ostis Oleg Kalinin Puhangu 10 asuvas pandimajas tundmatutelt noormeestelt, kellelt ei võetud seda vastu dokumentide puudumise tõttu. O.Kalinin oli aga nõus ostma 100 krooni eest, kuigi täpselt ei teadnud, millega tegemist on. Kitarriosad vedelesid kioskis ca poolaastat seni, kuni tuli üks meesterahvas ja tunnistas need omaks. Ka see kord oli politsei kohal, O.Kalinin andis asjad vabatahtlikult välja; 10.episood – selles kuriteoepisoodis kirjeldatud isiklikud dokumendid leidis Oleg Kalinin oma kioski juurest Balti jaama turul. Ta jättis need endale lootuses, et omanik hakkab neid otsima ja tuleb ükskord O.Kalinini käest küsima; 11.episood – Oleg Kalinin ei osanud meenutada, kellelt ja millal sai ta redeli ja pliidi, kuid pärast asitõendite vaatlusprotokolli näitamist tunnistas, et need asjad võis talle 19.06.2009.a müügiks tuua PN nagu nähtub O.Kalinini enda märkmikust; 12.episood – helimikseripuldi ja kohvri juhtmetega leidis Oleg Kalinin Balti jaama turult kõrvaloleva müügileti juurest. Ta pani asjad hoiule kioskisse, neid üksikasjalikult ei vaadelnud ega pannud tähele, et sees oli kleebis omaniku nime ja telefoninumbriga; 13.episood – Oleg Kalinin ei tunnista, et oleks alaealiselt ostnud triikrauda. Tavaliselt ei osta ta triikraudu. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud VI ta ei tunne, ei ole talt midagi ostnud. Kohale saabunud politseiga rääkides ei olnud VI ise kindel, et müüs triikraua just O.Kalininile; 14.episoodis märgitud soojapuhuri kohta, millel oli peale kirjutatud „S ja M Viimistlus“, ei osanud Oleg Kalinin midagi seletada ning kuidas see sattus tema kioskisse, ei tea. Äravõetud ja arestitud rahasummade osas seletas süüdistatav, et 2505 krooni näol on tegemist tööriistade parandamise ja asjade müügi eest saadud tuluga. 400 eurot laenas Oleg Kalinin vahetult enne kinnipidamist JE liisingumaksete tasumiseks. Oleg Kalinin kinnitas kohtuistungil, et oli ostnud tühje tööriistakaste SS. Kohvreid oli vaja remonditud tööriistade komplekteerimiseks ja lisaks ehitustarvete hoidmiseks. Prokurör leidis, et Oleg Kalinini süü on temale esitatud süüdistuses tõendamist leidnud kõikides kuriteoepisoodides, välja arvatud episoodis nr. 7, selles osas loobus prokurör kohtuvaidlustes süüdistusest. Prokuröri seisukoha kohaselt on tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüdistusaktis loetletud esemeid, millised olid eelnevalt varastatud kohtulikul uurimisel ülekuulatud konkreetsetelt isikutelt. Seega on tegemist süüteo tulemusena saadud varaga. Samuti on prokurör seisukohal, et Oleg Kalinin pani inkrimineeritavad teod toime vähemalt kaudse 11 tahtlusega. Tema süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja üldja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades nõudis prokurör Oleg Kalinini karistamist 1-aastase vangistusega, mida mitte pöörata tingimisi täitmisele KarS § 73 sätete alusel. Kohtueelses menetluses äravõetud ja arestitud asjade ja rahasummade kohta leidis prokurör, et need tuleb

§ 831alusel.

Kaitsja asus seisukohale, et vaidlus puudub Oleg Kalinini tegevuses talle inkrimineeritud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste olemasolu üle, kuid uuritud tõendid ei võimalda järeldada, et Oleg Kalinini käitumises esineks tahtlus mistahes vormis. Seetõttu tuleb Oleg Kalinin esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud süüdistatava ja tunnistajad üle, uurinud kõiki esitatud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et Oleg Kalinini süü talle KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud, seejuures juhindudes KrMS §-s 301 sätestatud kohtu kohustusest prokuröri süüdistusest loobumise korral teha õigeksmõistev kohtuotsus, tuleb Oleg Kalinin kuriteoepisoodis nr 7 esitatud süüdistuses mõista õigeks. Kuivõrd on kohus aga seisukohal, et Kalinini süü on teistes kuriteoepisoodides tõendamist leidnud ning tema tegevusele kohtueelses menetluses antud kvalifikatsioon on õige, siis jätab kohus kuriteoepisoodi nr 7 süüdistusest välja ning seda kohtuotsuse põhjendamisel ei käsitle. KarS § 202 objektiivne koosseis seisneb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises või turustamises. Kolmest tunnusest pannakse Oleg Kalininile süüks vaid kaks – omandamine ja hoidmine. Esmalt analüüsib kohus süüdistuse tõendatust Oleg Kalininile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu osas süüdistusaktis kajastatud kuriteoepisoodide kaupa ning seejärel annab hinnangu süüdistusele tervikuna selles osas, kas Oleg Kalinin on need teod toime pannud tahtlikult. Kuriteoepisood nr

  1. Balti jaama turu kioskis nr 225 08.12.2009 teostatud läbiotsimisprotokollist ( 1k, t.l.18-22) ja asitõendite vaatlusprotokollist (1 k, t.l.23-59) nähtuvalt leiti nivelliir „Hilti PR20“ Balti jaama turu kioskist, nivelliiri kahe käepideme vahel oli hõbedat värvi silt, millel olid peal kirjad „PR20“, „Item No.319292“ ja osaliselt loetav „Serialno: 127040“, mille kaks viimast numbrit olid loetamatud, kuid eelviimane number võis olla
  2. Tunnistaja RT, kes on Hilti Eesti OÜ esindaja andis ütlusi, et lisaks müügile tegeleb Hilti Eesti OÜ tööriistade kasutusrendile andmisega. Nivelliir seerianumber 12704035 anti rendile AS-le Cramo, kust see varastati 12.07.
  3. Läbiotsimisel äravõetud nivelliiri sai Hilti Eesti OÜ tagasi. Kui lugeda süüdistuses märgitud nivelliiri seerianumbri viimaseks numbriks „9“ ( täielikult 12704039), siis see nivelliir hävitati 2008.aastal Riias ning sama tööriist ei saanud taas olla ringluses. Uue nivelliiri väärtus oli 25 000 krooni, kasutatu puhul võiks see olla 15 000 krooni ulatuses. Tunnistaja TT andis ütlusi, et Oleg Kalinini kioskist äravõetud nivelliiri andis ta Oleg Kalininile müüki 2009.aasta suvel. Selle nivelliiri ostis TT 2004.aasta lõpus-2005.aasta alguses samuti turult Saša-nimelise meesterahva käest. Nivelliir asus kohvris, oli komplektne, kaasas olid ka mingid dokumendid ja selle ostuhind oli 2200 krooni. Müügiks andis tunnistaja nivelliiri koos kohvri ja dokumentidega. Tunnistaja seletas, et tahtis nivelliiri müüa, kuna see oli juba vananenud ja tal ei olnud rohkem seda vaja. Kohus leiab, et vaadeldavas kuriteoepisoodis on üheselt tuvastamist leidnud, et nivelliiri omandas ja hoidis Oleg Kalinin, kes seda ei eitagi. Sama kinnitas tunnistaja TT, kes andis nivelliiri üle Oleg Kalininile. Samuti leiab kohus, et ei ole alust kahelda asjaolus, et Oleg Kalinini juurest äravõetud nivelliiri näol oli tegemist sama tööriistaga, mis kuulus Hilti Eesti OÜ-le, oli nende poolt rendile antud AS-le Cramo ja Cramo AS-lt 2004.aastal varastatud. Seda kinnitas veenvalt tunnistaja RT, kelle ütlustest nähtuvalt on välistatud, et tegemist võiks olla 12 2008.aastal hävitatud nivelliiriga. Selles osas ei ole vasturääkivusi ka tunnistaja TT ütlustega, kes kinnitas, et äravõetud nivelliir oli kuni 2009.aastani tema valduses. Asjaolu, et nivelliir oli komplektne, pakitud tööriistakohvrisse ja juures olid ka dokumendid ei kummuta süüdistuse väidet. Tunnistaja TT ütlustest tulenevalt ei kontrollinud ta dokumentides ja nivelliiri peal olnud märgistuse omavahelist vastavust, mistõttu ei ole alust järeldada, et passi ja/või kasutusjuhendi olemasolu välistaks nivelliiri kuritegelikku päritolu. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vaadeldavas kuriteoepisoodis on tegemist süüteo läbi saadud varaga, mida Oleg Kalinin omandas ja hoidis. Seonduvalt tunnistaja TT poolt antud ütluste tõepärasuses tekkinud kahtlusega leiab kohus vastupidiselt prokuröri arvamusele, et asjaolu, et tunnistajal oli kriminaalmenetluse nõudeid rikkudes võimalik tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, ei muuda automaatselt tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ristküsitluse käigus ei tekkinud kummalgi menetluspoolel vajadust kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise teel. Sellest kohus järeldab, et tunnistaja on andnud kogu menetluse käigus samasisulisi ütlusi, mistõttu ei ole alust seada nende sisu sõltuvusse kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise tulemusena saadud informatsioonist. Kuriteoepisood nr.
  4. Jalgratas Merida City 21 leiti ja võeti ära Oleg Kalinini elukohas, aadressil XXX Saue 07.12.2009 teostatud läbiotsimise käigus (1 k, t.l.2-7). Asjaolu, et nimetatud jalgrattas kuulus ML’ele ja oli eelnevalt talt varastatud kinnitas tunnistaja ML. Tema ütlustest nähtuvalt varastati jalgrattas töökohast, aadressil XXX Tallinn. ML esitas kohtule garantiitalongi, mille kohaselt on jalgratta raami number DB31100220 (2 k, t.l.8). Sama numbrit kandis Oleg Kalinini juurest äravõetud jalgrattas (1 k, t.l.5 numbri 25 all). Asjaolu, et ML’ele kuuluv jalgratas varastati, kinnitab lisaks teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtuvalt on nimetatud fakt registreeritud 04.08.2007 ja selle kohta alustatud kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 tunnustel (2k, t.l.118). Tunnistaja MK– süüdistatava naine – andis ütlusi, et kuigi Oleg Kalinin ei ela Sauel kolm aastat, kuuluvad läbiotsimisel leitud ja äravõetud asjad Oleg Kalininile endale. Seega on tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Kuriteoepisood nr
  5. Jalgratas Classic Elegance leiti ja võeti ära Oleg Kalinini elukohas, aadressil XXX Saue 07.12.2009 teostatud läbiotsimise käigus (1 k, t.l.2-7). Tunnistaja MP andis ütlusi, et jalgratas varastati talt 2007.aasta suvel, vargus toimus aadressil XXX Tallinnas. Tunnistaja esitas kohtule rattapassi, mille kohaselt jalgratas osteti 10.08.2006 Hawaii Express poest, raaminumber YA51110988 (2 k, t.l.25). Sama numbrit kandis Oleg Kalinini juurest äravõetud jalgratas (1 k, t.l.5 numbri 23 all). Asjaolu, et MP’le kuuluv jalgratas varastati, kinnitab kriminaalasjas menetluse lõpetamise 30.10.2007 määrus, millest nähtuvalt varastati MP’le kuuluv jalgratas XXX Tallinn maja trepikojas asuvast panipaigast, selles faktis alustati kriminaalmenetlust 13.08.2007 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel, kuid kuna läbiviidud menetlustoimingud ei võimaldanud tuvastada süüdlase isikut ning lisatõendeid ei olnud võimalik koguda, kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 2001, 206 alusel (2 k, t.l.119). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud süüdistatava naine MK andis ütlusi, et selle jalgratta ostis ta väidetavalt 2 aastat tagasi Kristiine Keskusest. Kohus leiab, et ei ole alust pidada tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja ei ole esitanud oma väite kinnitamiseks ühtegi dokumenti, mille alusel oleks võimalik järeldada, et selline ost võis üldse toimuda – ei ostutšekki, ei passi ega garantiitalongi. Samas aga kõik teised kohtule esitatud tõendid ei jäta kahtlust selle kohta, et süüdistuses märgitud jalgratas kuulus MP’le. Seega on tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. 13 Kuriteoepisood nr
  6. Kollast värvi lood, millel oli peal kirjutatud „GMantsik“, leiti ja võeti ära Oleg Kalinini elukohas, aadressil XXX Saue 07.12.2009 teostatud läbiotsimise käigus (1 k, t.l.27). Süüdistatav ei eita ka ise, et oli selle loodi ostnud tundmatult isikult turult. Asjaolu, et lood varastati GM’lt ja enne vargust kuulus see temale, tõendab teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtuvalt toimus vargus 2008.aasta mais aadressil Seebi 38 korteri 77 keldris, mille käigus varastati GM kuuluvad esemed – tekid, padjad, hõbeehted, tööriistad, parfümeeria jne (2 k, t.l.121). Kahju tekitati kokku summas 10 000 krooni. Selle kohta alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. Vastavalt prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele lõpetati 21.12.2009 kriminaalmenetlus GM’ule kuuluva vara varguses, kuna läbiviidud menetlustoimingutega ei õnnestunud tuvastada varguse toime pannud isikut (2 k, t.l.122). Seega on kohus seisukohal, et vaadeldavas kuriteoepisoodis märgitud loodi näol on tegemist süüteo läbi saadud varaga, mida Oleg Kalinin omandas ja hoidis. Kuriteoepisood nr
  7. Laste jalgratas TR Škoda Genuine Accessories Teenride leiti ja võeti ära Oleg Kalinini elukohas, aadressil XXX Saue 07.12.2009 teostatud läbiotsimise käigus (1 k, t.l.27). Tunnistaja MJ andis kohtus ütlusi, et jalgratas varastati 2008.aasta juulis XXX maja keldrist Sauel. Jalgratta ostis pojale tema isa JA 10.07.
  8. Tunnistaja seletas, et tundis jalgratta selle tõttu ära, et Škoda rattaid oli Eestis müüdud vaid kaks, millest ühe ostis Škoda töötaja ning see on tal alles. Tunnistaja esitas kohtule jalgratta foto koos tehniliste andmetega (2 k, t.l.13) ja teatas ka raaminumbrid - HS0308330 ja nr UA
  9. Samu numbreid kandis Oleg Kalinini juurest äravõetud jalgratas (1 k, t.l.5 numbri 26 all) Auto 100 AS tõendist nähtub, et Auto 100 AS on Eestis Škoda ainuesindaja ning omab ainuõigust antud kaubamärgi rataste turustamisel. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni 25.02.2010 on Auto 100 AS müünud 3 jalgratast Škoda Teenride ning sellest kahe jalgratta ostjaks oli JA, kellele jalgrattad anti üle 2008.aasta juulis (2 k, t.l.63). Asjaolu, et MJ’ile kuuluv jalgratas Škoda varastati 15.07.2008.a, kinnitab ka teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtuvalt alustati selle kohta15.08.2008 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel (2k, t.l.124). Nimetatud tõendite põhjal leiab kohus, et vaadeldavas kuriteoepisoodis märgitud jalgratas ei saanud olla ostetud kellegi teise poolt. Tunnistaja MK andis ütlusi, et läbiotsimisel äravõetud asjade hulgas oli üks laste jalgratas, mille ta ostis Balti jaama turult tundmatult noormehelt, kes võis olla ka narkomaan, 2009.aasta suvel 100 krooni eest. Kohus märgib seoses sellega, et tunnistaja MK ütlused ei lükka ümber arutatavas kuriteoepisoodis esitatud süüdistust jalgratta kuritegeliku päritolu osas. Tunnistaja MK ütlustest ei järeldu kohtu arvates seda, et tema poolt mainitud laste jalgratta ja äravõetud Škoda jalgratta näol on tegemist ühe ja sama asjaga. MK ei osanud nimetada ei mudelit ega muid jalgratta erilisi tunnuseid peale värvuse, milles ta jällegi eksis, öeldes, et see oli must või punane. Alles pärast tema ütluste avaldamist KrMS § 289 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks selgus, et jalgratas oli hoopis kollast värvi. Kuigi MK kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlusi selles osas, ei kõrvalda see kohtul tekkinud kahtlust tunnistaja ütluste tõepärasuses. Samas arvestades jalgratta erilisi tunnuseid ja selle müümise asjaolusid, ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja MJ’i ütlustes ning selles kuriteoepisoodis uuritud tõendite kogum võimaldab ainsana järeldada, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Kuriteoepisood nr
  10. 01.08.2008 alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selle kohta, et elumaja lukustatud trepikojast, aadressil XXXTallinn varastati OK kuuluv jalgratas Progear (teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta 2 k, t.l.125). Kohtuistungil avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistaja OK poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 291 lg 1 alusel seoses tunnistaja surmaga. Kohtueelses menetluses antud OK ütluste kohaselt varastati 01.08.2008 Tallinn XXXtrepikojast temale kuuluv ja poja kasutuses olnud jalgratas Progear. Peale varguse avastamist helistas tunnistaja pojale AN, kes oli koos sõbra V ja rääkis vargusest. Peale seda kõnet läksid poisid Balti jaama turule ja mõne aja pärast helistas tunnistaja V ja teatas, et nad leidsid jalgratta Balti jaama turult. Nad kutsusid turule politsei ja said jalgratta 14 tagasi (2 k, t.l.59-61). Tunnistaja VS andis kohtule samasisulisi ütlusi, lisades, et jalgratas oli kinnitatud müügileti külge, kus vene keelt kõnelev meesterahvas müüs vanu asju. Meesterahvas ei olnud algul nõus jalgratast tagasi andma ning peale seda, kui tunnistaja lubas politsei kohale kutsuda, tegi meesterahvas luku lahti ja andis jalgratta tagasi. Politsei tuli kohale ja toimetas kõik politseijaoskonda. Kohtus ülekuulatud tunnistaja ML andis ütlusi, et töötab koos Oleg Kalininiga Balti jaama turul. Jalgratta, mis Oleg Kalinini käest Balti jaama turul süüdistuses nimetatud päeval ära võeti, ostis tunnistaja sama päeva hommikul sealsamast Balti jaama turult tundmatult isikult ning jättis Oleg Kalinini juurde hoiule, kuna ise pidi ta tööasjus ära olema. Õhtul helistas talle Oleg Kalinin ja teatas, et jalgratta võttis politsei tema käest ära ning tunnistaja peab politseisse minema seletusi andma. Seega ka selles kuriteoepisoodis on tuvastamist leidnud, et osutatud jalgratas, mida Oleg Kalinin enda käes hoidis, oli eelnevalt varastatud. Kuriteoepisood nr
  11. Tunnistaja Raul Kuke poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt varastati talt 2008.aasta talvisel ajal enne jõule mootorsaag Husqvarna. Täpsemalt varastati mootorsaag sõiduauto Škoda Fabia pakiruumist. Peale politseisse pöördumist soovitati tal minna otsima oma varastatud asja Balti jaama turule. Tunnistaja läks sinna koos naise Kristinaga ning küsis ühelt müüjalt, kelles ta tunneb ära Oleg Kalinini, kas tal on müüa mootorsaagi. Oleg Kalinin kutsus nad oma auto juurde ning võttis pakiruumist välja RK kuuluva mootorsae Husqvarna. Tunnistaja kutsus välja politsei ning sai oma sae tagasi. Tunnistaja KK andis samasisulisi ütlusi. Mõlemad tunnistajad tundsid süüdistatava ära kui mehe, kellelt RK sai oma varastatud asja tagasi. Tunnistaja RK esitas lisaks kohtule ostutšeki ja tootekaardi, mis veelkord tõendab mootorsae kuuluvust temale. Asjaolu, et mootorsaag varastati RK sõiduautost, kinnitab teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtuvalt leidis vargus aset 20.12.2008 aadressil XXX Tallinn ning selle kohta alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel (2 k, t.l.126). Süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei eita ta ise seda, et omandas ja hoidis mootorsaagi Husqvarna oma sõiduautos kuni selle politsei poolt äravõtmiseni. Seega on tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Kuriteoepisood nr
  12. Tunnistaja RL andis kohtule ütlusi, et 2009.aastal varastati talt transpordikast koos erinevate muusikatarvikutega, millede seas oli kitarri signaal ja efekt. 3-4 kuu möödudes sai ta juhuslikult teada, et kitarri efekti nähti Balti jaama turul asuvas kioskis roostetanud kruvide hulgas. Tunnistaja läks sinna ja leidis selle tõepoolest üles Oleg Kalinini kioskist. Algul küsis Oleg Kalinin kitarri efekti eest 3000 krooni, mis oli ülemäära kõrge hind, tunnistaja kutsus välja politsei ning Oleg Kalinini loal läks tunnistaja kioskisse vaatama veel asju. Hunniku seest leidis tunnistaja veel temalt varastatud kitarri signaali vastuvõtja. Asjaolu, et kitarri signaali vastuvõtja ja efekt varastati RL, kinnitab teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtuvalt leidis vargus aset 11.01.2009 aadressil XXX Tallinn ning selle kohta alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel (2 k, t.l.129). Süüdistatava ütluste kohaselt ostis ta need asjad pandimajas tundmatutelt isikutelt ning hoidis kioskis Balti jaama turul kuni omanik need ära tundis ja politsei ära võttis. Seega on kohtulikul uurimisel üheselt tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Kuriteoepisood nr
  13. Tunnistaja JV andis kohtuistungil ütlusi, et 2009.aasta aprillis varastati talt juhiluba ja erinevad kliendikaardid, sealhulgas Euroopa ravikindlustuskaart, töökoha uksekaart. Tunnistaja ütlusi kinnitab teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26.06.2009 (2 k, t.l.131-132), millest nähtub, et JV on 15 pöördunud Põhja prefektuuri kriminaalosakonda avaldusega 25.04.2009 tema korterist aadressil XXX Tallinn tööriistade ja rahakoti, milles olid pangakaardid, paroolikaardid, tanklakaardid ja juhuluba, varastamise kohta. Kriminaalmenetlus lõpetati 26.06.2009, kuivõrd vaatamata läbiviidud menetlustoimingutele ei õnnestunud tuvastada süüdlase isikut. Osutatud kaardid ja juhiluba leiti ja võeti ära 08.12.2009 Balti jaama turu kioskis nr 225 teostatud läbiotsimise käigus (läbiotsimise protokoll 1 k, t.l.18-22). Oleg Kalinin on andnud ütlusi, et need asjad leidis ja hoidis neid enda kioskis. Seega puudub vaidlus ühelt poolt selles, et kaardid ja dokument olid eelnevalt JV varastatud ning teiselt poolt omandas ja hoidis neid Oleg Kalinin, kuid kohus on seisukohal, et kliendikaardid ja ravikindlustuskaart tuleb süüdistusest välja jätta kui vara tunnustele mittevastavad asjad. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukohalt ei ole nominaalväärtust mitteomav panga- või bensiinitanklakaart esitajadokumendina käsitatav KarS § 202 mõistes varavastaste süütegude objektina, samuti ei oma nominaalväärtust ega anna varalist õigust töökoha uksekaart. Kuriteoepisood nr
  14. Tunnistaja VK andis kohtuistungil ütlusi, et 2009 või 2010.aastal varastati Laitses asuvas suvilakooperatiivis temale kuuluvast suvilast alumiiniumist redel ja keraamiline pliit. Seda asjaolu tõendab samuti teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (2 k, t.l.134), millest nähtuvalt leidis vargus aset ajavahemikul 14.06 kuni 19.06.
  15. Tunnistaja PN andis kohtuistungil ütlusi, et ta mõisteti süüdi Laitses toimepandud varguse eest. Asjaolu, et PNmõisteti süüdi just VK`le kuuluva vara varastamise eest, kinnitab Harju Maakohtu 11.01.2011 kohtuotsus (2 k, t.l.47-55). Tunnistaja PNon pärast tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 289 alusel kinnitanud varasemaid ütlusi (2 k, t.l.56 PN ülekuulamise protokollis alt 5.rida) osas, et ta müüs Oleg Kalininile ahju ja redeli. Tunnistaja PN ütlused varastatud asjade Oleg Kalininile Balti jaama turul müümise kohta langevad kokku asitõendi vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fotodes fikseeritud Oleg Kalinini kaustikus tehtud märkmega „NP, XXX, redel, pliit“. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et märge pliidi ja redeli ostmise kohta on tehtud tema poolt fikseerimaks, kes ja millise asja oli talle müügiks toonud. Seega on arutatavas kuriteoepisoodis üheselt tõendamist leidnud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Kuriteoepisood nr
  16. Kohver koos juhtmetega ja helimikser-pult leiti ja võeti ära 08.12.2009 Balti jaama turu kioskis nr 225 teostatud läbiotsimise käigus (1 k, t.l.18-22). Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et tööriistal oli peal kleebis kirjaga „Reino 515009“ (1 k, t.l.23-59 p. 110 all). Tunnistaja RP andis kohtule ütlusi, et süüdistuses märgitud esemed varastati temalt 2009.aasta augustis. Asjad sai ta politseist tagasi ja tundis need ära helimikser-puldil olnud kirje tõttu tunnistaja nime ja telefoninumbriga. Tänu sellele, et tööriistal olid tunnistaja kontaktandmed, võttis politsei temaga ühendust pärast asjade äravõtmist. Oleg Kalinini ütluste kohaselt ei eita ta sedagi, et nimetatud asju hoidis Balti jaama turu kioskis, kuid ta seletas, et ei ole neid ostnud, vaid leidis kõrvaloleva leti juurest Vara omandamise all KarS § 202 sätestatud koosseisu puhul mõistetakse vara süüdlase valdusse saamist mis tahes viisil, sh ka kingiks saamine või leidmine. Seega on tuvastatud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis varasemalt teiselt isikult varastatud vara. Kuriteoepisood nr
  17. Tunnistaja EV andis kohtule ütlusi, et 2009.aastal varastati tema korteris XXXTallinn toimunud varguse käigus sh triikraud. Seda kinnitab ka teatis kriminaalmenetluse 16 alustamise kohta (2k, t.l.138), mille kohaselt varastati 25.10.2009 EV kuuluvad kaks mobiiltelefoni, triikraud ja kartulikott. Tunnistaja AP kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt pani ta selle varguse toime, mille eest ta mõisteti ka süüdi ning peale varguse toimepanemist andis ta varastatud triikraua oma tüdruku vennale Vladimir Ivanovile. Triikraua varastamist AP poolt kinnitab Harju Maakohtu 26.04.2010 kohtuotsus (2 k, t.l.23-24). Tunnistaja VI andis kohtule ütlusi, et kolm aastat tagasi, kui ta oli 12-aastane, sai ta Andreinimelise noormehe käest triikraua, mille viimane oli varastanud korterist aadressil XXX Tallinnas. Triikraua viis VI Balti jaama turule ja müüs maha 10 krooni eest. Tunnistaja kinnitas kohtus, et triikraua ostis talt Oleg Kalinin. Süüdistatav on selle kuriteoepisoodiga seoses väitnud, et ta ei ole midagi alaealiselt ostnud ning triikrauda ei olnudki tal vaja. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et ei ole alust kahelda tunnistaja VI ütluste usaldusväärsuses. Ristküsitluse käigus ei tekkinud kohtumenetluse pooltel alust taotleda tunnistaja varasemate ütluste avaldamist. Sellest kohus järeldab, et tunnistaja on kogu menetluse vältel andnud identseid ütlusi ning põhjusi, miks oleks ta pidanud rääkima süüdistatava vastu või eksima, ei ole tuvastatud, mistõttu on kohus seisukohal, et ka vaadeldavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis varastatud vara. Kuriteoepisood nr
  18. Soojapuhur Master, millele oli peale kirjutatud „S ja M Viimistlus“ leiti ja võeti ära 08.12.2009 Balti jaama turu kioskis nr 225 teostatud läbiotsimise käigus ((1 k, t.l.1822). Tunnistaja SV andis ütlusi, et töötab OÜ-s „SM Viimistlus“, 2009.aastal varastati ehitusobjektilt Lembitu tänaval OÜ-le kuuluv soojapuhur Master. Sama asjaolu tõendavad teatis kriminaalmenetluse alustamise ja määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (2k, t.l.139-141). Tunnistaja kinnitas samuti, et soojapuhur tagastati politsei poolt, mis osutus võimalikuks tänu sellele, et puhurile oli aerosooliga peale värvitud ettevõtte nimi. Seega on tuvastamist leidnud, et Oleg Kalinin omandas ja hoidis süüteo tulemusena saadud vara. Tuvastanud, et süüdistatava tegevuses esinevad KarS § 202 süüteokooseisu objektiivsed tunnused, analüüsib kohus järgnevalt subjektiivse koosseisu olemasolu. KarS § 202 sätestatud süüteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust ning koosseisus on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega koosseisu realiseerimiseks piisab, kui vara omandaja ja/või hoidja peab vara kuritegelikku päritolu võimalikuks. Võimalikuks pidamise mõiste tähendab sisuliselt otsese tahtluse teadmist vähendatud vormis, s.o tegemist on sellise isiku psüühilise suhtumisega teosse, mille puhul tagajärje saabumine ei ole kindel, vaid ainult tõenäoline. Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks on isiku koosseisupärase asjaolu saabumise möönmine. Kohus leiab, et on tuvastamist leidnud Oleg Kalinini informeeritus, et kuriteoepisoodides 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 märgitud esemete puhul võib olla tegemist süüteo läbi saadud varaga ning seda ta ka möönis. Kohtu järeldus põhineb järgmistel asjaoludel. Tulenevalt süüdistatava elukohtades, garaažiboksis ja Balti jaama turu müügikioskis läbiotsimisel leitud, äravõetud esemete vaatlusprotokollist on suur osa asjadest ilmselgete varguse läbi saadud tunnustega, mittekomplektne ja originaaldokumentideta. Nimelt, läbiotsimisel leiti ja võeti ära suures ulatuses erinevate mudelite mobiiltelefonide laadijad, sõiduauto automakkide esipaneelid ilma tagumise osata, tundemärkidega tööriistad, millistel oli peale kirjutatud omaniku või kasutaja nimi ja telefoninumber või asjad, mis kaheldamatult ei saanud kuuluda süüdistatavale või tema pereliikmele, näiteks sõrmus graveeringuga „Eevi 28 IV 54“ . Tulenevalt tunnistaja RP (kuriteoepisood nr 12) ütlustest võttis politsei temaga ühendust ja 17 tagastas temalt varastatud helimikseri-puldi just tänu sellele, et sellel oli kleebis kirjaga „Reino XXX“, samuti andis tunnistaja SV ütlusi, et Oleg Kalininilt äravõetud soojapuhurile oli peale kirjutatud ettevõtte nimi. Tunnistaja RL kinnitas kohtuistungil, et Oleg Kalinini kioskist äravõetud kitarrisignaali vastuvõtjat ei olnud võimalik kasutada ilma signaali saatjata, mis jäi aga tema kätte. Tunnistaja RK ütlustest nähtuvalt oli ta Oleg Kalinini sõiduautost äravõetud mootorsaega veel eelmisel päeval teinud puutööd, mistõttu oli saag puhastamata – küljes olid kuuseoksad ja laastud, samuti puudus mootorsael kate, mida varguse toimepannud isik ei võtnud kaasa. Asjaolu, et vara omandamisel oli Oleg Kalinin teadlik selle kuritegelikust päritolust iseloomustab omandamise viis: kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastamist leidnud, et Oleg Kalinin ostis asju turuhinnast oluliselt odavamalt. Nimelt, mootorsae Husqvarna, mille ostuhind on 4600 krooni, ostis Oleg Kalinin tema enda ütluste kohaselt 1000 krooni eest; kitarriefekti- ja vastuvõitja, mille väärtus on vastavalt 8000 krooni ja 3000-5000 krooni, ostis Oleg Kalinin mõlemad 100 krooni eest, triikraua, väärtusega 150 krooni – 10 krooni eest. Peale selle nähtub Oleg Kalinini ütlustest, et enamikul juhtudel omandas ta asju turul ja omandamisel ei olnud asju müügiks pakkunud isikutel esitada isikuttõendavat dokumenti. Isegi põhikooli tasemel on teada, et turul pakutakse müügiks kahtlase päritoluga esemeid, mida ei võeta pandimajas vastu või teevad seda isikud, kellel ei ole erinevatel põhjustel võimalik esitada oma isikut tõendavat dokumenti. Seda enam tekib põhjendatud kahtlus vara päritolu kohta olukorras, kui seda müüb alaealine, nagu see toimus nö triikraua kuriteoepisoodis nr.
  19. Oleg Kalinin väitis kohtuistungil, et ta oli kindel, et ei osta varastatud asju. Kohtule jääb seoses sellega arusaamatuks, millel selline veendumus põhineb. Süüdistatava enda ütluste kohaselt ostis ta näiteks mootorsae Husqvarna (Raul Kuke kuriteoepisood) tühermaalt tundmatult isikult, samuti oli ta ostnud asju isikutelt, kellelt teised Balti jama turu müüjad olid eelnevalt keeldunud ostmast ilmselt neil põhjendatult tekkinud kahtluse tõttu, et tegemist on varastatud kaubaga. Seega jääb süüdistatava väide paljasõnaliseks. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et vara kuritegeliku päritolu võimalikuks pidamine Oleg Kalinini poolt leiab tõendamist läbi tunnistajate ütluste põhjal tuvastatud asjaolu, et ajavahemikul 2008.aasta augustist kuni 2009.aasta suveni tuli Oleg Kalininil korduvalt kokku puutuda olukorraga, kus isikud leidsid neilt varastatud asjad süüdistatava poolt omandatud esemete hulgast. Nimelt rääkisid sellest tunnistajad OK, RL, R ja KK, VS. Oleg Kalinin oli seoses sellega sunnitud vähemalt aasta jooksul andma politseile selgitusi, miks ja kuidas on tema kätte sattunud varastatud kaubad. Prokurör on kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et sellises olukorras oleks pidanud igal mõistlikul inimesel tekkima teadmine, et ta võib ka edaspidi osta erinevatelt isikutelt kokku varastatud esemeid. Tuginevalt eelpool toodule asub kohus seisukohale, et Oleg Kalinin pidas vara omandamisel ja hoidmisel võimalikuks, et see on saadud õigusvastase teo toimepanemise tulemusena, mistõttu esineb tema käitumises kaudse tahtluse intellektuaalne element. Kaudse tahtluse voluntatiivse elemendi tuvastamiseks on vaja välja selgitada, kas isik möönis koosseisupärase asjaolu saabumise, st kas ta nõustus tagajärje saabumisega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-142-05 selgitanud, et „kaudse tahtluse voluntatiivse elemendi olemasolu on äratuntav läbi tema suhtumise võimalikku tagajärge, nimelt tuleb tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda möönis) või lootis seda vältida. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest“. Kohus märgib, et saa nõustuda kaitsja seisukohaga nagu puuduks süüdistatava käitumises kaudse tahtluse voluntatiivne külg. Kaitsja arvates tõendab seda Oleg Kalininilt äravõetud kaustik, kus on kirjas müüjate ja esemete andmed, sellega kaitsja arvates püüdis süüdistatav vältida varastatud esemete omandamist. 18 Vastupidi, kohus leiab, et kaustiku pidamist Oleg Kalinini poolt ei saa kuidagi käsitleda asjaoluna, mis oleks lubanud süüdistataval tõsiselt uskuda, et ükski varastatud asi tema kätte ei satu. Oleg Kalinin tegi vaid üksikuid märkmeid. Neljateistkümnest kuriteoepisoodist üksnes ühe puhul suutis Oleg Kalinin märkmete põhjal meenutada, kellelt ja millal ta selle omandas. Kuusjuures see osutus võimalikuks alles pärast tunnistaja PN kinnitust, et too müüs turul Laitsest varastatud pliidi ja redeli. Kohus märgib, et täiskasvanud ja tavalise elukogemusega inimese tasemel on ilmselge ja selleks ei ole vaja eriteadmisi, et kauba nimetuse ja seda pakkunud isiku telefoninumbri üleskirjutamine ei saa olla kinnituseks sellele, et teatud asi ei ole varastatud. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt märkis Oleg Kalinin eseme kohta vaid eseme nimetuse ja selle üle andnud isiku nime, ta ei ole müüjalt küsinud isikuttõendavat dokumenti. Arvestades Oleg Kalinini poolt omandatud ja hoitud tööriistade, jalgrataste ja muude asjade hulka, on nende seostamine neid müügiks pakkunud isikuga märkmete alusel praktiliselt võimatu. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, et Oleg Kalinin oleks teiste jõukohaste ja mõistlike vahenditega püüdnud veenduda omandatud vara nö „puhtuses“, mistõttu ei saa kohus järeldada, et tema lootus tagajärje mittesaabumisele toetuks kindlale alusele. Seega on kohus seisukohal, et Oleg Kalinini käitumises esineb ka kaudse tahtluse voluntatiivne külg, s.o ta möönis, et omandab ja hoiab kuritegelikul teel saadud vara. Tuginedes eeltoodule leiab aga kohus, et kuriteoepisoodides nr 1 ja 6 ei ole Oleg Kalinin tegutsenud tahtlikult. Süüdistatava ja tunnistaja TT omavahel riimuvatest ütlustest nähtub, et nivelliiri tõi Oleg Kalininile TT, kellega nad olid ka varem tuttavad. TT jutu järgi teadis Oleg Kalinin, et tööriist kuulub tunnistajale endale ning ta tahab nivelliiri müüa, kuna see on vananenud. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saanud Oleg Kalinin arvata, et tegemist võib olla varastatud nivelliiriga ning omandanud asja ehitusega tegeleva tuttava käest võis ta vastupidi kindel olla, et see ei ole süüteo läbi saadud vara. Sarnaselt ülalmainitule, kuigi kohus oli eelnevalt tuvastanud, et kuriteoepisoodis nr 6 märgitud jalgratas oli saadud süüteo toimepanemise tulemusena, ei pruukinud Oleg Kalinin seda teada, kuna jalgratta tõi talle tunnistaja ML, kellega nad koos töötavad Balti jaama turul ning seetõttu süüdistatav võis jalgratta hoiule võtmisel kindel olla, et tegemist on tunnistaja enda esemega. Seda arvestades leiab kohus, et kuriteoepisoodid nr 1 ja 6 tuleb Oleg Kalininile esitatud süüdistusest välja jätta. Tuvastanud Oleg Kalinini käitumises KarS § 202 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnuste olemasolu leiab kohus, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. KARISTUS Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 202 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega ka kindel sissetulek, kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Oleg Kalinin laenas korduvalt raha, et liisingumaksete tasumisega toime tulla ning süüdistuse esitamise aluseks olnud tegevus viitab iseenesest süüdistatava kehvale majanduslikule olukorrale. Seega ei pea kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega ning mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. Oleg Kalinini karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arutatavas kriminaalasjas ei esine. Süüdistatava süü astet iseloomustab pikaajaline ebaseaduslik süüteo läbi saadud vara 19 omandamine ja hoidmine ja sellest tulenevalt episoodide rohkus. Samas tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga ning raskeid tagajärgi seoses toimepanduga ei tekkinud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava vangistuse pikkus võib jääda sanktsiooni ühe kolmandiku piiridesse. Oleg Kalinin on varem kriminaalkorras karistamata isik. Karistusregistri andmetel on teda kolmel korral karistatud väärteokorras, määratud trahvid on tasutud. Samuti ei ole ta toimiku materjalidest lähtuvalt pärast arutatavat tegu teisi õiguserikkumisi toime pannud. Seega ei pea kohus karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades tema ühiskonnast isoleerimist vajalikuks ning leiab ühtlasi, et süüdistatava näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks pidevat järelevalvet kriminaalhooldusteenistuse poolt, mistõttu ei ole käitumiskontrollile allutamine Oleg Kalinini puhul vajalik. KONFISKEERIMINE Prokurör taotles kohtuvaidlustes KarS § 831 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 21.06.2011 määruse alusel Oleg Kalininile kuuluvad ja kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud esemed kui süüteoga saadud vara. Prokurör leiab, et KarS § 831 kohaldamiseks ei nõuta tuvastamist, et konkreetne asi oli saadud konkreetse kuriteoepisoodi tulemusena, kuna tegemist ei ole süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimisega, mida reguleerib KarS §
  20. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga vaid osaliselt, nimelt kohus leiab, et konfiskeerimisele ei kuulu Oleg Kalininilt äravõetud rahalised summad – 2505 krooni ja 400 eurot ning tühjad tööriistakohvrid. Süüdistatav andis kohtule ütlusi, et 400 eurot laenas ta tuttavalt JE. Seda kinnitas kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja JE. 2505 krooni osas andis Oleg Kalinin ütlusi, et raha on saadud tööriistade parandamise ja müümise eest. Kohtule ei ole seda väidet ümberlükkavaid tõendeid esitatud. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et Oleg Kalininit ei süüdistata süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises, asub kohus seisukohale, et arestitud rahalised summad tuleb Oleg Kalininile kohtuotsuse jõustumisel tagastada. Kohtuistungil kuulas kohus ka üle tunnistaja Sergei Smirnovi, kes andis ütlusi, et Oleg Kalininile üleantud tühjad tööriistakohvrid sai ta Laevastiku 3a asuvalt prügimäelt. Tunnistaja ütlused langevad kokku ka süüdistatava ütlustega. Seega ei ole alust nimetatud esemete osas arvata, et need on saadud ebaseaduslikul teel ning seepärast ei kuulu need ka konfiskeerimisele. Ülejäänud vara osas nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et läbiotsimistel äravõetud esemed olid Oleg Kalinini omad, ta omandas neid erinevatel aegadel kuriteoepisoodides märgitud esemetega sarnasel viisil, st turul tundmatutelt isikutelt, mistõttu tal ei olnud esitada nende kohta ostudokumente ega muid konkreetse esemega seotud dokumente. Seevastu esitasid erinevad konkreetse asja soetamist ja valdamist kinnitavad dokumendid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad, kellelt olid need asjad varastatud. Puutuvalt süüdistatava ja tema naise MK ütlustesse selle kohta, et mõned XXX Sauel teostatud läbiotsimisel äravõetud esemed kuulusid sugulastele, märgib kohus, et läbiotsimisest möödunud kolme aasta jooksul ei ole mitte ükski sugulane esitanud nõuet temale kuuluva asja aresti alt vabastamise kohta. Tunnistaja BV ütlusi, et Oleg Kalininilt äravõetud HP arvuti kuvari (arestitud vara nimekirjas nr 86 all) ostis tunnistaja Kristiine Keskuses II korrusel asuvast kauplusest, ei saa tõepärasteks pidada. Ütluste andmisel ajas tunnistaja kuvari ostmise aastaarvu ja koha sassi, nimetades erinevaid poode ja 2003-2004 või 2006 aastat. Kristiine Keskuse OÜ vastusest päringule aga nähtub, et ON/OFF ei ole Kristiine Keskuses olnudki ning Euronics asus ajavahemikul 2005 kuni 2009 aasta detsembrini I korrusel ning enne seda kandis hoopis teist nime – PlussMiinus Elektroonika (2 k, t.l.107-108). Läbiotsimistel äravõetud esemete osas on seega alust väita, et tegemist on kuriteo läbi saadud varaga ja seega kuulub see konfiskeerimisele. Esemed, millised olid kuriteo objektiks episoodides ja mille omanikud on teada, on tagastatud omanikele. 20 Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.