KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.12.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-6737 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Dmitri BALABANOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Dmitri BALABANOV sünd. 22.12.1988, isikukood 38812220311, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 21.05.2012 ja lõpp 19.03.2013 Jätta Dmitri BALABANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Dmitri BALABANOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 45 (nelikümmend viis) eurot 12 senti (s.h. ettevalmistus kohtuvaidlusteks 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, sõidukulu 5,60 €, käibemaks 7,52 €). Välja mõista Dmitri BALABANOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 45 (nelikümmend viis) eurot 12 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2012 Viru Maakohtule materjalid Balabanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Dmitri Dmitri Balabanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §257 järgi ning karistatud KarS §69 kohaldamisega üldkasuliku tööga 600 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kohtuotsus jõustus 05.07.
- Harju Maakohtu 23.05.2012 määrusega pöörati eelnimetatud kohtuotsus Dmitri Balabanovi suhtes täitmisele. Kandmisele kuulus 9 kuud 26 päeva vangistust ja karistuse kandmise algus oli 21.05.
- Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Kinnipeetava kuriteod varieeruvad, agressiivsuse komponent on olemas. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama oma elukaaslase juurde, kuid viimane on kinnitanud, et ei soovi kinnipeetavat vabanemisel enda juurde elama. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Tulude/kulude tasakaalus hoidmisega on kinnipeetaval olnud raskusi, planeerida ta ei oska, tihti kulutas teenitud tulu joovastute hankimisele. Kinnipeetav kasvas 14-ndast kuni 17nda eluaastani lastekodus, tema tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav võib olla teiste poolt mõjutatav ja suunatav, tema elustiil oli riskeeriv ja hoolimatu. Kinnipeetav hakkas 11-aastaselt nuusutama liimi, on xxx läbinud sõltuvusravi programmi, viibinud ravil xxx ja xx raviüksuses seoses narkootikumide tarvitamisega. Viimati süstis amfetamiini enne vangistust. Kinnipeetav põeb süsitavale narkomaanile omaseid kroonilisi haiguseid. Kinnipeetava meeleolud võivad kergesti vahelduda, käitumiselt on ta ettearvamatu. Kinnipeetav on vestlusel rahulik, kontrollib sõnu, kuid varjatult agressiivne, ettearvamatu käitumisega. Oma impulsiivsuse tõttu jõuab kinnipeetav enne käituda kui mõelda, ei arvesta tagajärgedega. Kinnipeetav võib olla andestamatu ja kättemaksuhimuline, on huvitatud sellest, et teistel oleks temast hea arvamus. Kinnipeetava tulevikuplaanid on ebamäärased. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, arvestades tema kasvukeskkonda, eluviisi, puudulikke sotsiaalseid oskusi ja kriminaalset tutvusringkonda. Kinnipeetaval on jäigad, enesekesksed kriminaalsed arusaamad, tema läbisaamine ametnikega on salliv ja ettevaatlik. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 73%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetavat kasvatas vanaema, 14-ndast kuni 17-nda eluaastani kasvas ta lastekodus. Kinnipeetava lähedaseks on tema elukaaslane ja viimase 2 last. Elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama elukaaslase juurde xxx. Käesoleval ajal elab sellel aadressil elukaaslase ema, kes kutse peale vestlusele kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud, kutse tuli tagasi märkega, et isik ei ela sellel aadressil. Ka kodukülastust ei õnnestunud sellele aadressile teostada, kuna puudus sissepääs. Kinnipeetaval on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Dmitri Balabanov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on olemas elukoht xxx tänaval. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud ja oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik märkis maakohtu istungil, et mõistetamatuks jääb, miks soovib kinnipeetav endale raskemaid tingimusi katseaja näol, kui 3 kuu pärast vabaneb ta ilma igasuguste kohustusteta, kuid kaitsjana tuleb tal taotlust toetada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Tallinna Linnakohtu 18.08.2005 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus tingimisi. Määratud katseaega kinnipeetav ei läbinud ja pani selle aja jooksul toime uued kuriteod. Ka käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vangistusena, mis oli eelnevalt asendatud üldkasuliku tööna. Seega ei ole kinnipeetav talle osutatud usaldust kanda karistust vabaduses õigustanud ja kriminaalhoolduse teostamine on olnud võimatu, kuna registreerimisele ta ei ilmunud ja üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. Kinnipeetav oli seoses kriminaalhoolduse erakorralise ettekandega ka tagaotsitav. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama oma elukaaslase juurde endisesse elukohta. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elukaaslane keeldub lubamast kinnipeetavat enda juurde elama. Samuti nähtub samast kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava poolt nimetatud aadressil xx tänaval xxx ei ela ei kinnipeetava elukaaslane ega viimase ema. Ka ei olnud võimalik teha kodukülastust, kuna korterisse sisse pääseda ei olnud võimalik. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht, mida on kriminaalhooldusametnik kontrollinud. 3 Kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue. Elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ta asub elama xxx tänavale tuttava juurde, kuid dokumente selle elamispinna olemasolu, kinnipeetava poolt sinna elama asumise võimalikkuse ja elamispinna sobivuse kohta ei ole kinnipeetav esitanud. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et ka temale ei ole kinnipeetava uus elukoht teada ning seega on selle olemasolu ja sobivus ametniku poolt kontrollimata. Asja materjalide ja kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras ja korduvalt KarS §218 lg.1 järgi väärteokorras, siis on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav hakata toime panema uusi õiguserikkumisi. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik. Maakohus ei pea põhjendatuks vabastada kinnipeetavat taas vangistuse kandmisest sama kohtuotsuse alusel. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 45,12 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle seoses taotluse mitterahuldamisega välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4