lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav Vitali Korobanov Kaitsja Ik: 38204162239, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: NB OÜ, katseajaga, elukoht: XXX, tõkend tühistatud KrMS §128 lg 3 alusel, kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2010 kuni 17.08.2010, so 2 päeva Varasem karistatus: puudub. Advokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Vitali Korobanov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Vitali Korobanov´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.08.2010 kuni 17.08.2010, so. 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1
Kohtuistungil süüdistatav Vitali Korobanov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Vitali Korobanov´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.08.2010 ja 08.11.2010 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollidest koos lisadega nähtub, et ajavahemikul 16.08.2010 kell 08:32 helistas kannatanule naaber ning teatas, et tema majast loobitakse metalli välja. Koju jõudes kannatanu avastas, et asjad, mis pidid olema majas sees olid hoovis, maja uks oli lõhutud. Majast oli puudu erinevaid metallesemeid, autouksed, televiisorijalg, radiaatorikinnitid, saeotsa rihma võll jne. Vargusega tekitati kahju 1200 krooni, lõhkumisega 200 krooni. Hiljem viis kannatanu varastatud ja tagastatud metalli PS´i nimel Kuusakoski kokkuostupunkti ning sai metalli eest 1711 krooni. Autouksed maksid eraldi ca 500 krooni. /tl 2-3, 65-69/ • 16.08.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX, Tallinn. Sündmuskoht oli piiratud aiaga, väravad avatud asendis. Kivist maja teisel korrusel puudusid aknaklaasid. Maja ees maas oli valge metallist kast ning erinevad väiksemad metallist esemed. Maja paremal küljel oli metallist trepp, mis viis teisele korrusele. Selle lõpus oli puidust avatud asendis uks. Sellest läbi oli vasakut kätt ruum, mille põrandal maas oli korrapäratult mööbel, puit, metall, raamatud. Ukseavast paremal oli ruum, mille lõpus vastasseinas aken ning põrandal korrapäratult puit, raamatud, mööbel, metall. Maja paremas seinas ülesviiva trepi taga oli puidust avatud asendis uks, millel olid murdmisjäljed. Ruumis põrandal maas korrapäratult metall, raamatud, paberid, mööbel, automakk, tööriistad. /tl 4-12/ • 17.08.2010 koostatud Vitali Korobanovi kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et antud mahajäetud majja läksid koos VT vara hommikul 07:30 paiku. Läksid lootuses leida vanarauda. Tervest majas korjasid kokku torujuppe, laadisid autosse. Kuid ei jõudnud ära sõita, kuna kohale tulnud politsei pidas nad kinni. Nad ei pidanud seda varguseks, kuigi sisenesid majja, mis neile ei kuulunud. Samuti möönab, et vanaraud neile ei kuulunud. Kahetseb. /tl 25-26/ • 17.08.2010 koostatud Vadim Tsabii kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et mahajäetud majja läkis Vitaliga kella 07.00 paiku. Maja oli täiesti lagunenud. Läksid Vitaliga sisse ning tahtsid vanarauda leida. Korjasid kokku torujuppe, laadisid autosse. Kuid ei jõudnud ära sõita, kuivõrd politsei pidas nad kinni. /tl 29-31/ • 17.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse objektiks oli bordoovärvi sõiduauto reg. nr XXX. Sõiduautol puudusid kaks tagaistet. Sõiduauto pagasiruumi ja tagaistmete kohal asusid metallist vann, 2 metallist ämbrit (ühes asusid naelad, teises torujupid), metallist veevalamu, metallist jalg, metallplaadid, kaks autoust, metalltükk punast värvi, metalltükk oranži värvi, jalgrattakett. /tl 34-45/ • 17.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse objektiks oli metallist vann, milles olid torud, naelad, 2 metallist ust ilma klaasideta, metallist liistud, 2 ämbrit (milles naelad ja metallosad), metallist valamu, jalgrattakett, metallist jalg, oranži värvi metalliosa. /tl 46-47/ 3 • Teatisest kahtlustatava Vitali Korobanov´i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. /tl 54/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Vitali Korobanov´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu TK ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Vadim Tsabii ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, asitõendite vaatlusprotokolle koos fototabelitega, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 7,
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 12.08.2010 kell 17.00 kuni 16.08.2010 kell 08.32 Tallinnas XXX majast, Vitali Korobanov ühiselt VT tassis TK kuuluvaid, seega süüdistatava ja V.Tsabii jaoks võõraid, metallesemeid 76,69 euro väärtuses nende kasutuses olnud sõidukisse. Kuritegu jäi süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega politsei poolt. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtub võõraste vallasasjade äravõtmise ja nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi varguse toimepanemine süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Kogutud tõendite kohaselt süüdistatav koos VT on toimepannud nimetatud vargusekatse ühiselt ning kooskõlastatult ning mõlemad tegutsesid ühise eesmärgi nimel, tassides koos varastatavaid vallasasju sõidukisse, et asjad ära viia. Seega oli süüdistatava ja V.Tsabii teopanus ühise eesmärgi saavutamiseks oluline ning nende objektiivne käitumine näitab seda, et nad said sellest teopanuse olulisusest aru. Seetõttu leiab kohus, et mõlemal isikul oli oma roll ja oluline teopanus eesmärgi saavutamiseks, mis on hinnatav kuriteo toimepanemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Kriminaalasja materjalide kohaselt sisenes Vitali Korobanov teadlikult võõrasse hoonesse ning kriminaaltoimikust nähtuvalt ei teadnud ta hoone valdajat. Seega on sisenemine toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 7,
lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud grupis ning sissetungimisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline töökoht ja legaalne sissetulek ning kohtuistungil ilmnes, et süüdistatav on asunud tööle, kuid esimest palka saanud veel ei ole. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust kohaldada, mistõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, kuritegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud, siis võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud väärteokorras korduvalt piletita sõidu eest. Seejuures ei ole teda varem kohtu poolt karistatud. Taolised isikuandmed ja süüdistatava suhtes tuvastatud karistust kergendav asjaolu, so kahetsus toimepandus, samuti kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemik annavad kohtule aluse jätta süüdistatavale mõistetav karistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et tegemist ei ole süstemaatilise õiguserikkujaga, kes vajaks kõrvalise isiku 4 järelevalvet, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates süüdistatavale minimaalse katseaja. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et käesoleva kriminaalasja menetluse uuendamise ja sellega kaasnevad menetluskulud tingis süüdistatava poolene kohustuste täitmata jätmine, mistõttu tuleb süüdistatavalt välja mõista kõik menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasud, kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu, samuti süüdimõistva otsusega välja mõistetav sundraha. Süüdistatav on seejuures töövõimeline isik, mistõttu ei tohiks süüdistatavale menetluskulude tasumine käia üle jõu juhul, kui ta leiab endale sissetuleku, mis on töine ja legaalne. Kuivõrd süüdistatav on asunud tööle, kuid on töötanud lühiajaliselt, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuluse tasumise pikemale ajale. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.